Otsingutulemused

Lühifilm väikesest poisist Ottost, kelle vanemate viimane lubadus jäi täitmata - kinkida pojale kümnendaks sünnipäevaks koer. Ööl vastu tähtsat sünnipäeva, märkab Otto taevas langevat tähte ning saadab teele oma südamesoovi. Poisi üllatuseks kukub helendav objekt hoopis majatagusesse metsa. Jahmunud poiss avastab lagendikult „Sputnik 2” kosmoseraketi, mille suitsevast kapslist hüppab välja sõbralik segavereline koer, kelle kaelarihmale on kirjutatud Laika. Teades, et vanaema ei luba tal koera võtta, jääb murelik Otto Laikaga metsa. Tänu jäljekoerale leitakse Otto peagi üles. Poissi soojendanud Laika paneb aga võõraid kartes putku. Arstlikus kontrollis räägib Otto juhtunust ning tema üllatuseks selgub, et Laika nimi on kõigile teada. Järgmisel ...

Uku Kuudi lindistatud lugusid teatakse rohkem, kui me arvata oskame. Et mõista tema rahvusvahelist fenomeni, tähendab mõista eri niššide, alažanrite ja peidetud muusikaliste vaimuvapustuste võimet tänapäeval mitte ainult eksisteerida, vaid lausa õitseda iseseisvalt peavoolust. Maryn E. Coote´i (endise Marju Kuudi) poja Uku elu viis ta Nõukogude Liidust pagulusse Rootsi, sealt edasi Los Angelese muusikastuudiotesse, siis tagasi äsja taasiseseisvunud Eestisse ning hiljem amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) võideldes kõlaritesse üle terve maailma. Kaasahaarav portreefilm varalahkunud muusikust ja tema kaasajast, mis on filmitud 8 mm filmilindile, VHS- ja BETA-kassettidele.

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Vanemad viivad oma võsukesed maale vanaema juurde. Linnalapsed saavad hingata värsket õhku, leiavad endale sõbrad ning tutvuvad ebamugava füüsilise tööga. Kui laste teed ristuvad kadunud mõisahärra päevikuga, kus sees krati valmistamise õpetus, otsustavad nad pikemalt mõtlemata väärt koduabilise vanaemale sünnipäevaks kinkida. Aga maal on samal ajal toimumas sotsiaalmeedia-revolutsioon. Uus digitaalselt ühendatud noorus on asunud vana amortiseerunud vallavõimu välja vahetama. Suures hirmus iseenda lõpu ees teeb vana reaalsus kõik, mis suudab, et püsima jääda. Loodusseadused, saatus ja karma juhivad aga kõik teed omavahel risti ning tuleb see, mis tulema peab.

Tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu teine mängufilm on start-up-komöödia, mis jutustab kahe noore iduettevõtja teekonnast “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse. Tempokas film annab autentse ja värvika pildi tehnoloogiafirma tegemise võlust ja valust, usaldamisest ja unistamisest, hullusest ja hulljulgusest... inspiratsiooniks mõistagi kõik maailma Steve Jobsid, Bill Gatesid, Mark Zuckerbergid ja Elon Muskid. Kõik unistavad miljardist. Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti start-up-ettevõtja kohati uskumatutel ja humoorikatel juhtumistel ning kogemusel viimase 15 aasta jooksul.

Riho Västriku lühidokumentaalfilmis kohtuvad Tapal kaks poliitilist ajastut ning tulemuseks on sürreaalne reaalsus. Nõukogude ajal oli Tapal sõjaväe väljaõppekeskus ja lennuväli. Kokku elas linnas 12 tuhat elanikku. Täna elab Tapal poole vähem inimesi, kuid peaaegu pooled neist räägivad vene keelt. Endine sõjaväelinnak on kiviviske kaugusel NATO kasarmutest, kuhu 2017.a. kevadel saabusid liitlasväed.

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib energiline sõbranna neiu kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, kuid matka edenedes avastab Laura eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal vere kiiremini pulbitsema. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

Näitleja Katrin Välbe (1904 – 1981) on teatriinimestele olnud Katja, oma lähedastele – mamma. Teatris, raadiokuuldemängudes, filmides ja telelavastustes on tema hääl ja kuju jätnud palju jälgi. Veel mäletatakse Katjat, aga millal algab unustamine? Näitleja Katrin Välbet meenutavad tema kolleegid ja pojatütar Kai Idarand oma pojaga. Katkendid mängufilmidest, kus Katrin Välbe on mänginud.

Rahvamuusika kui läte kaasaegses (džäss)muusikas. Erinevate kultuuritasandite ja elutunnetuste olemine ja lõikumine ühes ajas. Ühtlasi Lembit Saarsalu portree. Esineb Lembit Saarsalu ja tema kvartett koosseisus Paul Mägi, Tiit Paulus, Toivo Unt, Andrus Vaht, samuti Rein Rannap ja vadja rahvalaulik Dunja Trofimova. Režissöör Olav Neuland.

Esimene lugu jutustab tüdrukust, kes aina jonnib ja nutab, kuni ta suurest niiskusest hallitama läheb. Teine lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht Piilupart jääb tukkuma.