Otsingutulemused

Julgustav ja inspireeriv dokumentaalfilm mehest, kes suutis oma depressiooni kireks muuta, pakkudes ja väärtustades oma olemuse autentsust.

Hobujõud on ajale jalgu jäänud mõõtühik. Niisamuti on ajale jalgu jäämas fossiilkütustel liikuvad masinad ja isegi inimsuhted, vähemalt selliselt nagu vanem generatsioon neid tajub. 1920ndatel alustasid bensiinimootoritega masinad hobuste üle massilist võidukäiku. Kõigest sada aastat hiljem on virtuaalreaalsus oma võidukaare alguses, nagu ka sellega kaasnev füüsiline üksindus. Risto Kappet on e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates. Ta on selle alaga tegelenud juba üle 12 aasta. Kui varem oli arvuti taga autorooli keeramine talle hobiks, siis juba viimased kaks aastat teenib ta Eesti keskmist palka profisportlasena, võisteldes virtuaalsetel ringradadel maailma parimatega.

Koroonaga samal ajal hakkas levima haigus, millele pole ravi ega vaktsiini: nõudehullus. Pooleteise aastaga on kümned tuhanded saanud nakkuse, mis paneb neid väsimatult jahtima nostalgilisi tasse ja taldrikuid, nõuka-aja tarbeklaasi ja antiikseid tirinaid. Nõusid, mis vallandavad muidu mõistuspärastes inimestes jahikire ja omandiiha, viivad une ja raha. Filmi autoriteks on ühe nõudehullu pojad ja nende sõbrad, kelle emadest pole see haigus samuti mööda läinud. Kõik algab ju emadest.

Vinüülplaadi pöörlemises ja nõelaraginas on salapärast võlu ning nostalgiat kadunud aegade järele. Tänapäeva maailmas, kus pealtnäha kõik on juba avastatud ja läbi uuritud, kõnnib Tartu melomaan Ahto mööda unustatud radu ning täidab valgeid laike raudse eesriide taguse vinüülimuusika ajaloos.

Herbert sõidab pikale tööreisile ühte mereäärsesse linna. Ootamatult armub ta väga kaunisse lillepoe müüjannasse. Herbert kannatab unetuse all ning ravib seda televiisorist piljardit vaadates. Ent nüüd ei ole ka sellest enam abi. Kinnisideeks muutunud kirg hoiab teda ärkvel ...

Dokumentaalfilm Toomas Edurist jutustab üldinimliku loo ühe eesti väljapaistvaima tantsija otsingutest, elumuutustest ja nendega kohanemisest. Muutuvad koreograafia ja tantsupartnerid, jäävad lihtsus, kirg ja usk muinasjuttudesse.

 Maise matka poolel teel vaatab Toomas Edur tagasi oma väljapaistvale tantsijakarjäärile. Kõrged hüpped maailmalavadel tegid ta suureks ka oma rahva silmis, kuigi haaravaimad tantsukaadrid jõuavad kodupubliku ette alles nüüd. Kuhu ja kellega edasi minna, kui tuleb aeg lavalt maha astuda? Kus on kodu, kuhu naaseb muinasjutumees, kes laias ilmas õnne otsis.

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.

Martin Kasesalu ehk Mats (40) on kirglik autogrammikoguja, elav spordientsüklopeedia ja andunud jalgpallifänn. Oma elu on ta sättinud nii, et muu elu autogrammikogumist ja spordi jälgimist ei segaks. Matsi eriline kirg on kõikvõimalikud Venemaa ja Ida-Euroopa endised spordistaarid, kelle puhul ei pea ta paljuks neid ka isiklikult üles otsida, et saada järjekordne väärt autogramm. Lisaks sellele satub ta kõikvõimalikele kummalistele spordivõistlustele nagu näiteks laste kiiruisutamise meistrivõistlused Peterburis, Tallinna Mõõk, veteranide tennisevõitlused. See on film totaalsest kirest, mis uurib, kas hobid võivad tänapäeval juba asendada tavapäraselt töötegemisele kuluvat aega. Kas osasaamine võõraste spordisangarite eludest on ka omamoodi eskapism?

Orel lõpetab mängimise ja samal ajal variseb kokku ka selle omaniku töövõime. Oreli müsteerium sunnib omanikku äärmuslike tegudeni.

Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.