Otsingutulemused

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.

Tartus Karlovas elav abielupaar korraldab iga aasta 24. veeburaril oma kodus Eesti Vabariigi vastuvõttu. Humoorikas sissevaade glamuurse presidendiballiga paralleelselt toimuvasse peoõhtusse, mis ilmestab hästi ja hoogsalt ühe sõpruskonna koosviibimise kaudu tuhandete telerite ees toimuvat.

Eesti-Soome koostöös valminud telefilm räägib tragikoomilises võtmes eestlaste ja soomlaste suhetest. Öises Tallinnas ristuvad kahe taksojuhi, eestlase Toomase ja soomlase Pepe teed. Kohtumine jätkub eestlase kodus, kus ühe tormilise ööpäeva jooksul pannakse proovile mõlema mehe tõekspidamised ja arusaamad. Pannakse paika kogu elu – raha, naised ja rahvus ning võetakse läbi stereotüübid ja eelarvamused, mis sugulasrahvaid ühendavad ja lahutavad. Filmi aluseks on Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi "Taksojuhid/Taksirengit" lavastus Von Krahli teatris aastal 2003, lavastaja Ingomar Vihmar.

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu oma igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet oma tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees oma esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Lugu Kuramaal vangilangenud saksa sõdurist, kes varjas end pärastsõjajärgsel ajal Eesti peres. 1945. aastal võeti vangi saksa armee sõdur Ervin Schuhler, kes põgenes Lilleküla sõjaväelaagrist naiivses lootuses koju Saksamaale jõuda. 1946. aastal jõudis ta pärast pikki ekslemisi metsatallu, mis sai ta varjupaigaks üheteistkümneks aastaks. Teda varjas Ella Kuusik.

See on film Juhan Peeglist, keeleteadlasest ja õppejõust, professorist ja kirjanikust, kunagisest sõjamehest. Kõigi nende tahkude taustal püütakse vaatajani tuua hämmastavalt lihtne ja tagasihoidlik inimloomus, kes üle kõige hindab kodusoojust ja sünnimaad. Filmi läbivaks teemaks on sõda, mis kujundas ka Juhan Peegli saatust. Sõjakoledused on teda ikka ja jälle sundinud mõtlema inimeseks olemise üle. Inimsus - see ongi ehk märksõna Juhah Peegli elu ja töö mõtestamiseks.

Ühe linna näojooned läbi tema inimeste: EKP Võru rajoonikomitee esimese sekretär Aare Männiste, rajooni peaarhitekt Vadim Tšentropov, Võru Mööblikombinaadi kunstnik-dekoraator Evald Oimet, Võru 1. Keskkooli direktor Ilmar Reiman oma abiturientidega, Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi vanemteadur Siiri Toomik, koorijuht, helilooja ja orelikunstnik Paul Elken, noor abielupaar Asta ja Peeter Pant ja Suure Munamäe endine tornivaht Eduard Tagamets.

Probleemfilm Inju lastekodu füüsiliselt tervetest, kuid vaimses arengus mahajäänud lastest, keda pärilikkus või vanemate krooniline alkoholism on ilma jätnud elu terviklikkusest. Autorid portreteerivad lastekodu väikeseid kasvandikke, kelle rõõmsas silmavaates ja asjalikus olekus poleks põhjust kahtlustada vaimset arengupeetust. Koos kasvatajatega otsivad väikesed ilmakodanikud teed suurde maailma.

Noor abielupaar, Toomas ja Aili seisavad valiku ees – kas lubada oma ellu väike ilmakodanik või kiirustada üha järgmiste ajaliste eesmärkide poole. Toomase kasuisa Mart, keda oma pojaga seob sõjaaegne traagiline sündmus, soovib noor aidata, kuigi otsib isegi vastust küsimusele: mis on meie elamise ja olemise mõte?

Aasta 1921. Kodusõja järel valitseb Nõukogude Venemaal nälg ja kaos ning ainus võimalus leivavilja hankida on müüa rekvireeritud kulda ja briljante, mida valvab riigihoidla. Euroopa juveelibörs aga boikoteerib igasuguseid tehinguid Venemaaga. Ometigi ilmub Londonis ja Pariisis välja hoidlast pärinevaid aardeid, mis salapärasel viisil on välismaale smugeldatud. Selgitamaks, kes ja kuidas seda teeb, saadetakse luureohvitser Maksim Issajev Eestisse. Tallinnas saab ta peagi jälile vene emigrantide ja valgekaartlaste võrgustikule, kes pole kaotanud lootust bolševikke relvastatud vastupanuga murda. Briljantide ja leiva pärast käiva võitluse taustal areneb teine, sama oluline süžeeliin - võitlus vene haritlaste, vaimsete väärtuste ja kultuuripärandi säilimise eest.