Avaleht

1928

Filmilavastaja, stsenarist ja näitleja Arvo Kruusement on sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas Hulja külas talupidajate pojana. 1942 lõpetas ta Kadrina algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli (hilisema nimega Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi) ja 1953 Moskvas A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio; GITISele eelnes poolteist aastat õpinguid Tallinna Teatriinstituudis (1947–1948). 1953–1959 töötas Kruusement V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana, seejärel praktiseeris lavastamist režissöör-stažöörina Leningradi M. Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri peanäitejuhi Georgi Tovstonogovi juures. 1962–1964 oli ta ametis Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris, algul lavastajana, siis peanäitejuhina. 1965–1991 töötas Kruusement režissöörina stuudios Tallinnfilm, on lavastanud ka televisioonis. Ta on olnud Eesti Teatriühingu (1953–1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige.

Arvo Kruusement on lavastanud seitse mängufilmi: "Kevade" (1969), "Don Juan Tallinnas" (1971), "Suvi" (1976), "Naine kütab sauna" (1978), "Karge meri" (1981), "Bande" (1985) ja "Sügis" (1990), olnud kahe filmi II režissöör, kolme  stsenarist, teinud paar dokumentaalfilmi, mänginud hulganisti kõrval- ja episoodrolle.

"Kevade" lavastamise eest pälvis Kruusement 1972 Eesti NSV riikliku preemia. 1980 nimetati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks. Arvo Kruusemendi elutööd on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga (2000), Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga (2003) ning üheksanda inimesena Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga (2012).

2002 valisid filmiajakirjanikud "Kevade" kõigi aegade parimaks Eesti filmiks. 2006 taastati ekraaniteos digitaalselt programmi "Eesti film 100" raames. Samal aastal valmis dokumentaalfilm "Kuidas tuli "Kevade"" (režissöör Anne-Mari Neidre, stsenarist Annika Koppel). Annika Koppel on ka raamatu "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid" (2010) autor. 2011 taastati digitaalselt Lutsu-triloogia teine teos "Suvi". Sajandi filmipeol Tartus (2012) tunnustati Arvo Kruusementi unikaalse Johannese kujukesega, kelle lavastatud "Kevade" valiti Postimehe rahvahääletuusel sajandi rahvafilmiks.

2012. aasta Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind anti Kruusemendile kui Eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale.

Filmograafia

2006 Fritsud ja blondiinid (dokumentaalfilm), Kuukulgur Film/ Subjektiv Filma, näitleja (mängib iseennast); režissöör Arbo Tammiksaar

2006 Vana daami visiit (mängufilm), Eesti Televisioon/ Exitfilm/ MTÜ Kell Kümme, näitleja (roll: Claire'i abikaasa); režissöör Roman Baskin

1990 Sügis (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör  /esilinastus Tallinnas 22.02.1991/

1987 Metsluiged (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Kojaülem); režissöör Helle Karis

1987 Tants aurukatla ümber (telemängufilm kahes osas), Eesti Telefilm, näitleja (roll: kirikuõpetaja); režissöör Peeter Simm

1986 Saja aasta pärast mais (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Jaan Tõnisson); režissöör Kaljo Kiisk  /esilinastus 06.06.1987/

1985 Bande (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör  /esilinastus 1986/

1983 Ehitaja (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1984 Канкан в Английском парке (Kankaan Inglise pargis) (mängufilm). A. Dovženko nimeline filmistuudio, näitleja (episoodiline roll); režissöör Valeri Pidpalõi

1983 Olümpiaeelsed portreed/ Предолимпийские портреты (dokumentaalfilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör (+ Valeri Blinov)

1981 Karge meri (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör  /esilinastus Tallinnas 20.09.1982/

1980 Spānijas variants/ Испанский вариант (Hispaania variant) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Joachim von Ribbentrop); stsenarist Julian Semjonov, režissöör Ēriks Lācis

1978 Naine kütab sauna (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1976 Suvi (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör  /digitaalselt taastatud 2011/

