Otsingutulemused

Maria Aua vaatlev dokumentaalfilm on endise tekstiilivabriku ümberehitamisest Kunstiakadeemiaks. Hoone muundumise protsess sünnib ehitusmeeste isetu ja raske kehalise töö tulemusena. Värskelt valminud kaasaegses majas toimub glamuurne avapidu, ruumid täituvad uutmoodi rahvaga, ehitusmehi nende hulgas ei ole. Midagi lõhutakse, lammutatakse, kopa elajalikud lõuad haukavad seina ja kõlab põrgulik puurimine. Miski hävitatakse igaveseks. Kulgemine läbi vana vabriku räämas ruumide on võimalik nüüd vaid mälukambrites, kus elavad eelmiste põlvkondade eesrindlikud töölised nagu viirastused. Lammutusest järele jäänud majaosadest hakatakse rajama uut ja kaasaegset betoonehitist. Ehitusplats täitub masinate ja töölistega, kraanade ja tellingutega, torude ja tõrvajatega. Hoone siseruumide poolikute seinte ja hämarate koridoride vahel käib lõputu toksimine, ...

Eesti Vabariik tähistab 100 aasta juubelit. Sajandi jooksul on Võru linn läbi ja üle elanud kogu riiki rõõmustanud ja vapustanud sündmused – vabanemise ja taasvabanemise, maailmasõjad ja küüditamised, purustused ja ülesehitustööd. Võrukale on Võru maailma keskpunkt. Tema jaoks sünnibki kõik siin. Mis teeb selle elu elamisväärseks?

2008. aasta augustis sõitis Ukrainasse Krimmi sisemaale Aleksandrovka keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Rita on Eestist Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija. Krimmieestlane – ütleb ta enda kohta. 2008. aastal on Krasnodarkas veel inimesi, kes omavahel kohtudes eesti keelt räägivad. On ka paarkümmend last, kellele meeldib eestikeelseid laule laulda. Neid on lastele õpetanud kõik Eestist tulnud õpetajad, õpetas ka Tiina.

Lasertehnoloogia arendamisega seotud probleemid tootmiskoondises RET. Selgitusi jagavad Küberneetika Instituudi peakonstruktor Anatol Sügis, RETi teadus-tootmiskompleksi juhataja Tõnis Laud, osakonnajuhataja Tõnis Radik, Teaduste Akadeemia Füüsikainstituudi poollaserite laboratooriumi juhataja Paavo Lõuk ja juhtiv teadur Arnold Rosenthal.

Miks on meie toidulaual puudus puuviljadest? Juba aastaid käib otsatu ringmäng - sügisel lubatakse peaaegu taevamannat, talvel otsitase süüdlasi, kevadel jagatakse uusi lubadusi. Miks see ikkagi nii on - sellele püüab vastust leida Urmas Reitelmann.

Koondise Kommunaar uus jalatsivabrik Tallinnas on üks moodsamaid Nõukogude Liidus. Välismaise päritoluga, teaduse ja tehnika viimase sõna järgi sisseseade pidi tagama ammunõutud mugava ja moodsa kinga. Tallinna Kaubamaja avastab aga Kommunaari toodetes selliseid vigu, mis ei luba jalanõusid müügile lasta. Milles viga? Uuritakse põhjused, mis takistavad Kommunaaris kvaliteetse kinga tootmist.

Tartu on tuntud tööstuslinnana vaid aastakümneid. Probleemfilm tutvustab Tartu Aparaaditehast ja Tartu Autoremondi Katsetehast. Mida tehakse neis tehastes tööviljakuse tõstmiseks, toodangu omahinna alandamiseks? Ja kes selle eest vastutab?

Ajalooline ülevaade Tallinna ekskavaatoritehase Talleks tootmisprotsessist, toodangust ja töötajatest. Film on suures osas kokku pandud ringvaate Nõukogude Eesti erinevate aastate paladest.

Film Eesti kõige lõunapoolsemast, omapärasest kaksiklinnast Valga-Valkast. Linna inimesed, majandus ja kultuurielu. Lähemalt saame tuttavaks kahe põlise Valga perekonnaga - eestlastest Lindegrönidega ja lätlastest Treietsitega. Ants Paju režissööridebüüt

„Seda paati pole tehtud linnuluust..“ Kuidas käib ühe õige merepaadi valmimine? Paati ehitab ja meistritarkusi jagab Hiiumaa ainus paadimeister Arvi Kibuspuu. Tema käe all valmiv paat on käsitöö vöörist ahtrini. Paadimeister kohtub ja jagab mõtteid oma õpetaja, Saaremaa paadimeistri Leopold Vakrömiga ning kolhoosi kalurite Theodor Pruuli ja Elmar Aksliga. Muhedas hiiu murdes pajatab kaadri taga Sulev Nõmmik.