Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (27)

Ma ei tule tagasi

Originaalpealkiri: Я не вернусь

2014 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Ilmar Raag

Ilmar Raagi draama kahest lastekodus üles kasvanud tüdrukust ja nende keerulisest elukäigust.

Anja on edukas noor õppejõud, kes loeb loenguid Byronist ja on romantilises suhtes professorist kolleegiga. Lastekodust pärit Anja igatseb, et teda armastataks, kuid ei leia endas võimet armastada teisi. Kohtumine minevikuga keerab ühe hetkega tema elu pea peale. Pärast valesüüdistust kuriteos peidab Anja end kodutute laste varjupaigas. Varjupaigas kohtub Anja 13-aastase Kristinaga. Pealtnäha kokkusobimatu paar võtab ette ohtliku teekonna pöidlaküüdiga läbi Venemaa avaruste, et leida üles Kristina Kasahstanis elav vanaema. Teismelise mask ja tutvus hulljulge tüdruku Kristinaga annab Anjale võimaluse alustada uut elu.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Liivamees

2013 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Pärtel Tall

Pärtel Talli nukufilmis põgenevad liiv ja Liivamees hoolimatu inimtegevuse eest.

Rannaliiv on iseenesestmõistetav nagu õhk, päike, elu, armastus. Jäljed trükivad liivale oma lõputuid lugusid, mis küsivad: kas oskame väärtustada neid asju ka enne, kui need äkitselt kaovad? Kui liiv ja Liivamees on lahkunud ja Kivimees silmad avanud, kas ta jääb, või lahkub samuti?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Taavi kui Taavi ise

2012 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vahur Laiapea

Ratastoolipoiss Taavi proovib ajakirjanikuametit.

14-aastane ratastoolipoiss Taavi proovib ajakirjanikuametit. Oma nutikate küsimustega pöördub ta erinevate inimeste poole. Taavi vestluskaaslasteks on samuti ratastoolis proua Sirje Hannit, ajakirjanik Priit Pullerits, näitleja Toomas Tross, vaimulik Philippe Jourdan ja Taavi vanaema. Taavi esitab lihtsaid, asjalikke, aga vahel väga keerulisi küsimusi, millele vastamine pole sugugi lihtne. Sünnib sild ja side inimeste vahel, keda tavaelu ei pruugi iialgi kokku viia. Taavi soovib filmis jääda nii iseendaks kui võimalik.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lili

2008 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Riho Unt

Riho Unt küsib oma nukufilmis, kes on Lili Marleen.

Kari sõjas räsida saanud ja näljaseid rotte püüab mürsulehtrisse aheldatud ning surmavalt haavatud noorsõdurilt saada vastust küsimusele, kes on Lili Marleen. On see mälestuspilt esimesest armastusest või esimesest vahekorrast oma igapäevast leiba teeniva prostituudiga. Lili Marleen pole vaid kauge kangelanna laulust, igal sõdurpoisil on oma Lili, olgu see tema esimene kooliaegne armastus või pelgalt ettekujutelm. Ent alati, mis ka ei juhtuks, ootab ta oma sõdurit kasarmu ees laterna all.
- Voogedastus
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Äraoldud päevade summa

2005 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Marianne Kõrver

Muusikaline dokumentaalfilm pagulashelilooja traagikast: rahvusvahelise mainega 20. sajandi eesti sümfoonik Eduard Tubin veetis elu teise poole Rootsis paguluses, kus valmis suur osa tema heliloomingust – Eestile kirjutatud muusikast.

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tulla, et minna

1999 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Muusikaline dokumentaalfilm Eri Klasist ja tema emast Anna Klasist.

Hingeminev ja ülitugevat emotsionaalset laengut kandev film parimas loomeeas maailmakuulsast dirigendist Eri Klasist ja tema eluõhtusse jõudnud emast, pianistist ja klaveripedagoogist Anna Klasist. Lugu täis ilusat muusikat ja ema-poja liigutavaid suhteid. Kõigil tuleb kord aeg minna, ent siia maailma jäetud jäljed ei kustu iialgi lõplikult.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eraelu

1998 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Dorian Supin

Dokumentaalne jutustus poolatari Maria Kruszewska ja Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vabandage, ma monteerisin teiega

1994 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vallo Kepp

Portreefilm Eesti Telefilmi staažikast monteerijast Salme Kõrvemanist.

Filmistuudio Eesti Telefilm monteerija Salme Kõrvemann töötas sel ametikohal 35 aastat. Ta on Eesti filmiloo elav ajalugu. Jutupõimikus katkendeid tema poolt monteeritud filmidest.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Heino Lipu lugu

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Putnik

Dokumentaalfilm kümnevõistlejast Heino Lipust.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Liivlaste lood

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde dokumentaalfilm ühe soome-ugri rahvakillu, liivlaste hääbumisest.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
Järgmine
»