1976 Võsakurat/ Леший (lühimängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (+ Peeter Simm); režissöör Peeter Simm

1975 Indrek (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (+ Lembit Remmelgas); režissöör Mikk Mikiver  /esilinastus Tallinnas 02.02.1976/

1975 Röövpüüdjajaht/ Охота за браконьером (lühimängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: raamatupidaja); režissöör Marika Villa

1974 Punane viiul/ Der Mann mit der Geige (mängufilm), Tallinnfilm/ DEFA, näitleja (roll: diplomaat Veski); režissöör Kaljo Kiisk

1971 Don Juan Tallinnas (mängufilm, muusikafilm), Tallinnfilm, režissöör  /esilinastus 20.03.1972/

1969 Kevade (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör  /digitaalselt taastatud 2006/

1967 Viini postmark (mängufilm), Tallinnfilm, II režissöör; režissöör Veljo Käsper

1966 Kirjad Sõgedate külast (mängufilm), Tallinnfilm, II režissöör; režissöör Jüri Müür

1966 Mis juhtus Andres Lapeteusega? (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (episoodiline roll: peokülaline); režissöör Grigori Kromanov

1964 Я – "Береза" (Olen "Kask") (telemängufilm), Mosfilm, näitleja (roll: Saksa major); režissöör Damir Vjatitš-Berežnõhh

1962 Мой младший брат (Minu noorem vend) (mängufilm), Mosfilm, näitleja (roll: Matti); režissöör Aleksandr Zarhi

1960 Фортеця на колесах/ Крепость на колесах (Kindlus ratastel) (mängufilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, näitleja (episoodiline roll: Saksa ohvitser); režissöör Oleg Lentsius

1959 Kutsumata külalised (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, näitleja (roll: I radist); režissöör Igor Jeltsov

1957 Juunikuu päevad (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, näitleja (episoodiline roll); režissöörid Viktor Nevežin ja Kaljo Kiisk

1955 Jahid merel (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, näitleja (episoodiline roll: juuksur); režissöör Mihhail Jegorov

Teatrilavastused

1974 Jerzy Janicki "Juhtum habemeajamise juures" (Eesti Televisioon; esietendus 09.11.1974)

1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater; esietendus 28.10.1964)

1964 Samuil Aljošin "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater; esietendus 15.04.1964)

1963 I. Retes "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater; esietendus 27.10.1963)

1963 vennad Grimmid/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, noorsoolavastus "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater; esietendus 22.03.1963)

1963 Isidor Štok "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater; esietendus 22.02.1963)

1962 Samuil Aljošin "Palat" (Pärnu Draamateater; esietendus 02.11.1962)

1960 Oskar Luts/ Andres Särev "Suvi" (Draamateater, oli näitejuht; lavastaja Andres Särev)

1960 Ardi Liives "Tundmatu naise portree" (Draamateater; esietendus 18.03.1960)

1958 Viktor Rozov "Rõõmu otsinguil" (Draamateater; esietendus 25.11.1958)

1957 Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia" (Draamateater, oli lavastaja assistent; lavastaja Ilmar Tammur)

1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Draamateater, oli assistent; lavastaja Leo Kalmet)

1955 H. Muhtarov "Lõbus külaline" (Draamateater, oli näitejuht; lavastaja Andres Särev)

1955 William Shakespeare "Antonius ja Kleopatra" (Draamateater, oli näitejuht ja mängis Proculejust; lavastaja Ilmar Tammur)

1954 Ion Luca Caragiale "Kaotatud kiri" (Draamateater, oli näitejuhi assistent; lavastaja Jüri Järvet)

Teatrirollid

1961 Ralf – Alexis Parnis "Afrodite saar" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Grigori Kromanov)

1961 doktor – Vladislav Blažek "Kolmas soov" (Draamateater, lavastaja Gunnar Kilgas)

