Otsingutulemused

Mees kukub katuselt alla. Teine upub. Kolmas süttib põlema. Kuhu iganes vaatad, mehi langeb nagu loogu. „Olgu muld neile kerge!“ ohkavad mornid lesed endale ristimärki ette lüües. Selline on elu ja surm Viragos – külas, kus alates Teisest Maailmasõjast ei ole ükski mees elanud nii kaua, et näeks oma neljakümnendat sünnipäeva. Kuni tänaseni. Inspireerituna Lõuna-Eesti eluolust, kus kaasaegne karm reaalsus põimub müstilisega, räägib film loo virāgō’dest – naistest, kes omavad nii kangelaslikke kui vaenulikke iseloomujooni

Raudne eesriie on langenud ning lääs on teadmatuses, mis toimub Nõukogude Liidus. Lääne luureteenistused koolitavad välja patriootidest agente, keda saata tagasi kodumaale infot koguma. See on lugu eesti meestest, kes naasid luureagentidena tagasi oma kodumaale.

Eesti metsades on tuhandeid vaid rahva legendidest teada metsavendade haudasid. Eesti riigi leiges suhtumises pettunud metsavendluse uurija, 77-aastane Aino Lepp Pärnumaalt on suutnud leida ja ümber matta paarkümmend meest. Iga metsavend leiab koha ka Aino südames. Nii lasubki Ainol lisaks veel üks koorem – kasina pensioni kiuste on ta sunnitud sõitma mööda Eestimaad, et uue rahupaiga leidnud metsavendade haudasid ka hooldada. Mida rohkem metsavendi ümber maetud saab, seda raskemaks muutub Aino süda, sest vanusega jääb jõudu aina vähemaks. Nii võivad uuedki hauad taas unustuse hõlma vajuda.

Pärast Teist maailmasõda otsustas Lääne luure aktiviseerida oma tegevust Balti riikides. Samal ajal valmis Moskvas plaan, mis nägi ette Lääne luuretalituse täieliku ülevõtmise. Inglise, Rootsi ja USA luure saatis Baltimaadesse pagulastest agente, kelle esimene kontakt kodumaal oli vale-metsavendadest koosnev KGB erirühm. Kulissid olid täiuslikud ja mäng kestis aastaid. Vähesed jäid ellu, üksikud pääsesid tagasi Läände. Nad vahetasid oma nime, unustasid kodumaa ja sugulased ning kadusid. Alustati otsast peale, teist elu teise mehena. Nüüd, 50 aastat hiljem, räägivad endised luurajad esimest korda oma kaotatud ja taasleitud elust.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.

Dokumentaalfilm Leida Väljaotsast, kes oma perega varjas legendaarset metsavenda Ants Kaljuranda.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.

Soomlastel oli talvesõda, eestlastel sellest märksa vähemtuntud suvesõda. Nii on nimetatud ajavahemikku aastal 1941, mis jäi Saksamaa N Liidule kallaletungi (22. 06. 1941) ja Eesti okupeerimise vahele. Sellele eelnenud üksainus nõukogude võimu aasta tõstatas uue vabadusvõitluse. Juuli lõpus tulid saksa väed, keda lootusrikkalt tervitati. Taheti taastada Eesti Vabariik. Järgmistel päevadel aga korjati eestlastelt relvad. Üks vallutaja oli asendunud teisega. Kasutatud on ajaloolisi foto- ja filmikaadreid, kõnelevad suvesõjas osalenud mehed.

Eesti NSV Ülemnõukogu annab hinnangu 1940. aasta sündmustele. Rahvaloendus: kui palju elab Eestis eestlasi? Mainori valimisküsitluse tulemused. Kaheksas rahvusvaheline graafikatriennaal Tallinnas. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kokkutulek Võrumaal. Kuidas elatakse Võrumaal Missos? Taluperemees Kalev Kann ja tema Päivila talu. Tallinna hotelli Viru varietee folkshow ja tantsujuht Mait Agu. Meenutab endine metsavend Alfred Käärmann.