Otsingutulemused

Film jälgib Erikut, kes on otsustanud enda eriala kõrval oma elus veel ühe tee valida. Ta läbib koolituse, et asuda vabatahtlikuna öösiti Eluliini emotsionaalse toe telefonikõnesid vastu võtma. Eriku ülesandeks saab kuulata ära inimesed, kes on omadega ummikusse jooksnud ja ei oska enam kuhugi mujale pöörduda. Milline pinge lasub inimesel, kelle ainsast sõnast võib sõltuda teise inimese elu? Kuidas möödub Eriku esimene öine vahetus?

“Magus Melanhoolia” räägib segastest emotsioonidest sotsiaalsetes olukordades ja lahtilaskmisest. Sõnades Jüri justkui andestab kellelegi varasemate vigade ja “ei ütlemise” eest. Salmid räägivad purjuspäi tehtud vigadest, ebakindlusest ja kahepolaarsusest. “Ei, ma ütlen ei. Selliseid hommikuid on rohkem. Ootan homset”, laulab Jüri.

Selle filmiloo keskmes on suured üldinimlikud teemad. Kunagi varem pole tuumperekondi elama suunatud eraldatud korterikastidesse nii nagu on juhtunud meie postindustriaalsel ajastul. Ilma sugulaste, ilma kogukonna toeta, on see meid ajanud üsna ängistavasse ja kõledasse tupikusse. Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad Eesti esimese teadliku ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi, 3750 ruutmeetri jagu poollagunenud hooneid koos selle juurde kuuluva 33 hektari põllumaaga. Enne neid paiknes seal hooldekodu. Kokku kolib elama viis peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperiment sai innustust ...

Poiss ja tüdruk jalutavad hommikutundidel maa-aluses rongipeatuses, väsinud teineteisest ja iseendast. Aeg peatub, et noored teeksid otsuse, kuhu ja kuidas nad edasi lähevad.

Ants Paju on teoks tegemas teda aastaid saatnud unistust püstitada kündva Kalevipoja kuju kõigi kunagiste põllupidajate mälestuseks ning eesti rahva ühendamiseks oma maa ja minevikuga. Tallinn-Tartu maantee 127. kilomeetril seisev hiigelskulptuur on Antsu kingitus oma isamaale ja rahvale. Ühest küljest on see portree mehest, kes teeb teoks oma idee, teisest küljest aga üldistus sellise suurprojekti elluviimise raskustest. Ants Paju ülevoolav energia on kaasanud rohkelt annetajaid, omavalitsuse- ja kultuuritegelasi, sportlasi ja kohalikke inimesi, kuid muutnud seejuures mehe enda mõtlikuks ja tundeliseks.

Kunstnik Vladimir Titov ja tema naine Natalja on emotsionaalsed inimesed, kes oma pika kooselu jooksul on läbi tülitsemiste teineteisega kohanenud ja iseendas selgusele jõudnud. Nad on selline paar, kes ei suuda kaua koos elada, kuid ei saa hakkama ka teineteiseta. Kaks last üles kasvatanud Vladimir ja Natalja räägivad loo oma visiitabielust ausalt ja ilustamata. "Mu naine on nagu graniit. Mina teda ei murra," ütleb kunagi ideaalset armastust otsinud Vladimir oma naise kohta. Natalja, kes ei oota enam printsi valgel hobusel, vastab samaga: "Volodja on tugev kui raud, teda ei saa painutada."

2005. aasta veebruari esimesel nädalal saabus kunstiinimeste meiliboksidesse teade: "Eesti metalli kuulsaim tüdrukutebänd F.F.F.F. läheb laiali! Pärast oma viimast esinemist 2005. aasta jaanuaris Iirimaal otsustas grupp F.F.F.F. koosseisus Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar ja Maria Valdma, et senisel kujul pole nende ühisloomingul enam mõtet." Dokumentaalfilm portreteerib ligi kümme aastat koos tegutsenud rühmituse F.F.F.F. (Fun For Five Females) kuulunud kunstnikke ja avab laialimineku tagamaid. Palju juttu ja segaseid tundeid nagu iga lahutuse puhul.

Eesti filmikunsti silmapaistev meister, televisiooni filmiajaloo särav täht operaator Anton Mutt alustas tööd fotograafina ja jõudis filmimaailma 1950ndate teisel poolel koos Eesti Televisiooni lapsepõlvega. Anton Mutt oli õpetajaks ja eeskujuks tervele põlvkonnale, kes katsetas õnnestunult uue meediaala, telekunsti võimalusi. Eesti Telefilmi ajaloo operaatoritöö leheküljed on suuresti ühe mehe kirjutatud. Anton Mutt armastas oma tööd, oma elukutse altarile tõi ta kogu oma energia, oskused ja teadmised. Lugu andeka inimese haprusest ja haavatavusest, talendi ekspluateerimisest, meediamasina kõikvõimsusest ja ükskõiksusest.

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?