1961 esseslane – Paul Kilgas "Ööbik laulis koidikul" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1961 parun Klinger (Koko) – Lev Tolstoi "Hariduse vili" (Draamateater, lavastaja Leo Kalmet)

1960 osaline – Bjørnsterne Bjørnson "Pankrot" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Vello Rummo)

1960 osaline – Jaroslav Dietl "Seasabakesed" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Virve Aruoja)

1959 osaline – August Jakobson "Võitlus rindejooneta" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Evi Rauer)

1959 Alexandru Nichita – George Ciprian "Mees hobusekronuga" (Draamateater, lavastaja Leo Kalmet)

1958 Zvontsov – Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" (Draamateater, lavastaja Leo Kalmet)

1958 hertsog Alba – Friedrich Schiller "Don Carlos" (Draamateater, lavastaja Leo Kalmet)

1958 osaline – Peter Karvaš "Patsient 113" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Virve Aruoja)

1958 osaline – Romain Rolland "Noored armastajad" ("Pierre ja Luce") (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Virve Aruoja)

1958 Rudolf Schmidt – Leonhard Frank "Michaeli tagasitulek" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Virve Aruoja)

1957 osaline – Nikolai Birjukov "Kajakas" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Ants Kivirähk)

1957 Riccardo – Eduardo de Filippo "Filumena Marturano" (Draamateater, lavastaja Voldemar Panso)

1957 Issak Belvedonski – Vladimir Majakovski "Saun" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1957 kardinal Richelieu – Alexandre Dumas/ J. Radzinski "Kolm musketäri" (Draamateater, lavastaja Ben Drui)

1956 osaline – Eduad Vilde "Nimekiri" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Leo Martin)

1956 Kissala Aapeli – Aleksis Kivi "Seitse venda" (Draamateater, lavastaja Voldemar Panso)

1955 Melnikov – Lev Tolstoi "Elav laip" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1955 Krausberg – Aadu Hint "Kaugatoma kuningas" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1955 siseülem – A. H. Tammsaare "Kuningal on külm" (Draamateater, lavastaja Voldemar Panso)

1954 haagikohtunik – Eduard Vilde/ Karin Ruus "Mahtra sõda" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1954 Raul – August Jakobson "Kaotatud paradiis" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1954 1. poiss – August Kitzberg "Libahunt" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1954 mõisapoiss – Oskar Luts/ Hans Luik "Kevade" (Draamateater, lavastajad Kulno Süvalep ja Kaljo Kiisk)

1953 osaleja massistseenis – Villem Gross "Ankeet" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1953 Viktor Suurorg – August Jakobson "Võitlus rindejooneta" (GITISe diplomilavastus Draamateatris, lavastaja Mihhail Tšistjakov)

1953 1. ohvitser – Aleksandr Korneitšuk "Eskaadri hukk" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1953 Ivan Ivanovitš – Venjamin Kaverin "Kaks kaptenit" (GITISe diplomilavastus Draamateatris, lavastaja Aleksandr Anders)

1953 roodukomandör/ Guliašvili – Konstantin Simonov "Noormees meie linnast" (Draamateater, lavastajad Ossip Abdulov ja Jossif Rajevski)

1953 Vassili Redozubov, linnapea – Maksim Gorki "Barbarid" (GITISe diplomilavastus Draamateatris, lavastajad Ilja Sudakov ja Jossif Rajevski)

Rollid kuuldemängudes

1962 osaline – Valdo Pant "Miška" (režissöör Leo Martin)

1961 kapral Kewanee – Albert Maltz/ Lennart Meri "Reamees Hicks" (režissöör Aarne Ruus)

1961 osaline – Fr. R. Kreutzwald/ Juhan Saar "Kalevite kangem poega" (režissöör Salme Reek)

1961 vanem kriminaalametnik – Günther Rücker "Aruanne nr 1" (režissöör Leo Martin)

1961 Mart – Ardi Liives "Viies kupee" (režissöör Leo Martin)

1960 õpetaja – Holger Pukk "Jüri" (režissöör Aarne Ruus)

