Avaleht

Veljo Käsper

1930–1982

Mängu- ja kroonikafilmide lavastaja Veljo Käsper sündis 13. mail 1930 Tallinnas. Pärast keskkooli töötas ta õpetajana ja oli komsomolitööl Tartus. Seejärel õppis Käsper Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) režiiteaduskonnas Lev Kulešovi meistriklassis, mille ta lõpetas 1964. Diplomitööks oli lühimängufilm "Roosa kübar" (1963). 1960. aastast töötas ta Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudios (Tallinnfilmis) dokumentaalfilmide, kinoringvaadete (8 "Nõukogude Eesti" ringvaadet aastail 1960–1978) ja mängufilmide režissöörina. Palju energiat pühendas ta filmiamatööride juhendamisele. Ta oli abielus dokumentaalfilmide ja ringvaadete režissööri Valeria Anderson-Käsperiga. Veljo Käsper suri 16. märtsil 1982 Tallinnas.

Veljo Käsper on olnud üks Eesti produktiivsemaid mängufilmilavastajaid. Suhteliselt lühikeseks jäänud loometeel suutis ta luua üheksa mängufilmi. Enamik neist on suhtedraamad. Lavastajana köitis Käsperit alati tema kaasaeg, inimene oma probleemidega, kuid puutumata pole jäänud ka Eesti lähiminevik. Oma loomingus taotles ta kujundlikkust ja kinematograafilist väljendusrikkust. "Supernoova" (1975) esitab pilte täheteadlaste töömailt, "Tütarlaps mustas" (1966) valgustab usuprobleeme sõjajärgse nõukogude ühiskonna taustal, Aadu Hindi romaani "Tuuline rand" III osa motiividel vändatud "Gladiaatori" (1969) tegevusajaks on aastad 1914–1918, "Tuulevaikus" (1970) käsitleb noore inimese kujunemisprobleeme, "Väike reekviem suupillile" (1972) ühitab Teise maailmasõja aegsed sündmused tänapäevaga, "Ohtlikud mängud" (1974) on kolme Tallinna koolipoisi mehistumislugu viimasel sõjasügisel, "Aeg elada, aeg armastada" (1976) on melodraama noore töölisneiu dramaatilistest läbielamistest ning "Pihlakaväravad" (1981) töötemaatika kaudu avanev suhtedraama meestest, kes ehitavad üksikul saarel esimest Eesti lambafarmi.

Erandlik Veljo Käsperi loomingus on omaaegne lustakas komöödia "Viini postmark" (1967, Ardi Liivese menunäidendi filmiversioon), üks väheseid Tallinnfilmi mängufilme, mis kutsus toona esile ülielava poleemika.

Filmograafia

1983 Küljetuul (telemängufilm), Eesti Telefilm, stsenarist (+ Hans Roosipuu); režissöör Rein Tammet

1981 Pihlakaväravad (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Hans Laansalu)

1980 Kutsumus (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1979 Strateegia ja reservid (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1979 Tule süütamine (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1978 Naine kütab sauna (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Vootele); režissöör Arvo Kruusement

1978 Ring (amatöörfilm, filmilõik), operaator

1978 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 1, Tallinnfilm, režissöör

– Kirjanik Aadu Hint

– Jalgrattur Aavo Pikkuus

– Helilooja Gustav Ernesaks

– Autojuht Albert Schön

– Kunstnik Evald Okas

– Traktorist Elle Müür

– Ehitaja Leopold Kumel

– Kangur Zinaida Agafonova

– RAT Estonia ballettmeister Mai Murdmaa

– Treener Ivan Dratšov

– Lastearst Aleksei Vares

– Lüpsja Rosalie Kirjanen

– Kolhoosiesimees Jaan Tõnuvere

– TPI rektor Boris Tamm

– Teadlane Charles Villmann

– Lendur Danil Vlassov

– RAT Vanemuise peanäitejuht Kaarel Ird

– Kaevurite brigadir Aksel Pärtel

– Kalurikolhoosi esimees Roman Aland

– EKP KK sekretär Vaino Väljas

1977 Vene NFSV kirjanduse ja kunsti päevad Eesti NSV-s [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 15/16], Tallinnfilm, režissöör

