Avaleht

1921

Režissöör Oleg Lentsius (Ленціус) on sündinud 18. aprillil 1921 Zaporižžja oblastis Kopani külas. Töötas 1938–40 lavastajana Zaporožstali linna klubis, 1940–43 klubi juhatajana Musta mere laevastikus (juhtides ühtlasi mereväelaste kontsertbrigaadi) ja 1943–46 Musta mere laevastiku miniatüüride teatri režissöörina. 1952 lõpetas Lentsius Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (VGIK) režiiteaduskonna Mihhail Rommi meistriklassi, diplomitööks oli lühikomöödia "Värav nr. 2" (1955). 1952–54 töötas Lentsius Tallinna Kinostuudios kinoringvaate "Nõukogude Eesti" režissöörina ja dublaažirežissöörina. 1956–78 oli tema kodustuudioks A. Dovženko nimeline filmistuudio Kiievis.

Oleg Lentsius tegi Tallinna Kinostuudios vaid ühe (lühi)mängufilmi ("Värav nr. 2") ning oli 11 kinoringvaate "Nõukogude Eesti" režissöör. Tema Kiievi-perioodi filmilavastustest on tuntumad sõjafilmid "Kindlus ratastel" (1960) ja "Kus on 042?" (1969) ning "Must kapten" (1973), seikluspõnevik 1919. aastal Denikini vägedega võidelnud punapartisanidest.

[seisuga 18.06.2012]

Filmograafia

1978 Алтунін приймає рішення/ Алтунин принимает решение (Altunin leiab lahenduse) (telemängufilm, lühisari), A. Dovženko nimeline filmistuudio, režissöör

1975 Не віддавай королеву/ Не отдавай королеву (Ära loovuta kuningannat) (telemängufilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, režissöör

1973 Чорний капітан/ Черный капитан (Must kapten) (mängufilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, režissöör, stsenarist + Juri Lukin, Vladislav Stepanov)

1970 Секретар парткому/ Секретарь парткома (Parteikomitee sekretär) (telemängufilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, režissöör (+ Nikolai Iljinski) /esilinastus 20.03.1971/

1969 Де 042?/ Где 042? (Kus on 042?) (mängufilm), A. Dovženko filmistuudio, režissöör /esilinastus 04.04.1970/

1960 Фортеця на колесах/ Крепость на колесах (Kindlus ratastel) (mängufilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, režissöör /esilinastus 20.02.1961/

1955 Värav nr. 2/ Ворота номер два (lühimängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör

1955 Kui saabub õhtu (mängufilm, muusikafilm), Tallinna Kinostuudio, II režissöör (+ Vladimir Skvortsov); režissöör Aleksandr Mandrõkin

1954 Весёлые звезды (Lõbusad tähed) (mängufilm), Mosfilm, produtsendi abi (+ V(alentina) Kuznetsova, V. Azarov); režissöör Vera Strojeva

1954 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 34, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Agro-zootehniline õppus algas

 –Võhma Lihakombinaadis

 –Lahtiste uste päev

 –Noored talendid

1954 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 30, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Kolhooside sotsialistlik võistlus

 –Autobusse maarajoonidele

 –Narva ehitab

 –Pärast tööpäeva

1953 Ühe tehase noored (Tallinna Masinaehitustehase noorte töö ja vaba aeg) (dokumentaalfilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör

1953 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 23, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Algas viljakoristamine

 –Ulila Turbatööstus

 –Kunstiinstituudi üliõpilastööde näitus

 –Tööstusettevõtete velokross

1953 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 21, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Tööstuse automatiseerimine

 –Suvistel maaparandustöödel

 –Kolhoosi karjamaadel

 –Matk jahtidel

 –Linn Neeva ääres

1953 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Algas heinatöö

 –Turbatootjad-konstruktorid

 –VSÜ Kolhoosnik karikavõistlused

 –Tsirkuse areenil

1953 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Võrguvabrikus Püünis

 –Lüpsja Leida Vinkel

 –Kutsehariduskoolide isetegevuslased

 –Vaibameistrid-kunstnikud

1953 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 7, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Eesrindlik naistebrigaad

 –Hoolitsus ema ja lapse eest

 –Klaverimeistrid

 –Vabariiklikud kiiruisutamise esivõistlused

1953 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 5, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –Meie kandidaadid

 –Esimene maailmas

 –Kinoreportaaž

 –Tehnoloog-novaator

1953 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 2, Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –ENSV Ülemnõukogu III istungjärk

 –Suure poeedi surematu sõna

 –Hea algatus

 –Algas suusakross

 –Moskva kõrgehitused

1952 ringvaade "Nõukogude Eesti", Tallinna Kinostuudio, režissöör

 –ÜK(b)P XIX kongressi auks [Tallinna Masinaehitustehases]

 –Vilja riigile [Tartu rajooni kolhoosid

 –80 aastat Kreenholmi streigist [Narva]

 –Esimene päev koolis [Uus koolihoone Tartus]

 –Esimene kalurite spartakiaad [Pärnus]

1952 Pioneerisuvi (ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 23), Tallinna Kinostuudio, režissöör

[seisuga 18.06.2012]

Valikbibliograafia

Artiklid

Lõhmus, J. (2010). Film "Veealused karid" sai lehtedes hävitava hinnangu ja rikkus Arvo Valtoni naise karjääri. Maaleht, 13. nov.