1960 Šeremetjev – Juhan Kahk "Põhjasõja päevil" (režissöör Leo Martin)

1960 kuningas – Lope de Vega "Sevilla täht" (režissöör Kaarel Toom)

1960 Filipp Poplavski – Raimond Kaugver "Ookean alistus" (kuuldemäng-reportaaž 12 pildis; režissöör Kaarel Toom)

1960 osaline – Gert Ledig "Duell" (režissöör Leo Martin)

1960 Alkibiades, Ateena väepealik – William Shakespeare/ Georg Meri "Timon Ateenast" (režissöör Kaarel Toom)

1960 reporter – Allan Max "Casper Blodgeti saladus" (režissöör Aino Ripus; esmaesitus 01.01.1960)

1959 osaline – Mait Metsanurk/ Endel Nõmberg "Ümera jõel" (režissöör Leo Martin)

1959 Paul Kowalski – Maria Kuncewiczowa "Kowalskid Inglismaal" (režissöör Aino Ripus)

1959 Smirnov – V. Vladimirov "Äikese ajal" (režissöör Aarne Ruus)

1959 Vorobeinõi – Vsevolod Kotšetov "Leek ei kustu" (režissöör Kaarel Toom)

1958 Fine – Aleksandr Avdejenko/ Endel Nõmberg "Tisza kaldal" (režissöör Kaarel Toom)

1957 miilitsavolinik – Rudolf Aller "See juhtus nii..." (režissöör Enn Toona, näitejuht Aino Ripus)

1957 Riccardo – Eduardo de Filippo/ Vello Rummo "Filumena Marturano" (režissöör Enn Toona)

1957 Julius – Leonid Leonov/ Hans Luik "Kuldne tõld" (režissöör Enn Toona)

1957 Huko – Rudolf Sirge "Maa ja rahvas" (režissöör Enn Toona)

1957 Arved – Liidia Kompus "Eksamid" (režissöör Enn Toona)

1956 osaline – Jaroslav Hašek "Vahva sõdur Švejki seiklused" (režissöör Kaarel Toom)

1956 major – Arkadi Movson/ Enn Toona "Konstantin Zaslonov" (režissöör Kaarel Toom)

1956 I ohvitser – Eduard Vilde "Nimekiri" (režissöör Leo Martin)

1956 hispaanlane – Mark Twain "Tom Sawyer" (režissöör Aarne Ruus)

1955 Krausberg, firma "Hollmann ja Tihu" omanik – Aadu Hint "Kaugatoma kuningas" (režissöör Enn Toona)

1955 põhjapõder – Lev Arkadjev/ Sokol Runge "Reis laevukesega" (režissöör Aarne Ruus)

1955 mõisapoiss – Oskar Luts/ Kaljo Kiisk "Kevade" (režissöör Aarne Ruus)

1955 Proculeius – William Shakespeare "Antonius ja Kleopatra" (lavastaja Ilmar Tammur, näitejuht raadios Kaarel Toom)

1955 siseülem – A. H. Tammsaare "Kuningal on külm" (režissöör Kaarel Toom)

1955 klaverisaatja – Boriss Polevoi "Lenski aaria" (režissöör Kaarel Toom)

1955 Clam – Charles Dickens "Polüüpide maal" (režissöör Leo Martin)

1955 õpetaja – Jüri Järvet "Papa, mamma ja poeg" (estraadisaade; režissöör Kaarel Toom)

1955 Nemo – "Buratino seiklused uusaasta ööl" (režissöörid Leo Martin ja Aarne Ruus; esmaesitus 01.01.1955)

1954 preester Rösselmann – katkend Friedrich Schilleri värssdraamast "Wilhelm Tell" (režissöör Aarne Ruus)

1954 poiss – August Kitzberg "Libahunt" (lavastaja Andres Särev, näitejuht Leo Martin)

1954 kapten Fireball – Henry Fielding "Kohtunik lõksus" (režissöör Leo Martin)

1954 varumängija – Lazar Lagin "Vanake Hottabõtš" (režissöör Aarne Ruus)

