Otsingutulemused

Võitlus Orduga eneseteostuse nimel algab ja lõpeb õde Grace’ile selles õnnetus maailmas lootusega. Sukeldu tumedasse tulevikku, kus igasugune vabadus on hüljatud, ja ole tunnistajaks maailmamuutvale ilmutusele. Kui Grace avastab tõe oma maailma kohta, hakkab mõistuse ja hääle vaikus avalduma instinktide ja julguse kaudu. Oma vaimse jõu ja emotsionaalsete vajaduste omaksvõtmine kujuneb täielikuks vastuhakuks, mis võimaldab Grace’il astuda sammu eudaimoniale lähemale.

Oma elu kloostrimüüride vahel mööda saatnud vana ja väärikas nunn Maria on otsustanud täita noorpõlveunistuse. Ainsaks takistuseks tema teel on aga katkendlik, peaaegu olematu mälu. Maria kardab, et tema unelmate soov võib osutuda patuks.

Jeruusalemma külje all, keset araablaste kvartalit Õlimäel, elab vene õigeusu kloostris 82-aastane eestlannast nunn ema Ksenja. Kuigi kõrge betoonmüüriga eraldatud kloostris kella kunagi ei keerata ja elu käib endiselt Juliuse kalendri järgi, on kakskümmend aastat ema Ksenja jaoks möödunud kui üks silmapilk. Nunnade hierarhias on ta jõudnud eelviimasele astmele: on jäänud vaid viimane samm, suur skeema ehk lõplik vaikus. Kuid enne vaikust on ema Ksenjale antud luba ära rääkida oma elu lugu.

Petseri kloostri peaväravate ees seisab tagasihoidlik puukirik – Püha Usukannataja Varvara nimeline. Siin toimetab juba aastakümneid preestrina Eestis kasvanud Isa Jevgeni. Ta ristib, laulatab, õnnistab, võtab pihile, mälestab, loeb üle koguduse kassa raha ja majandab kirikut. Ta saadab aastas ära ligi kakssada inimest. Surm on selle filmi üks tegelasi, ent mitte ainuke. Teine tegelane on elu, mida elavad isa Jevgeni ja inimesed, kes tema, kiriku ja kloostriga seotud. Nunn Olga, kes eluaeg meestejuuksuri ametit pidas ja neitsiks jäi. Odessast pärit Gennadi, kes juba 20 aastat hommikust õhtuni, näoga kloostri poole, Varvara kiriku seina ääres seisab ja lakkamatult palvetab.

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.

Kuidas sünnib helilooming? Dorian Supini heidab valgust muusikasõpradele suhteliselt varjatuks jäänud poolele loomeprotsessis, näidates harukordseid kaadreid helilooja Arvo Pärdist tema teose esituse viimistlemisel koos dirigent Myung-Whun Chungi ja Santa Cecilia Rahvusakadeemia muusikutega. Peenetundeline sissevaade muusikute tööprotsessi ja heliloome detailidesse, helilooja ja interpreedi omavahelisse suhtlemisse, mis samas aitab tabatud ilmete, kehakeele ja emotsioonide kaudu avada ka asjaosaliste isiksusjooni. Arvo Pärdi uudisteose „Cecilia, vergine romana“ esiettekanne Roomas 19. novembril 2000.

Filmitud Püha liturgia ajal Pühtitsa nunnakloostris Kuremäel 1990. aasta sügisel. Selle motoks võiks olla: "Ja juhatavad need hääled sind kui valgus pimeduses. Läheb maailm sellele häälele järele seetõttu, et ta toob rahu, armastust ja igavest elu. Kel kõrvad, see kuulgu".

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...