Otsingutulemused

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Hobujõud on ajale jalgu jäänud mõõtühik. Niisamuti on ajale jalgu jäämas fossiilkütustel liikuvad masinad ja isegi inimsuhted, vähemalt selliselt nagu vanem generatsioon neid tajub. 1920ndatel alustasid bensiinimootoritega masinad hobuste üle massilist võidukäiku. Kõigest sada aastat hiljem on virtuaalreaalsus oma võidukaare alguses, nagu ka sellega kaasnev füüsiline üksindus. Risto Kappet on e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates. Ta on selle alaga tegelenud juba üle 12 aasta. Kui varem oli arvuti taga autorooli keeramine talle hobiks, siis juba viimased kaks aastat teenib ta Eesti keskmist palka profisportlasena, võisteldes virtuaalsetel ringradadel maailma parimatega.

Film portreteerib avalikkusele üht tabamatut ja kinnisema iseloomuga tippsportlast, Eesti rallisõitjat Ott Tänakut. Vaatajale avaneb harukordne võimalus elada ühe hooaja vältel kaasa Oti püüdlustele võita samaaegselt nii WRC-sarja maailmameistritiitel kui kohaneda uue autoga uues meeskonnas. Igapäevase tööna maakera eri paigus eluohtlikel kiirustel kihutava tippsõitja silme läbi avaneb ühtviisi nii rallimaailma närvesööv kui ka glamuurne elu. Paralleelselt tõusude ja mõõnadega etapist etapini rullub lahti ka inimlik lugu, kuidas Euroopa kirdenurga väikesaare põikpäine poiss murdis end käänulise teekonna kiuste rallimaailma eliiti. Kinnise ja keerulise iseloomuga Oti tuttavadki ei usu, et avalikkuse tähelepanu vältiv mees lubab endast filmi teha ja küsivad meilt, kas ...

Martin Kasesalu ehk Mats (40) on kirglik autogrammikoguja, elav spordientsüklopeedia ja andunud jalgpallifänn. Oma elu on ta sättinud nii, et muu elu autogrammikogumist ja spordi jälgimist ei segaks. Matsi eriline kirg on kõikvõimalikud Venemaa ja Ida-Euroopa endised spordistaarid, kelle puhul ei pea ta paljuks neid ka isiklikult üles otsida, et saada järjekordne väärt autogramm. Lisaks sellele satub ta kõikvõimalikele kummalistele spordivõistlustele nagu näiteks laste kiiruisutamise meistrivõistlused Peterburis, Tallinna Mõõk, veteranide tennisevõitlused. See on film totaalsest kirest, mis uurib, kas hobid võivad tänapäeval juba asendada tavapäraselt töötegemisele kuluvat aega. Kas osasaamine võõraste spordisangarite eludest on ka omamoodi eskapism?

Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks. Profiks, kes vallutab kuulsaid mäetippe Alpides, Püreneedes, Dolomiitides ja kelle nime kuuleb nädalast nädalasse Eurospordi kanalilt, kui käsil on Tour de France, Giro d´Italia või Vuelta. Üks erandlik edulugu on mõistetav, aga kui neid on kaks ja veel samal ajal… Treener Erich Perneri käe alt sirgusid suurmeistriteks Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Üks lõi profimaailma ukse lahti pauguga, teine vargsi, vigastustega maadeldes. Aga mõlemad jõudsid sihile. Mis teed pidi, millise hinnaga? Filmis kohtuvad ratturite argipäev ja tipptiimide varjatud telgitagused.

See on kahekordse maadluse ilmameistri August Englase (1925–2017) lugu. Pühajärve vallas sündinud ja kasvanud, Teise maailmasõja lahingutes Saaremaal ja Kuramaal “õigel” poolel võidelnud ja kaks korda haavata saanud, spordimaailmas suuri tegusid teinud, veel 90-aastaselt vitaalne Eesti mees kõneleb oma elust ja sportlaseteest, armastusest ja abielust, oma kätega ehitatud kodust Nõmmel Sihi tänavas. Kõneleb kõigest, mida oluliseks peab. See on lugu isiksuse kujunemisest läbi ajaloo võlude ja valude. Õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, oma tee otsimisest ja leidmisest. Englas kuulub nende õnnelike inimeste hulka, kes on oma tee leidnud.

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

Andrus Veerpalu võidab 2006. aasta Torino Olümpiamängudel jälle 15 km klassikasõidus kuldmedali. Mis on selle edu taga? 2005. aasta võitudest ja kaotustest õpitakse ainsaks stardiks Torinos. Risk on suur. Soov elu kõrghetke korrata veelgi suurem. Treener Mati Alaver on loonud suusatamist sügavuti tundva meeskonna, kes seisab Eesti meessuusatajate selja taga. Ühe olümpiakulla taga on paljude meeste järjekindel töö. Torino olümpiamängudelt tuuaks Eestisse kolm kuldmedalit murdmaasuusatamises. Suusatajatest saavad Eesti rahvuskangelased.

2004. aasta Ateena olümpiamängudel Eestit esindanud parimas füüsilises vormis, meedia ja spordisõprade poolt medalit tooma saadetud judoka Aleksei Budõlin põrus täielikult. Sportlane ise, treener, kaasvõistleja, abikaasa, arst-kiropraktik, mentor ja nõid püüavad leida läbipõlemise põhjust oludes, kus näiliselt igaüks andis parima. Kaasatud abijõud on aga nii erinevad, et ei saagi moodustada spordimeest toetavat tervikut. Fookus hajub, pind kaob jalge alt tühjusesse. Loomult elujaatav Aleksei võtab elule uue sihi.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.