1953 sapöör – Lev Kassil/ Maks Poljanovski "Volodja Dubinin" (režissöör Aarne Ruus)

Auhinnad

2012 Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind

2012 Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) – mängufilmi "Kevade" eest

2003 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia

2000 Valgetähe III klassi teenetemärk

1980 ENSV teeneline kunstitegelane

1972 Eesti NSV riiklik preemia – filmi "Kevade" lavastamise eest

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Lepik, I., Tuuling, A. (koost.) (2011). GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Koppel, A. (2010). Kevad. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn: Kadmirell.

Klaassen, O.-M. (1977). "Kevade" tee ekraanile. Tallinn: Eesti Raamat.

Artiklid

2013

Kruusement, A, (2013). Kuidas ma ülikooli aulast Tootsi leidsin [filmi "Kevade" jaoks Joosep Tootsi osatäitja otsingutest; TÜ Rahvusmõtte laureaadi kõne, mis pidi esitatama rahvusülikooli aastapäeval 1. dets 2012]. Universitas Tartuensis: Tartu Ülikooli ajakiri, nr 4, lk 13.

Simm, P. (2013). Kuidas Arvo minu luuseripõlvele lõpu tegi. Postimees, 19. apr.

Mets, R. (2013). Kujur jõudis tellijast ette: Liblet lahutab Paunverest 15 000 eurot. Tartu Postimees, 1. märts.

Laasik, A. (2013). Eesti Vabariik naasis kinolinale "Sügisega". Eesti Päevaleht, 22. veebr.

TÜ Rahvusmõtte auhinna pälvis Arvo Kruusement (2013). [Rahvusülikooli 93. aastapäeval 1. dets. 2012 anti Rahvusmõtte auhind filmilavastajale Arvo Kruusementile]. Universitas Tartuensis: Tartu Ülikooli ajakiri, nr 1, lk 8.

2012

Märka, V. (2012c). Kõik rongijuhid on piilupardid: 10 huvitavamat eesti rongifilmi Peter von Baghi raamatu innustusel. Sirp, 21. dets.

Rummo, P.-E. (2012). "Suve" tegemisest. Looming, nr 11, lk 1632-1638.

Lõhmus, J. (2012). Mida rohkem teed, seda rohkem oskad [intervjuu Eesti 20. sajandi populaarseimaks filmiks valitud "Kevade" režissööriga tema loomingust ja filmitegemise telgitagustest nõukogude ajal]. Akadeemia, nr 9, lk 1612-1633.

Koppel, A. (2012c). Aeg läheb ja "Suvi" saab meile üha armsamaks. Eesti Päevaleht, 27. juuli.

Kohv, H. (2012). Arno vaatab "Kevadet" [intervjuu Arno Liiveriga]. Nädal, 23.-29. juuli, lk [8-9].

Kärk, L. (2012). "Aurukatla" teekond oli pikk ja jäänuline. Eesti Päevaleht, 6. juuli.

Märka, V. [2012b). Miks see maailm küll kummuli käis?: Eesti filmisajandi kümme eredamat luulestseeni. Sirp, 22. juuni, lk 34-35.

Kressa, K. (2012). Elav klassik Kruusement armastas Nõukogude ajal kulakuid näidata. Eesti Päevaleht, 5. mai.

Tuumalu, T. [2012). Kruusemendi kevadpühitsus. Postimees, 5. mai.

Hanson, R. (2012). Parima filmi lavastaja: ära pane pahaks, Oskar! Postimees, 2. mai.

"Kevade" jäi lõpuni ette, tagapool läks kirjuks (2012). Postimees, 2. mai.

Kulli, J. (2012). Arvo Kruusement: "Aga "Kevade" ongi parim Eesti film!". Õhtuleht, 2. mai.

Koppel, A. (2012b). Kruusement käivitas Paunvere koolipoiste maailma filmis. Eesti Päevaleht, 27. apr.

