Otsingutulemused

19-aastane Martin Koppel teeb päeval põllul tööd ja üürgab traktorirooli taga Georg Otsa ja Elvis Presley laule. Martin tunneb tihti igatsust hoopis teistsuguse elu järele. Nii tunneb ka Martini töötu ema, kes istub päevad läbi endise kolhoosimaja tillukeses korteris ning vaatab koos koerake Elvisega seebikaid. Ja siis saab Martin telefonikõne tuttava-tuttavalt, kes kutsub poisi Pärnusse muusikaüritust juhtima. Millestki sellisest on ta alati unistanud! Kuid ürituseni jääva nelja päeva jooksul tuleb Martinil läbida tuhandetele eesti maanoortele tuttav takistusriba, mis koosneb lisaks töörügamisele külapoest, vines sõpradest, viinast, õllest ja suveõhtute meeletutest pidudest.

Abruka on tavaline saar paljude omasuguste seas. Ükskõik, mis suunas siin minna, ikka tuleb meri vastu. Ja ometi on temas midagi sama ainulaadset, nagu on seda igas inimeseski. Inimene ja loodus on Abrukal lahutamatult seotud. Kui rajuilmaga jääb postipaat linna tormivarju, siis käiakse pered läbi ja talitatakse mere taha jäänute loomad. Ühine on siin koduarmastus, abivalmidus, ühtekuuluvuse tunne ja rõõm hästi tehtud tööst.