Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (10)

Aja meistrid

2008 | Nukufilm, Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Animafilmid | Režissöör: Mait Laas

Mait Laasi animatsioonielementidega dokumentaalfilm Eesti Nukufilmi rajajatest, filmirežissööridest Elbert Tuganovist ja Heino Parsist.

Hoogsas humoorikas jutustuses on jäädvustatud kaksikportreena nukufilmi vanameistrid Elbert Tuganov (1920 – 2007) ja Heino Pars (1925), nende elu- ja loomelugu avavad ajastu kroonikakaadrid, vanad fotod, katkendid nukufilmilavastajate loomingust ja kaasaegsete meenutused. Ligi 30 aastat nukkudega mänginud Tuganov ja Pars hingestuvad filmis ka ise nukkudena, keda liigutavad juba järeltulevad põlved, noored animaatorid.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kuidas tuli "Kevade"

2006 | Dokumentaalfilmid, Film filmi tegemisest | Režissöör: Anne-Mari Neider

Meenutusi filmi "Kevade" tegemisest.

Meenutatakse "Kevade" tegemist. Sõna võtavad lavastaja Arvo Kruusement, stsenarist ja kellamees Lible osatäitja Kaljo Kiisk, filmi toimetaja Silvia Kiik, operaator Harry Rehe, filmi muusika autor Veljo Tormis. Näitlejatest meenutavad Margus Lepa (Kiir), Tõnu Alveus (Lesta), Arno Liiver (Arno Tali), Riina Hein (Raja Teele), Ain Lutsepp (Tõnisson), Rein Aedma (Imelik), Heikki Koort (Peterson) ja Toomas Marrandi (saksapoiss) ning Priit Laast (Paunvere koolipoiss). Noorte näitlejatega olid seotud ka Palamuse kooli internaadikasvataja Vaike Soodla ja kooli õppealajuhataja Evi Lestal, kandleõpet meenutab Els Roode. Veel on meenutajate hulgas "Kevade" kostüümikunstnik Krista Kajandu, Eesti NSV Kinokomitee peatoimetaja Rafail Beltšikov ning filmikriitik Jaan Ruus.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jüri - see mulk, ehk mis tuul müürile...

Jüri - see mulk

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde autorifilm portreteerib Jüri Müüri – üht olulist tegelast Eesti kultuuris, kelle filmid on osa rahvusliku filmograafia kullafondist.

Enn Säde autorifilm Jüri Müürist, kolleegist ja sõbrast, eesti filmimehest (1929 - 1984).15-aastasene läheb Jüri Saksa lennuväe abiteenistusse, seikleb sõja lõpu aegu Saksamaal, Prantsusmaal, Aafrikas, tuuakse 1946. aastal Eestisse tagasi ja kaob varsti KGB eest Karjalasse. Filmi juurde jõuab ta õpingutega Moskva kinoinstituudis. Jüri Müürist saab 60ndate Eesti rahvusliku filmi sünni omamoodi jäämurdja. Viis täispikka mängufilmi, paarkümmend dokfilmi, kamaluga stsenaariume, arvustusi, noorte filmimeeste juhendamisi. Jüri oli selle raskepärase, iseennast üha uuesti tootva, tapva ja jälle üles äratava kinomasinavärgi lahutamatu koostisosa, ohver ja ühtaegu ka looja.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Leida lugu

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Jüri Sillart

Tuntud eesti filmirežissööri Leida Laiuse ja tema filmide lugu.

Dokumentaalfilm "Leida lugu" on film sellest, kuidas elu ja lugu põimuvad ja moodustavad lahutamatu terviku. See on film eesti ühest tuntumast mängufilmide režissöörist, tema loomingust ja tegemistest... Kuid tegelikult tahab see film olla naiseks ja emaks olemise raskest ja heitlikust õnnest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Rein Raamat animatsiooni maailmas

1999 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Rein Raamatu, ühe Eesti tuntuima ja tunnustatuima joonisfilmirežissööri ja kunstniku filmilooming, nähtuna tema enda ja kolleegide pilgu läbi.

Rein Raamatut (1931) võib õigusega pidada eesti joonisfilmi ja animatsioonikunsti suureks teerajajaks. 1970–71 külastas ta Moskvas Sojuzmultfilmis tulevaste kunstnike-multiplikaatorite kursuseid, kus tutvus joonisfilmi tehnoloogia, selle erinevate etappide ning režii- ja dramaturgiaküsimustega. 1971 rajas Rein Raamat Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eelkäija ja töötas selle juhina 1989. aastani. Filmide kaasloojaiks valis Raamat võimekamaid ja omanäolisemaid kunstnikke, heliloojaid ja operaatoreid, kellega koostöös sündisid joonisfilmid, mis on leidnud kõige laialdasemat tunnustust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie aja kangelane

1988 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Renita Lintrop, Hannes Lintrop

Portreefilm Hardi Volmerist

Portreefilm Hardi Volmerist ei sea eesmärgiks tema fenomeni paljastamist. Volmer on fenomen ja see pakub filmi tegijaile huvi. Rahutu inimesena püüab H.Volmer end teostada mitmetel kunstialadel. Jälgides Volmeri elu, puutume kokku filmikunsti, kujutava kunsti, muusika- ja teatrikunsti probleemidega. Tempo on kiire ja haare lai. Filmis on kasutatud katkendeid Mark Soosaare ja Ela Tomsoni dokumentaalfilmist "Kuldtõld" ja Hardi Volmeri nukufilmidest "Nõiutud saar", "Kevadine kärbes" ja "Sõda".
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Leida Laiuse ja Arvo Iho autasustamine

Tallinnfilmi elu

1986 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

XIX üleliidulisel filmifestivalil sai peaauhinna mängufilm «Naerata ometi!», filmi režissöör Leida Laius ja kaasrežissöör Arvo Iho annavad intervjuu.
Joonis- ja Nukufilmi vaheline jalgpallimatš (Tallinnfilmi elu)

1985 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Heiki Ernits

Kirovi nimelise kalurikolhoosi staadionil toimub lõbus jalgpallimatš joonis- ja nukufilmitegijate vahel.
Nikolai Danilovitši pensionile saatmine

Nikolai Danilovitš - Tallinnfilmi direktor, 2/3

1976 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

Tallinnfilmi kauaaegse direktori pensionile saatmine 1976. aasta kevadel.
Hortensia Bussi de Allende Tallinnas

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16 (1101), august 1975

1975 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Valentin Kuik

Sõjaväelise riigipöörde ajal Tšiilis langenud presidendi Salvador Allende lesk Hortensia Bussi de Allende külas Tallinnas.