Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (50)

Heinz Valk

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kristjan Svirgsden

Kristjan Svirgsdeni portreefilm kunstnikust ja ühiskonnategelasest Heinz Valgust.

Heinz Valk on laulva revolutsiooni trubaduur, kunstnik ja ühiskonnategelane, kes on läinud ajalukku oma kuulsa lööklausega “Ükskord me võidame niikuinii!” Lugu Rahvarinde asutajaliikmest ja teravmeelsest portreekarikaturistist, aateid hindavast ja tarbimismentaliteeti põlgavast iseseisvast mõtlejast, kelle puhul kehtib ajaloost tuntud klišee „iga revolutsioon sööb kord oma lapsed". Peategelase sõnul on see ühe vanema mehe argise elu ja mõtete jäädvustus, samas kasvab filmist välja üldistus loomeinimestest, kes pärast poliitikasse minekut ja sealt taandumist ei ole enam kunstnike jaoks kunstnikud ja poliitikute jaoks poliitikud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eestlased Kremlis

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp

Eestist valitud saadikute tegevus kommunistliku impeeriumi esimeses ja viimases rahvaesinduses Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil viis hiidriigi rahumeelse likvideerimiseni.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise.Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Estonia

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Hannes Lintrop, Renita Lintrop

Hannes ja Renita Lintropi ajalooline ülevaatefilm 2006. aastal 100-aastaseks saanud Estonia teatrist ja teatrimajast, milles põimuvad Eesti riikluse ja kultuuri lugu.

Eesti riigi ladinakeelset nimetust kandvas teatris Estonia põimuvad meie rahvusliku eneseteadvuse, kultuuri- ja riikluse ajalugu. Eesti Vabariigist viis aastat vanemas majas toimunud kultuuri-, seltskonnaelu- ja poliitilised sündmused annavad läbilõike eesti rahva ja tema riigi arenguloost läbi sajandi. Kes teab, kas iseseisvat Eesti riiki olekski olemas, kui ei oleks seda teatrit.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mikk

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat, Peeter Brambat

Portreefilm lavastaja ja näitleja Mikk Mikiverist.

Rein Raamatu dokumentaalfilm kerib vähehaaval lahti eesti teatrilegendi, lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri elu- ja loominguloo. Viimane intervjuu Mikiveriga tema Võsu kodus raamib filmilugu. Veel haigena oma eluõhtul unistas ta sellest, et tulla tagasi teatri juurde, lavastama. Mikk Mikiveri isiklik ja lavaelu on kulgenud avalikkuse silme all, aga inimesena jäi teatrimees suureks mõistatuseks, millesse ei too suurt selgust ka tema viimane pihtimuslik intervjuu. Mikk Mikiveri elu ja loomingu kohta avaldavad arvamust inimesed, kes teda hästi tundsid – pereliikmed, kolleegid ja sõbrad, paljud kultuuriloos olulised inimesed.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ada Lundver

TPÜ filmi ja video õppetool: bakalaureusetöö

2005 | Tudengifilmid, Dokumentaalfilm | Režissöör: Eve Ester

Filmiüliõpilase Eve Esteri bakalaureusetööna valminud dokumentaalportree Eesti filmi grand old lady’st Ada Lundverist, naisest, kelle aeg ja inimesed on kujundanud tugevaks isiksuseks.

Filmis räägivad Adast tema sõbrad ja kaaslased ning samuti Ada ise. Kaamera saadab Adat nii mitmeski erinevas olukorras. Vaatajani jõuavad meenutused läbi möödunud aegade foto- ja filmimaterjalide. Film on naisest, kelle elu tipphetked on jäänud aastate taha. Hiidlasele omane huumorimeel aitab Adal elus püsida.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Möödunud sajandi Eestist

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi autorifilm jäädvustab aastad 1996 ja 1997, olles omamoodi järg varasematele aastakroonikatele "Draakoni aasta" ja "Hobuse aasta".

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Griša

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Jüri Sillart

Jüri Sillarti portreefilm filmi- ja teatrilavastajast Grigori Kromanovist.

Jüri Sillart on loonud Grigori Kromanovi (1926 - 1984) lähedaste, kursusekaaslaste, sõprade ja kolleegide, vastaste ja kaasvõitlejate intervjuudest ning filmikatkenditest vastuolulise ja pidevalt oma kohta otsiva filmi- ja teatrilavastaja loomingulise ja psühholoogilise portree. Meenutustest joonistub pilt andekast, inimlikust, hellast, ausast, püsimatust ja kompromissitust inimesest, kui kahe kultuuri vahele jäänud vangist, kelle süda kuulub ometi ainult ühele neist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Soomepoisid

Eesti Kroonika nr 4 (1533), juuni 1994

1994 | Filmikroonikad, Filmikroonika alates 1992 | Režissöör: Toivo Kusmin

22. ja 23. juunil toimub Tallinnas ülemaailmne soomepoiste kokkutulek, kõne peab Soome kaitseminister Elisabeth Rehn.
Ükskord elus oli nii…

1993 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Vilja Palm

Portreefilm Eesti nätilejannast Salme Reegist.

Film näitleja Salme Reegist, keda on jälgitud proovides, etendustel, aiatööl ja mere ääres mõtisklemas. Muusika kirjutas Sven Grünberg, režissöör Vilja Palm.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Geim Vanjale

1991 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Elo Tust

Portreefilm võrkpallitreener Ivan Dratšovist, keda õigusega kutsutakse Eesti võrkpalli isaks.

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
Järgmine
»