Liivanõmm, V. (2012). Kord saja aasta kestel kordub sama "Kevade" [filmirežissöör Arvo Kruusemendist ja tema filmist "Kevade", mis tunnistati meie kõigi aegade paremaks filmiks ning Oskar Lutsu "Kevadest" Eesti kino saja-aastase juubeli kontekstis]. Õpetajate Leht, 23. märts.

Märka, V. (2012a). "Püüa veel kedagi aidata, siis oled ise täiega kuses" [karjäärinõustamise episoodid Eesti filmides]. Eesti Ekspress, 16. veebr, lk 42-43.

Koppel, A. (2012a). Sada kevadet pärast "Kevadet" [ülevaade Oskar Lutsu juubelikonverentsist Eesti Kirjandusmuuseumis]. Sirp, 13. jaan.

2011

Palli, I. (2011). Arvo Kruusemendi meeletu temp [raamatust "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid"]. Maaleht, 15. sept.

Mathura [= Lattik, M.] (2011). Hästi kujundatud ajaloodokument [raamatust "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid"]. Sirp, 29. juuli.

Laasik, A. (2011). Filmi Arno, Toots, Teele ja teised räägivad oma tõde [raamatust "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid"]. Eesti Päevaleht, 18. veebr.

Põldre, M. (2011). Ühest uuest filmiraamatust ["Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid"]. Pärnu Postimees, 4. jaan.

2010

Ellermaa, E. (2010). "Kevade" lapsed [Annika Koppeli raamatu "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid" esitlus]. Nädal, 25. nov.

2008

Laulik, J. (2008). "Kevade" sünd [kuidas Arvo Kruusement 1968. a. Oskar Lutsu "Kevadet" filmima hakkas ja eesti teatrile-kinole Ain Lutsepa näitlejaks leidis]. Teleleht, 21. apr.

Laasik, A. (2008). Arvo Kruusement (80) – Paunvere rahvalaulik. Eesti Päevaleht, 19. apr.

2007

Grünfeldt, I. (2007). Persoon: Kui Arvo Kruusement filmi juurde jõudis... [filmitegijast läbi tema enda meenutuste]. Virumaa Teataja, 6. okt.

Valper, L. (2007a). Kuidas "Kevade" ekraanile jõudis. Võrumaa Teataja, 4. aug.

Valper, L. (2007b). Arno Tali õpetaja piilub aastate taha [matemaatikaõpetaja Salme Tiro õpetas õpilasi-näitlejaid "Kevade" filmimise ajal ja järel, et nad filmimise pärast koolis raskustesse ei satuks]. Võrumaa Teataja, 4. aug.

Vaino, M. (2007). Nimi Eesti filmikunsti marmortahvlil [intervjuu]. Nädal, 28. mai, lk 10-13, ill.

Mägi, R. (2007). "Kevade" sünnilugu dokumentaalfilmis [Arvo Kruusemendi "Kevade" DVD ilmus koos dokfilmiga "Kuidas tuli "Kevade"?"; selle näitamiselt Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis]. Vooremaa, 26. mai.

Laasik, A. (2007). Mängufilmi "Kevade" DVD kannab klassikat digiajastu vääriliselt. Eesti Päevaleht, 7. veebr.

Tuumalu, T. (2007). Täies hiilguses "Kevade" jõudis DVD-le. Postimees, 6. veebr.

2006

Mägi, R. (2006). "Kevade" aegumatu sära. Vooremaa, 22. aug.

Ojakivi, M. (2006). Filmi "Kevade" tegelased kohtusid taas Palamusel. Eesti Päevaleht, 19. aug.

Kilumets, M. (2006). Kevade-mehe elusügis [intervjuu]. Eesti Naine, juuni, lk 44-46, ill.

Ruus, J. (2006). Debüteeris Luts ja debüteeris Kruusement. Eesti Ekspress: Areen, 17. apr.

Leivak, V. (2006). "Kui vanaks kõik on jäänud!" [pärast restaureeritud ja digitaliseeritud "Kevade" uus-esilinastust kinos Sõprus läksid linateosega seotud Kirjanike Maja musta laega saali, et meenutada möödunut]. SL Õhtuleht, 15. apr.

Vahe, U. (2006). "Kevade": Kruusemendi kuiv seadus ja 120 rubla palka. SL Õhtuleht, 13. apr.

Mihkelson, I. (2006). See muusika tuli otse südamest, ütleb Tormis [Veljo Tormise muusikast mängufilmile "Kevade"]. Postimees, 12. apr.

Tuumalu, T. (2006). Arvo Kruusementi rõhus "Kevadet" tehes vastutuse koorem [intervjuu]. Postimees, 12. apr, lk 20-21.

Haan, K., Priks, S. (2006). 50 aastat "Antoniuse ja Kleopatra" lavastusest Draamateatris [kellaviietee Andres Särevi kortermuuseumis 25. apr. 2005; vestlusringis Inna Taarna, Eldor Renter, Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas]. Kogumik: Eesti kutseline teater 100 (Aegkiri  2), lk 159-167, ill

Laasik, A. (2006). Mängufilm "Kevade": kinosaalides üle poole miljoni vaataja ja viisteist aastat eellugu [Oskar Lutsu "Kevade" saatusest teatrilaval ja kinolinal]. Eesti Päevaleht, 3. märts.

2005

Näripea, E. (2005). Nõukogude camp: kultuurilisest kohandumisest ja vastupanust filmis "Don Juan Tallinnas". Kunst.ee: Eesti kunsti ja visuaalkultuuri ajakiri = Estonian magazine of art and visual culture, nr 4, lk 37-39, ill.

Ruus, J. (2005). Pikk tee suurvormini: Leidis tolmunud stsenaariumi [Arvo Kruusement ja "Kevade"]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, nr 14, 7. apr.

Näripea, E. (2005]. Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis 1969-1972. Kogumik: Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 303-322.

2004

Näripea, E. (2004). Medieval Socialist Realism. Representations of Tallinn Old Town in Soviet Estonian Feature Films, 1969-1972. Kogumik: Koht ja paik = Place and location: studies in environmental aesthetics and semiotics IV. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia/ Eesti Kirjandusmuuseum, lk 121-144.

2003

Kallas, T. (2003). GITISe poisid ja tüdrukud andsid Eesti teatrile värvi. Postimees, 10. nov.

2001

Remsu, O. (2001c). Ei tähendab jaa [mängufilmist "Sügis". Nädal, nr 52, 31. dets.

Remsu, O. (2001b). Tagasi kevadesse [mängufilmist "Suvi"]. Nädal, nr 51, 24. dets.

Remsu, O (2001a). Helgus ei tolmu ega roosteta [mängufilmist "Kevade"]. Nädal, nr 49, 10. dets.

2000

Kasterpalu, M. (2000). Arvo Kruusement: tamm jääb temast kasvama [meenutades äsja lahkunud Tootsi osatäitjat Aare Laanemetsa]. Postimees, 30. okt.

Vainküla, K. (2000). "Kevade" saladus: Toots vahetati filmivõtete ajal välja [esialgselt Joosep Tootsi ossa valitud Riho Siren meenutab "Kevade" filmimise aegu]. SL Õhtuleht, 26. sept.

Lukas, J. (2000). "Kevade"-rahvas käis Paunveres [mängufilmi "Kevade" tegelased tähistasid filmi valmimise 30. aastapäeva puude istutamisega Palamusel]. Vooremaa, 11. mai.

Koppel, A. (2000). Kolmkümmend aastat pärast "Kevadet". Kes julgeks kirjutada "Talve" stsenaariumi? [intervjuu]. Postimees, 8. mai.

Kapstas, M. (2000). Üks Arno moodi mees [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 15. jaan, lk 7-8.

1999

Valme, V. (1999). Head Eesti filmid Kanal 2s [näitleja Margus Lepa meenutab tööd mängufilmis "Sügis"]. Nädal, nr 32, 16. aug.

Kirt, L. (1999). Oli Kevad, Suvi, Sügis... [mängufilmist "Kevade" 30 aastat hiljem, meenutab näitleja Ain Lutsepp]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 31, 5. aug, lk 4-5, ill.

Kasterpalu, M. (1998). Ei marmortahvleid, ei nimesid, ei filmi. Postimees, 7. veebr.

1997

Laulik, J. (1997). "Kevade" lapsed juba neljakümnesed. Kroonika, 24. sept, lk 9-11, ill.

1996

Kruusement, A. (1996). Vastab Arvo Kruusement [üles kirjutanud Jaan Ruus]. Teater. Muusika. Kino, nr 7/8, lk. 3-16, ill.

Kivirähk, A. (1996). Paunvere inglid ehk Lilla kevade ["meie publikule hingelähedasem" ülevaade Oskar Lutsu "Kevadest"]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 27, 11. juuli.

1991

Kudu, R. (1991). Lutsu pajatused kinos [mängufilmist "Sügis"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 46-52, ill.

Kivirähk, A. (1991). "Sügist" imetledes ja "Talve" oodates. Postimees, 15. apr.

1990

Teinemaa, S. (1990). Isand Jorh Aadniel Kiir võtab naise [mängufilmist "Sügis"]. Esmaspäev, nr 26 (47), 9. juuli.

1989

Vabamägi, E., Teinemaa, S. (1989). Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 59-71, ill.

1987

Lotman, M. (1987). Kaks arvamust ühest filmist. Raske on istuda kahe tooli vahel. Sirp ja Vasar, 23. jaan.

Speek, H. (1987). Kaks arvamust ühest filmist. Meeskond ja "Bande". Sirp ja Vasar, 23. jaan.

1982

Haug, T. (1982). August Gailit pärast sündi kinolinal [mängufilmist "Karge meri"]. Sirp ja Vasar, 5. nov.

Liidja, M. (1982). Mõtisklusi "Karge mere" ümber. Õhtuleht, 13. okt.

Õunapuu, P. (1982). "Kargest merest" etnograafi pilguga. Sirp ja Vasar, 7. okt.

Raun, V. (1982). Kui karge on karge meri? Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 42-46, ill.

1979

Kangur, M. (1979). Naine kütab sauna. Õhtuleht, 26. jaan.

Kalda, E. (1979). Kellele köetakse sauna [mängufilmist "Naine kütab sauna"]. Sirp ja Vasar, 19. jaan.

Treier, E. (1979). "Naine kütab sauna". V. Grossi romaani "Talvepuhkus" ekraniseering. Rahva Hääl, 17. jaan.

1976

Treier, E. (1976). Tootsi lugudest kvaliteedimaastikul [mängufilmist "Suvi"]. Sirp ja Vasar, 18. juuni.

Elmanovitš, T. (1976). "Kevadest" on "Suvi" saanud... Noorte Hääl, 2. juuni.

Paas, V. (1976). "Suve" saagist. Märkmeid "Tallinnfilmi" vastsest mängufilmist. Rahva Hääl, 1. juuni.

1972

Lina, J. (1972). Don Juan seikleb Tallinnas. Edasi, 2. apr.

Treier, E. (1972). "Don Juan Tallinnas". Õhtuleht, 25. märts.

1970

Paju, J. (1970). Minu kaks sõitu "Kevade" maile [endise Palamuse kihelkonnakooli õpilane filmist ja "Kevade" tegelastega seotud paikadest]. Rahva Hääl, 25. jaan.

Tobro, V. (1970). Talviseid targutusi "Kevade" kohta. Noorte Hääl, 16. jaan.

Ilves, L. (1970). Taasloodud "Kevade". Rahva Hääl, 16. jaan.

Link, E. (1970). Nooruslik "Kevade". Sirp ja Vasar, 9. jaan.

1969

"Kevade" välisvõtetel (1969). [intervjuu filmi režissööriga]. Rahva Hääl, 26. veebr.