Otsingutulemused

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Eluloofilm 20. sajandi suurkujust Ants Eskolast (kuni 1935 Gerhardt Esperk), ajaloolainetel räsitud ja olemisvalikutes vastu pidanud Eesti näitlejast. Ahiivifotode ja filmikaadrite, Eskola mälestuste ja kaasaegsete meenutuste toel rullub lahti värvikas elukaar: sünnist esimese eluõitsenguni, joonistuskoolist teatrisse ja estraadilauljaks, reetmiseni ja vangistuseni Siberis, lavalaudadele naasmimisest ja taas oma rahva kunstnikuks saamiseni, lastest lastelasteni, Venemaast ja Ameerikast. Eskola särava teatriloomingu varjust tõuseb esile ka andekas kunstnik ja harrastusoperaator. Eestlased valisid 20. sajandi saja suurkuju hulka näitleja, kelle eluteed kujundas hamletlik valik: olla või mitte olla.

Sõda on kõikidel aegadel hirmu ja hävingu külvamise kõrval jätnud ruumi armumisele, armastusele, sündimisele. Surmast olulisem on elu jätkumine. Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, läks Hitleri kutsel Saksamaale ja jõuab tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Sama linna tänavarägastikus varjab end julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Surnud mees. Okupatsiooniaegne Tallinn, kus igaüks püüab hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus Eestimaa maha jätta. Tõnis Kase ekraniseering Lilli Prometi jutustusest "Pimedate akende ...

Eestis asunud juutide koonduslaagrite vangid räägivad oma kannatustest aastatel 1942 - 1944. Münchenis elav proua Helga Verleger nõustub 2001. aastal külastama Eestit, et rääkida vangilaagri aastatest. Vilniusest pärit Benjamin Anolikul õnnestus Klooga laagris ellu jääda, ta elab nüüd Iisraelis. Vangilaagris viibis ka Aleksander Pikton, kes kaotas siin oma kallima. Filmis on kasutatud kaadreid Eesti Kristliku Televisiooni, Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Televisiooni arhiividest.

Täispikk dokumentaalfilm „XX sajandi dokumentaalmüsteerium. Kristuse dilemma“ on pühendatud Esimeses Tšetšeenia sõjas langenutele. Arhiivikaadritel põhinev film on ülevaade 20. sajandist, selle sajandi suurtest ja väikestest inimestest, nii ohvritest kui ka timukatest. Poliitiliste sündmustele annab kõrvalseisva mõõtme põimitus piibellike motiividega.

1986. aasta detsembris käis Austrias turismigrupp, kes külastas Viini, Mozarti sünnilinna Salzburgi, Hallstatti küla Alpides, Mauthauseni koonduslaagrit. Viini Concordia pressiklubis toimus Eestit tutvustav pressikonverents. Viini Riigiooperi balletikoolis annab tundi Tiiu Randviir. Tema pedagoogitööst kõneleb balletikooli direktor Michael Birkmeyer.

ENSV vabastamise 25. aastapäeva tähistav film põhineb suuresti arhiivimaterjalil, taustal diktoritekst. Kaadrid Suure Isamaasõja lahingutest, Tartu ja Tallinna vabastamisest, Narva lahingutest, Lääne-Eesti saarte vabastamislahingutest, Stalingradi taastamistöödest, Eesti Laskurkorpuse vastuvõtust Tallinnas. Arhiivikaadrid Klooga koonduslaagrist ja sõjajärgsetest taastamistöödest Tallinnas. Sõjaveteranide paraad Võidu väljakul ja miiting lauluväljakul Tallinnas.

Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Linnas ootab tüdrukuid hoopis teistsugune saatus, kui nad ette arvata oskasid. Sündmused leiavad aset mõni päev enne Saksa okupatsiooni lõppu Eestis, Teise maailmasõja ajal, septembris 1944. aastal. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, on läinud Hitleri kutsel Saksamaale ja jõuab nüüd tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Tallinna tänavarägastikus varjab end aga julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Mees Haua Äärelt. Okupatsiooniaegses Tallinnas püüab igaüks hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus ...

Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Linnas ootab tüdrukuid hoopis teistsugune saatus, kui nad ette arvata oskasid. Sündmused leiavad aset mõni päev enne Saksa okupatsiooni lõppu Eestis, Teise maailmasõja ajal, septembris 1944. aastal. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, on läinud Hitleri kutsel Saksamaale ja jõuab nüüd tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Tallinna tänavarägastikus varjab end aga julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Mees Haua Äärelt. Okupatsiooniaegses Tallinnas püüab igaüks hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus ...

Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Linnas ootab tüdrukuid hoopis teistsugune saatus, kui nad ette arvata oskasid. Sündmused leiavad aset mõni päev enne Saksa okupatsiooni lõppu Eestis, Teise maailmasõja ajal, septembris 1944. aastal. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, on läinud Hitleri kutsel Saksamaale ja jõuab nüüd tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Tallinna tänavarägastikus varjab end aga julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Mees Haua Äärelt. Okupatsiooniaegses Tallinnas püüab igaüks hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus ...