Otsingutulemused

Edukas kunstnik Rein Tammik elab juba 10 aastat Prantsusmaal ja on otsustanud siirduda La Manche'i äärsest provintsilinnast Eu'st maalima kunstimetropoli Pariisi valgusse. Rein elab oma perega 17. sajandi tellismajas, kus tal on kunstnikust naise Nikaga väike galerii "Tammik-Stenberg". Andeka ja tööka maalijana on Tammik suutnud prantsuse ärahellitatud kunstiturul läbi lüüa. Film kasutab Tammikute kolimist nii tegevusliku kui sümboolse raamina – elu ühest etapist teise jõudmisena, et vaadata Eesti ühe edukama ja omanäolisema kunstniku loomingu tagamaadele ning kuulata tema arutlusi edukusest, suhetest rahaga ja paljust muust.

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

Meelis Piller jälgib filosoof Arnold von Keyserlingi ja tema abikaasa Wilhelmine igapäevaelu Viinis keset astroloogiat, arvude ja geomeetria maagiat, idamaist filosoofiat, šamanismi ja müstikat. Eestis sündinud ja elanud krahv Hermann Alexander von Keyserlingi poja Arnoldi elu on omalaadne sümbol kaasaegsest ühiskonnast – aadlikud on luksuslikest lossidest surutud kitsastesse kahetoalistesse korteritesse. Vaatamata kõigele on Arnold ja Wilhelmine Keyserling suutnud jääda selleks, kellena nad on sündinud. Nad teevad pisut väsinult oma tööd suures linnas, annavad inimestele seda, mida neilt oodatakse. Ja meeldivad sellistena inimestele.

Portreteeritav on eesti motospordi hing ja grand old man Richard Laur, Kalevi suursõitude algataja, võidusõitja ja treener, kes on kogu oma teadliku elu pühendanud mootorrattaspordile. Fragmentaarne, kuid sisutihe ülevaade Richard Lauri titaanlikust tegevusest maalib pildi mehisest isiksusest, kes sillutas aastakümneid teed kuulsusrikkale Eesti (NSV) motospordile, mis mängis NSV Liidus avangardset rolli. Laur sõitis ise, organiseeris meeletult ja ta käe alt kasvasid sajad võidusõitjad. Eesti motospordis on kõik temaga seotud. Film on valminud TPÜ telerežii üliõpilaste Andrus Priki ja Andres Arro diplomitööna.

Andres Söödi portreteeritav on legendaarne raadiomees, Eesti Raadio kauaaegne Pärnu korrespondent Feliks Leet. Elutruu, koomiliste püäntidega kujutus väsimatust püstolreporterist tema igapäevatöös – tegemas intervjuusid ja reportaaže päevakajalistest sündmustest ning juhendamas noori reportereid. Alati energiline Leet tuhiseb vilkalt ringi reportermakk õlal talle omases tööhoos Tori hobusekasvanduse juubeliüritusel, Pärnu sadamas, kolhoosi viljapõllul, sõjaveteranide kokkutulekul Saaremaal jm.

Helilooja Veljo Tormis räägib portreefilmis oma kiindumusest rahvaloomingusse, regilaulust ja selle kasutamisest kaasaegses koorimuusikas. Eesti regilaulu rikkus ja omapära tulevad esile just elavas esituses. Näeb Tormist regilaulu väsimatu propageerija ja eeslauljana innustamas rahvast kaasa laulma, samuti oma rahvalaulust inspireeritud kooriteoste proovides ja kontsertesitustel. Rahvalaul on eesti rahva kõige omapärasem looming, mis elab edasi meie keeles ja küllap ka geenides, kinnitab helilooja. See on kultuuri varasalv, mida tuleb ikka ja jälle taasavastada. Taasleitud laulul peab olema kindel koht meie tänases kultuuripildis.