Otsingutulemused

Režissöör Dorian Supini film on intiimne ja tundlik portreefilm helilooja Arvo Pärdist, mis avab maestro elufilosoofiat, loometausta ning näitab lihtsaid hetki pere ja lähedastega. „Isegi kui ma kõik kaotan…,“ on Arvo Pärt oma töövihikusse kirjutanud. Meie õnneks on Arvo Pärt palju aastaid päevikut pidanud. Seda päevikut nimetab ta töövihikuteks. Nendesse vihikutesse on ta kõrvuti tööga muusikaliste tekstide kallal kümnete aastate vältel üles kirjutanud oma mõtisklusi, kurvastusi, rõõme, leide, avastusi, muresid, üleelamisi – kõike seda, mida võib nimetada kunstniku siseeluks. Meie filmis tõlgitseb Arvo Pärt koos Immo Mihkelsoniga neid vihikumärkmeid lahti. See on kütkestav ja huvitav tegevus. Igast märkmest saab ajend mõtisklusteks, ...

Manfred Vainokivi vaatemänguline mõtisklusfilm loomisest ja loojatest, kunstitegemise ilust ja valust. Andrus Kivirähu näidend „Papagoide päevad”, millega teatritrupp filmis proove teeb, käsitleb neidsamu teemasid. Vaadeldakse mitte niivõrd lavastuse sündi, kuivõrd selle protsessi peegeldumist osalistes ja ümbritsevas ruumis. Lausekatked, paokil uksed, pimedad koridorid, valgus ja varjud, näitlejad laval ja eneseunustushetkel, lavastaja soleerimas kui dirigent, kes ootab kokkumängu õiget kõla.

Pühendumus, armastus ja lein. Grigori tantsis oma naise Aimega koos aastakümneid. 2008. aasta detsembris Aime suri. Kui naise surmast oli möödas 40 päeva, asus 73-aastane Grigori nukku ehitama. Ehitas valmis elusuuruse nuku, pani sellele kadunud naise riided selga ja läks tantsima. Grigori ei suuda oma kurbust varjata ja leevendab seda tantsuga, partneriks elusuuruses nukk Alice.

Rein Raamatu dokumentaalfilm kerib vähehaaval lahti eesti teatrilegendi, lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri elu- ja loominguloo. Viimane intervjuu Mikiveriga tema Võsu kodus raamib filmilugu. Veel haigena oma eluõhtul unistas ta sellest, et tulla tagasi teatri juurde, lavastama. Mikk Mikiveri isiklik ja lavaelu on kulgenud avalikkuse silme all, aga inimesena jäi teatrimees suureks mõistatuseks, millesse ei too suurt selgust ka tema viimane pihtimuslik intervjuu. Mikk Mikiveri elu ja loomingu kohta avaldavad arvamust inimesed, kes teda hästi tundsid – pereliikmed, kolleegid ja sõbrad, paljud kultuuriloos olulised inimesed.

Draakoni galeriis 2004. aasta oktoobris eksponeeritav Tõnis Laanemaa, Mari-Liis Laanemaa, Pelle Kalmo ja Taavi Laatsiti ühisnäitus "Struktuurid I" koosneb Tõnis Laanemaa graafilistest lehtedest ja joonistustest, Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo fotodest ning Taavi Laatsiti poolt loodud muusikast. Näitus on esimene osa kunstnikegrupi poolt kavandatavast pikemaajalisest ühisprojektist Eesti loodusstruktuuride avastamiseks ja kujutamiseks. Koos käidi inspiratsiooni ammutamas Ida-Virumaal ja Kõrvemaal, mis andis ainest filmi loomiseks. Filmi on näidatud Tõnis Laanemaa isikunäitustel.

Vananev mees asub oma naise juurest teele unelmate mäele Fujiyamale, kus tungleb tuhandeid tippupürgijaid, kõigil kohvrid käes. Mägi ise koosneb sadadest tuhandetest kohvritest. Igal tippujõudjal hammustab tema enda kohver pea otsast ning tema elutu keha kukub kraatrisse. Enne seda aga laulab kohver naishäälega imelist laulu, millest tippupürgijad saavad üha uut innustust. Mees teeb ootamatu otsuse – heites põleva sigareti kohvrisse ja põleva kohvri kraatrisse, vallandab ta maavärina. Mägi puruneb, maa neelab tuhandeid, kaardimajade rusudes hukkuvad linnad, õhus lendab kohvreid ja peadeta laipu. Mees jõuab koju. Aga naise hiidrind ei liigu enam – elutu valge mäena kõrgub see ta ees.

Vähihaiguse tõttu tehti Ehale 13 aasta jooksul 15 operatsiooni, ta sai keemia- ja kiiritusravi. Kuid tema elurõõm ja elamise jõud on püsima jäänud. Ta on erakordne juhtum eesti onkoloogide praktikas. Filmis saavad sõna Eha ravivad arstid Avo Viiard, Jaan Kelk, Aivar Tilk ja Ants Vaar, kes tunnevad heameelt, et Eha on suutnud oma haigusega nii kaua vastu pidada. Eha positiivset ellusuhtumist toidab ka suur armastus Mati, kellega kohtuti siis, kui mõlemal olid selja taga elus rasked ajad. Elurõõmus ja optimistlik naine keskendub lihtsatele, püsivatele eluväärtustele, naudib elu pereringis ja toimetab aktiivselt tööl, mõtlemata kogu aeg rängale haigusele, mis teda iga ...

"Kellel on Venemaal hea elada?" pealkirjastas kunagi vene poeet Nikolai Nekrassov oma mahuka poeemi. Ka praegu võib igaüks, keda huvitab see, mis toimub Venemaal, endale selle küsimuse esitada. Filmi autorid suundusid vene kirjandusklassika jälgedes 120 aastat hiljem Venemaale vastust otsima. Ent filmi vaadates saab ehk hoopis selgemaks, kellel on Eestimaal hea elada.

Film loomingust, loominguprotsessist ja selle olemusest ning tähendusest loojale. Oma mõtteid jagavad tuntud kultuuriinimesed Jaan Kaplinski, Urmas Sisask, Doris Kareva, Andres Mustonen, Maria Klenskaja, Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja Fred Jüssi. Filmi autor Dorian Supin

Filmiuurimus Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi varade saatusest. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Tartu Ülikooli, tollase Jurjevi Ülikooli varad - kunstiteosed, raamatukogu, dokumendid, arhiivid, õppevahendid sealhulgas ka väärtuslikum osa 1803.aastal rajatud muuseumi kollektsioonist - Permi, Nižni-Novgorodi ja Voroneži. Miks ei ole siiani kõik need väärtused tagasiteed leidnud? Film annab ülevaate nii Tartu- kui ka Voroneži-poolsest suhtumisest.