1976 Aeg elada, aeg armastada (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1975 Eesti NSV tööstus täitis IX viisaastaku ülesanded enne tähtaega [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22/23], Tallinnfilm, režissöör

1975 Tõde (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, dialoogi autor; režissöör Valeria Anderson

1974 Ohtlikud mängud (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1972 Väike reekviem suupillile (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1970 Tuulevaikus (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1969 Gladiaator (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1967 Viini postmark (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör /digitaalselt taastatud 2012/

1966 Tütarlaps mustas (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1965 Supernoova (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1964 Suusamatk (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1964 Pilk Tallinna (vaatefilm), Tallinnfilm, režissöör

1963 Roosa kübar (lühimängufilm, tudengifilm, ÜRKI diplomitöö), Tallinnfilm, režissöör, dublaaži režissöör

1962 Jääminek (mängufilm), Tallinnfilm, II režissöör; režissöör Kaljo Kiisk

1961 Geisrite ja vulkaanide maal (dokumentaalfilm), Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 23, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

–Rõngu Elektromehhaanika Tehas

– Heinatööd Kehtna näidis-katsesovhoosis

– Lenini ordeni omanikud: Toomas Kuuse ja Raul Nikkolo

– Kolhoosnikute puhkekodu Narva-Jõesuus

– Automaatne rahalugeja

– 01 kuuleb

– Tennisemängu demonstratsioon Tallinnas

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– NLKP 22. Kongressi eel. Tsemenditehases Punane Kunda

– Sakala tõulinnusovhoosis

– Kogutakse rahvaluulet

– Tulevased meremehed praktikal

– Võsu puhkekodus

– Tallinna II spordimängud

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 9, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– ELKNÜ Keskkomitee V laiendatud pleenum

– Nad pääsesid surmalaagrist

– Töötajate miiting Kalevi-Liival

– Noored astuvad komsomoli

– Õhtune vahetus ehitusel

– Uus pianiino Estonia

– Paide Teedemasinate Tehases

– Vabariigi meistrivõistlused motokrossis

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 7, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Pärnu rajooni Rahu kolhoosis

– Saadikukandidaat Konstantin Ploom

– "Kalevipoja" juubeli tähistamiseks

– Lähkma metsapunktis

– Uus kultuurimaja Mustvees

– Pärnu uus trikootööstus

– NSVL poksimeistrivõistlused Tartus

1960 Noorus filmis. Pioneeride elust [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 49], Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1960 Laulud nüüd lähevad (dokumentaalfilm), Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

Valikbibliograafia

Artiklid

2012

Teatrist laenatud "Viini postmargis" saab nalja (2012). Eesti Päevaleht, 16. nov.

2011

Davidjants, K. (2011). Noorus purje ei paisutanud [filmist "Tuulevaikus" (1971), tolleaegsetest arvustustest]. Maaleht, 17. nov.

Davidjants, K. (2011). Film nagu graafiline leht [filmist "Gladiaator", filmi väljatuleku aja arvustustest]. Maaleht, 10. nov.

Davidjants, K. (2011). "Viini postmark" – ajastu illustratsioon. Maaleht, 27. okt.

Palli, I. (2011). Vladislav Koržets: Ihkasin näitlejaks saada [osalemisest filmis "Viini postmark"]. Maaleht, 27. okt.

Näripea, E. (2011). Film, ruum ja narratiiv: "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" ning "Viini postmark". Kogumik: Estonian cinescapes: spaces, places and sites in Soviet Estonian cinema (and beyond) = Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis (ning edaspidi). Tallinn: Dissertationes Academiae Artium Estoniae 6, lk 101-120.

Orav, Õ. (2011). Lugu inimese üksindusest [filmist "Tütarlaps mustas"]. Maaleht, 14. apr.

Palli, I. (2011). Viiu Härm: Selles filmis ajan ma kalu vardasse [osalemisest filmis "Tütarlaps mustas", filmivõtetest]. Maaleht, 14. apr.

Orav, Õ. (2011). "Supernoovat" oodati suure põnevusega. Maaleht, 24. märts.

Palli, I. (2011). Ago-Endrik Kerge: See oli minu esimene filmitöö [osalemisest filmis "Supernoova", filmivõtetest]. Maaleht, 24. märts.

