Otsingutulemused

Filmis kehastatakse mõisaproua ja teda matkiva teenri vahelist pinget kahe teisiku abil. Kahe naise esitus muutub järjest intiimsemaks ja kõhedamaks. Koloniseerija ja koloniseeritava vaheline pinge muutub aina erootilisemaks ja peegeldab mõlema soovide ning fantaasiate põimumist. Tegevus toimub mõisas, mis on Eesti koloniaalmineviku arhitektuuripärand. Enne Vene impeeriumi kokkuvarisemist kuulusid mõisad saksakeelsele aadelkonnale, kes olid sajandeid Baltimaid valitsenud. Filmis on Balti kõrgklassi privileeg seostatud mitte jõudeeluga, vaid naise sooviga teostada end kunstnikuna.

Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.