Kruus, V. (1955). Algupärane kinokomöödia [lühifilmist "Värav nr. 2“]. Noorte Hääl, 15. dets.

[seisuga 18.06.2012]

Film "Veealused karid" sai lehtedes hävitava hinnangu ja rikkus Arvo Valtoni naise karjääri

Autor: Jaak Lõhmus

1959. aasta septembris kinolinale jõudnud film "Veealused karid" tehakse ajakirjanduses üksmeelselt pihuks ja põrmuks.

Mängufilmi "Veealused karid" stsenaariumi esmatõukeks oli hiljem rahvakirjaniku tiitli saanud rannakirjaniku Aadu Hindi näidend "Kuhu lähed, seltsimees direktor?".

1954. aastal antakse filmistuudiole üle esimene stsenaariumikavand, meister-realisti kaasautorina märgitakse tiitlile Oleg Lentsiuse nimi. Lentsius on sellal veel Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (ÜRKI) režiieriala üliõpilane.

Võit seegi

Noor mees siirdub peagi Kiievisse Dovženko-nimelisse kinostuudiosse. Tallinnas ei kannatata konkurentsi, stsenaariumihonorarid ja lavastusrahad on selleks liiga suured (luksusauto hind), et neid märgade kõrvatagustega noorukitele kinkida.

Nagu allpool selgub, ammugi ei lasta ligi noorikuid. Mandrõkin, Nevežin, Školnikov ja teised tublid kõliseva rinnaesisega venekeelsed kinematografistid on jõuliselt ringkaitses.

Idee jääb stuudio plaani ka järgmistel aastatel, 1955 valminud uus stsenaariumivariant saab toimetajalt Veste Paasilt karmi hinnangu. Staatiline tegevustik, puine keel.

Kaasautorina figureerib tuntud teatraal Andres Särev, kes on stuudiole filmimiseks seadmas Oskar Lutsu "Tagahoovis". Nüüd on uue filmikavandi nimi "Peibutuslaul".

1957. aastast määratakse filmi lavastajaks Oleg Lentsiuse ÜRKI kooliõde Virve Reiman. Lühikomöödiaga "Üks moment, oodake" kahe aasta eest kooli lõpetanud noor naine kirjutab režiistsenaariumi kaanele oma pealkirjavariandi "Kiusatus".

641 lahti kirjutatud kaadrit osutab, et kavatsetakse teha päris tiheda montaažiga filmi. "Ühe momendi" hoogne satiir lubab eeldada, et hiljuti Moskvast saabunud noor daam võiks lavastajatoolil suuta Aadu Hindi hoopis teises ajastus kirjutatud algtekstile sisse puhuda uue hingamise.

1958. aasta suvised ajalehed kuulutavad, et uue filmi "Kiusatus" võtted käivad Muhu saarel, lavastaja Virve Reiman, kunstnik Rein Raamat, operaator Aimée Beekman – kõik noored tegijad, kõik pikas mängufilmis potentsiaalsed debütandid. Peaosas, kalurikolhoosi värske esimehe Tõnise rollis Heino Raudsik.

Järsku, kui 700 000 rubla (vanas vääringus), vähemalt veerand eelarvest on kulutatud, toimub tootmises pööre. Lavastajaks tuleb vana kala Viktor Nevežin, operaatoriks tema võitluskaaslane filmi "Tagahoovis" võtteplatsilt Semjon Školnikov, kunstnikuks Peeter Linzbach. Peaossa nimetatakse Aksel Orav.

1959. aasta septembris jõuab film pealkirjaga "Veealused karid" kinolinale ning tehakse ajakirjanduses üksmeelselt pihuks ja põrmuks. Niinimetatud vana kooli tegijad on jäänud stsenaariumi vangi, sõitnud karidele, millest kergem laevuke noorema loovseltskonnaga pardal oleks ehk üle loovinud.

Miks "Veealused karid" noorte tegijate käest ära võeti, selle kohta tooks ilmselt selgust ainult Tallinna Kinostuudio parteibüroo dokumentide uurimine.

Liiga isepäised noored

Filmigrupis räägiti, et Raudsik võttis liiga kontrollimatult napsi ja Reiman tahtis teha kõike liiga uut moodi. Plaan sattus ohtu, stuudio juhtkond ei saanud riskida preemiate kaotamisega jne.

Nevežin ja Školnikov olid võtteplatsil tegus paar. Arvatavasti mängisid plaanide muutustes rolli ka jõulised teatrimehed: stsenarist Andres Särev ja teiseks režissööriks astunud Ilmar Tammur.

Virve Reiman aga ei jõudnudki enam pika mängufilmini, loobudes üldse kineastitööst pärast üht 1962. aastal reklaamrulli tootmise ajal juhtunud õnnetust.

[Maaleht, 13.11.2010]