2006

Näripea, E. (2006). Film, ruum ja narratiiv: "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" ning "Viini postmark". Kogumik: Fiktsioon ja film, Tallinn: Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für Kunstwissenschaft 4 [15], lk 55-76.

2002

Raudam, T. (2002). Karvad turri! [filmist "Gladiaator"]. Nädal, nr 50, 16. dets.

Näripea, E. (2002). Kaadreid modernistlikust ideaallinnast: "Viini postmark" ja "Mustamäe". Kogumik: Kohandumise märgid [artiklikogumik], Tallinn: Collegium litterarum 16, lk 142-160.

1977

Paas, V. (1977). Lähenemine elunähtustele [filmist "Aeg elada, aeg armastada"]. Rahva Hääl, 15. veebr.

Liidja, M. (1977). Vöödilise hobuse jälgedes [filmist "Aeg elada, aeg armastada"]. Õhtuleht, 2. veebr.

1974

Karmo, M. (1974). Järelkäärimisi ja mõtteid "Ohtlikest mängudest". Noorte Hääl, 13. nov.

1972

Olep, J. (1972). Dialoog jäi ära [filmist "Väike reekviem suupillile"]. Sirp ja Vasar, 17. nov.

Tobro, V. (1972). "Väike reekviem suupillile". Rahva Hääl, 4. nov.

1971

Tobro, V. (1971). Mis juhtus Tuisu Taaviga? [filmist "Tuulevaikus"]. Noorte Hääl, 16. jaan.

Treier, E. (1971). Tuulevaikuseta [filmist "Tuulevaikus"]. Õhtuleht, 7. jaan.

1969

Balbat, M. (1969). "Gladiaatorile" tagasi mõeldes. Sirp ja Vasar, 19. sept.

Leht, K. (1969). „Gladiaator". Rahva Hääl, 7. sept.

Treier, E. (1969). "Gladiaator". Noorte Hääl, 7. sept.

1968

Vesmes, A. (1968). Uus Eesti kinokomöödia [filmist "Viini postmark"]. Kodumaa, 17. jaan.

Luik, H. (1968). Siit nurgast ja sealt nurgast [filmist "Viini postmark"]. Rahva Hääl, 16. jaan.

Liidja, M. (1968). Pärast filmi vaatamist [filmist "Viini postmark"]. Õhtuleht, 11. jaan.

1967

Unt, M. (1967). "Tütarlaps mustas". Edasi, 5. veebr.

Uuk, E. (1967). Stsenarist Promet oleks võinud rohkem arvestada novellist Prometiga [filmist "Tütarlaps mustas"]. Edasi, 3. veebr.

1966

Tobro, V. (1966). Veel kord "Supernoovast". Rahva Hääl, 25. jaan.

Link, E. (1966). Superkeskpärane [filmist "Supernoova"]. Sirp ja Vasar, 14. jaan.

Käämbre, H. (1966). "Supernoova" – muljeid ja mõtteid. Edasi, 8. jaan.

1963

Tobro, V. (1963). Julge pealehakkamine on ainult pool võitu [filmist "Roosa kübar"). Edasi, 5. dets.

Auhinnad

1975 laste ja noorte žürii peapreemia mängufilmile “Ohtlikud mängud”, Poznani rahvusvaheline filmifestival (Poola)

1977 diplom parima kunstnikutöö eest: Imbi Lind, mängufilm “Aeg elada, aeg armastada”, Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestival

1977 diplom operaatorile ja kunstnikule filmi huvitava kujundusliku lahenduse eest mängufilmis “Aeg elada, aeg armastada”, X üleliiduline filmifestival Riias

1977 Läti teatriühingu auhind: edukas debüütnäitleja Aida Zars mängufilmis “Aeg elada, aeg armastada”, X üleliiduline filmifestival Riias

1977 parim meesnäitleja: Heino Mandri filmis “Aeg elada, aeg armastada”, Bulgaaria VII filmifestival Varnas

1981 žürii diplom ja II koht dokumentaalfilmi “Strateegia ja reservid” eest, Üleliiduline Põllumajandusfilmide festival (Jerevan, Armeenia)

 

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm