Avaleht

Kalju Komissarov

08.03.1946–06.03.2017

Näitleja, teatri- ja filmilavastaja ning teatripedagoog Kalju Komissarov sündis 8. märtsil 1946. aastal Võrus. Ta lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu (kursuse juhendaja Voldemar Panso). Aastatel 1968–1974 töötas Komissarov režissöörina Tallinnfilmis, kus tema käe all valmisid filmid “Valge laev” (1970), “Metskapten” (1971) ja “Tavatu lugu” (1973). Järgmiseks režissööritööks pidi saama "Surma hinda küsi surnutelt" (tollal tööpealkirjaga „Vennad Kreuksid“), mille kallal Komissarov koos stsenarist Mati Undi, kunstnik Tõnu Virve ja operaator Jüri Sillartiga 1973. aastal entusiastlikult tööle asus. Sellest pidi tulema nii sisult kui stiililt uuenduslik, ametlikust peavoolust eristuv julge film. Kuid stsenaarium kohtas vanameelsete Tallinnfilmi funktsionääride teravat vastuseisu. Kalju Komissarov on meenutanud: „Selle käsikirja kallal käis kogu aeg üks naaksumine. Need arutelud läksid nii hulluks kätte, et Mati Unt kirjutas selle kogemuse pealt näitemängu – „Peaproovi“, mille ma hiljem Noorsooteatris lavastasin.“ (Laasik 2011: 325). Veel teatritöö kõrvalt 1975. aastal püüdis ta režiistsenaariumit parandada, kuid ühel hetkel lõi filmile käega. Noorsooteatris oli sel ajal loomevabadus võrreldamatult suurem kui Tallinnfilmis. Filmi juurde jõudis Komissarov hiljem veel vaid näitlejana – ta on mänginud 14 filmis (sh Lenfilmi „Kontrakt veka“ 1985, rež Aleksandr Muratov), kuid oma elutöö teostas ta teatrilavastaja, -juhi ja -pedagoogina. Komissarov töötas 1974–1986 Noorsooteatri ja 1989–1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986–1988 ja 1991–2000 Ugala lavastajana. Aastatel 1986–1995 juhatas ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemat Lavakunstikooli. Aastast 2002 oli Komissarov Viljandi Kultuurikolledži lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Aastal 2013 palus Teatrikompanii Polygon ta oma teatrikooli patrooniks.

Kalju Komissarov lõi üle saja lavastuse, ta oli Eesti NSV rahvakunstnik (1987), Eesti Vabariigi Valgetähe III järgu teenetemärgi kavaler (2006) ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2015. aastal pälvis Kalju Komissarov riikliku kultuuri elutööpreemia.

Kalju Komissarov suri raske haiguse tagajärjel 6. märtsil 2017. aastal.
Pooleli jäid temast tehtava portreefilmi „Koma“ võtted, mille autoriteks on Maria Avdjuško ja Peeter Simm.

Maris Balbat, Tallinnfilmi toimetaja 1969-1977: „Kalju Komissarov töötas aastail 1968-1974 Tallinnfilmis, tehes seal lavastajana kolm pikka mängufilmi: „Valge laev“, „Tavatu lugu“ ja „Metskapten“. Filmis „Viimne reliikvia“ oli ta Grigori Kromanovi kõrval teiseks režissööriks.

Otse lavakunstikateedrist tulnud Komissarov oli tollal Tallinnfilmi noorim režissöör, ta tõi endaga kaasa värsket suhtumist ja uusi mõtteid. Paraku jäid ta mitmed ideekavandid ja ka üks ta enda stsenaarium realiseerimata stuudio juhtkonna konservatiivsuse tõttu. Konjunktuurse filmiga „Valge laev“ õnnestus tal küll avada endale tee paari järgmise filmi tegemiseks, kuid kui tal 1974. aastal avanes võimalus saada Noorsooteatri peanäitejuhiks, jättis ta Tallinnfilmi selja taha.

Potentsiaali filmitegemiseks oli tal ilmselt rohkem, kui tal seda teoks teha õnnestus. „Metskapten“ Jüri Järvetiga peaosas osutas ta oskusele töötada näitlejaga, kuid tervikuna kippus film teatraalseks jääma; „Tavatus loos“ katsetas ta mõnede filmieksperimentidega, aga sisuliselt jäi too film Moskva kinokomitee nüsimiste ja kärpimiste tõttu hambutuks.

Raske öelda, kas filmitööle edasijäänuna võinuks ta ekraanile tuua ka mõne tolleaegse tippfilmi, aga eeldusi ja annet tal selleks oli. On kahju, et Komissarovit ei olnud Tallinnfilmi lavastajate hulgas, kui stuudios asjatult ootas sobivat lavastajat Tarkovski stsenaarium „Hoffmaniaana“. Kujutlen, et Komissarov oleks selle lavastajana tugevamini kui seni võinud jätta oma nime Eesti filmi ajalukku.“
Balbat, M. (2017). Maris Balbat: filmitegemise annet oli Komissarovil rohkemaks. Postimees, 7. märts, lk 21.

Tõnu Virve Tallinnfilmi vanameelse juhtkonna vastuseisust Kalju Komissaroviga: „Komissarov oli ohtlik: noor, juba piisava mängufilmi režissööri kogemuse ja nägemusega mees. Ta võis tekitada filmistuudios loomingulise tuuletõmbe, panna aluse moodsale rahvuslikule filmikunstile. Kalju teatrilavastused olid edumeelsed ja stiililt väga filmilikud. Igatahes meie mängufilmi unistus kadus olematusse.“
Virve, T. (2015). Koma [kunstnik Tõnu Virve mälestused mängufilmi "Surma hinda küsi surnutelt" esialgsest variandist, kus lavastajaks pidi olema Kalju Komissarov]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 110-113.

Loe lisaks:
Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja — Sirp
Epner, L. (2015). Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja. Sirp, 27. veebr.

Kasutatud allikad:

Balbat, M. (2017). Maris Balbat: filmitegemise annet oli Komissarovil rohkemaks. Postimees, 7. märts, lk 21.
Kalju Komissarov 8.03.1946–6.03.2017 [järelehüüe] (2017). Postimees, 7. märts, lk 21.
Laasik, A. (2011). Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk: Ikka hea pärast. Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 323-328.
Virve, T. (2015). Koma [kunstnik Tõnu Virve mälestused mängufilmi "Surma hinda küsi surnutelt" esialgsest variandist, kus lavastajaks pidi olema Kalju Komissarov]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 110-113.

Filmograafia

2006    Meeletu (mängufilm), Taska Film, näitleja (roll: vallavanem); režissöör Elmo Nüganen

2005    Surnumatja (lühimängufilm), Exitfilm, LCC London, Viking Visionary Films, näitleja (roll: jaamaülem; režissöör Annaleena Piel Linna

2004    Hirm (lühimängufilm), Exitfilm, näitleja (roll: Dr. Schulze); režissöör Anri Rulkov

1997    Minu Leninid (mängufilm), Faama Film, Lenfilm, näitleja (roll: Vene sandarmiülem); režissöör Hardi Volmer

1985    Kontrakt veka (mängufilm), Lenfilm, näitleja; režissöör Aleksandr Muratov

1980    Ideaalmaastik (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: rajoonikomitee sekretär); režissöör Peeter Simm

1977    Surma hinda küsi surnutelt (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: uurija); režissöör Mati Unt

1975    Löö vastu (lühimängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: noormees); režissöör Valentin Kuik

1973    Tavatu lugu (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, näitleja (roll: noor uurija)

1971    Metskapten (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1970    Valge laev (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, näitleja (roll: Enn Alling)

1969    Viimne reliikvia (mängufilm), Tallinnfilm, režissööri assistent (+ Veronika Bobossova, Margit Ojasoon, Viktorina Kapina), näitleja (roll: munk); režissöör Grigori Kromanov

1968    Inimesed sõdurisinelis (mängufilm),  Tallinnfilm, näitleja (roll: Ferdinand Loog); režissöör Jüri Müür

1967    Must habe tahab teada (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissööri assistent; režissöör Grigori Kromanov

1967    Keskpäevane praam (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: noormees "Moskvitšis"); režissöör Kaljo Kiisk

1965    Supernoova (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: tülpinud noormees); režissöör Veljo Käsper

Teatris tehtud tööd

Lavastustööd Noorsooteatris

1972 Heljo Mänd "Sabata krokodill"
1972 Erich Segal / Viiu Härm / Paul-Eerik Rummo "Oliver ja Jennifer"
1975 Abby Mann / Kalju Komissarov "Protsess" (filmistsenaariumi "Kohus Nürnbergis" järgi)
1975 Mati Unt "Good-bye, Baby!"
1975 Nikolai Gogol "Revident"
1975 Venda Sõelsepp "Näärinoor"
1976 Heino Väli / Kalju Komissarov "Veri mullal"
1976 Agatha Christie "Kümme neegrit"
1976 Mati Unt / Hans Christian Andersen "Tinasõdur, baleriin ja siga"
1977 Molière "Naeruväärsed eputised" (Noorsooteatri lavastus Dominiiklaste kloostris)
1977 Mati Unt "Peaproov"
1978 Georgi Džagarov "Prokurör"
1978 Viktor Švemberger "Kolm põrsakest"
1978 Anton Tšehhov "Kajakas"
1979 Harri Vasar / Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
1979 Pär Lagerkvist / Kalju Komissarov "Kääbus"
1980 Ivo Brešan ""Hamleti" lavastamine Alamkolka külas"
1980 Kalju Komissarov "Buratino suveteater"
1980 Mihhail Šatrov "Sinised hobused punasel luhal"
1980 Samuil Maršak "Tare-tareke"
1981 Fjodor Dostojevski / Rudolf Allabert "Pandimaja" (jutustuse "Tasane" järgi)
1981 Giovanni Boccaccio / Mati Unt "Dekameron" (koos Mati Undi ja Eero Spriidiga)
1981 Ljudmila Razumovskaja "Armas õpetaja"
1982 Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia"
1982 Aleksandr Gelman "Silmast silma kõigiga"
1982 Jefim Tšepovets "Karu-Oti nääripidu"
1983 Aleksandr Galin "Idatribüün"
1983 Gyula Urbán "Kõik hiired armastavad juustu"
1984 Oskar Luts / Kalju Komissarov / Kalju Orro "Kevade"
1984 Aleksandr Gelman "Pink"
1985 Paul Kuusberg / Kalju Komissarov "Meie juhtum" (romaani "Andres Lapeteuse juhtum" järgi)
1985 Harri Vasar / Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
1986 Mihhail Šatrov "Nii me võidame" (koos Jaak Allikuga)
1986 William Shakespeare "Hamlet" (TRK lavakunstikateedri XIII lend) Dominiiklaste kloostris
1986 Vladlen Dozortsev "Viimane jutulesoovija"
1986 Manivald Kesamaa "Kuidas Mesikäpp meistriks sai" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
1996 Aleksandr Volodin "Toboso Dulcinea"
2002 Aleksis Kivi "Seitse venda" (EMA Lavakunstikooli XX lend)

Lavastustööd Ugalas

1985: Lion Feuchtwanger / Mati Unt "Vennad Lautensackid"
1985: Tšõngõz Ajtmatov / Jaak Allik / Kalju Komissarov "Ja sajandist pikem on päev"
1987: Janno Põldma "Teekond punktist A punkti B" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
1987: Richard Rodgers / Oskar Hammerstein II "Oklahoma!" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
1988: Anton Tšehhov "Kolm õde" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
1988: Vello Lattik / Vladislav Koržets "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne tegutseb" (koos Jaak Allikuga)
1989: Jean Anouilh "Becket ehk Jumala au"
1989: Vladislav Koržets "Idakonn"
1989: Alfred Mering / Huko Lumet / Leo Normet / Edgar Arro "Rummu Jüri"
1990: William Shakespeare "Kuningas Lear"
1990: William Shakespeare "Suveöö unenägu" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
1990: Mati Unt "Keiser Nero eraelu" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
1990: George Bernard Shaw "Südamete murdumise maja"
1991: Jan Brdečka "Limonaadi Joe" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
1992: Oskar Luts / Kalju Komissarov "Nukitsamees"
1992: Peter Shaffer "Equus"
1993: Richard Rodgers / Oskar Hammerstein II "Helisev muusika"
1994: Carlo Gozzi "Kuninglik armujaht" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVII lend) Nukuteatri õues
1994: Bertolt Brecht / Vladislav Koržets "Kolmekrooniooper"
1994: Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness"
1994: Maksim Gorki "Põhjas" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVII lend)
1996: Jevgeni Švarts "Draakon" (lavastatud Viljandi lossimägedes]]
1996: Arthur Miller "Proovireisija surm"
1997: Kalju Komissarov "Saabastega Kass"
1997: Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (lavastatud Viljandi lossimägedes)
1998: Eduard Vilde "Tabamata ime" (Viljandi Kultuurikolledži II lend)
1998: Lev Tolstoi "Elav laip"
1999: Molière "Tartuffe" (Viljandi Kultuurikolledži teatriüliõpilaste 2. lennu diplomilavastus)
2000: Jalmari Finne "Naiste naljad, meeste mängud"
2000: Molière "Scapini kelmused" (lavastatud Viljandi lossimägedes)
2001: Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused"
2001: Jõuluetendus "Ka klounidel on jõulud"
2001: Kalju Komissarov "Meie tänav" (tänavateatrietendus; Viljandi Kultuurikolledži IV lend)
2002: William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (Viljandi Kultuurikolledži IV lend)
2004: Jean Anouilh "Orkester"

Lavastustööd Rakvere teatris

2000: Olga Muhhina "Tanja, Tanja"
2003: Urmas Lennuk "Ellumõistetud"
2004: Urmas Lennuk "Boob teab"
2007: Edmond Rostand "Cyrano de Bergerac"
2013: Tom Kempinski "Lahuselu"

Lavastustööd Endlas

2007: Mart Kivastik "Kangelane"
2010: Astrid Lindgren "Röövlitütar Ronja"
2011: William Gibson "Imetegija"
2012: Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus"
2014: Mart Kivastik "Vares"

Teleseriaalid

2006-2012: "Kelgukoerad"

Valikbibliograafia

In memoriam Kalju Komissarov 8. III 1946–6. III 2017 (2017). Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 44, ill.

Viira, A. ja Luud, A. (2017). Kalju Komissarovi viimane lavastus: "See, kes on teatri verega, läheb teatrist ainult jalad ees." [19. märtsil 2017 saadeti Ugala teatri suurelt lavalt viimsele teele legendaarne teatrimees Kalju Komissarov]. Õhtuleht, 20. märts, lk 6-7, ill.

Kalju Komissarov 8. III 1946–6. III 2017 [järelehüüe] (2017). Sirp, 10. märts, lk 19.

Vihma, Ü. (2017). Koma [meenutus Viljandi Ugala legendaarsest lavastusest "Ja sajandist on pikem päev"]. Eesti Ekspress: Areen, 8. märts, lk 53, ill.

Balbat, M. (2017). Maris Balbat: filmitegemise annet oli Komissarovil rohkemaks [Tallinnfilmi toimetaja Maris Balbati tagasivaade]. Postimees, 7. märts, lk 21.

Kalju Komissarov 8.03.1946–6.03.2017 [järelehüüe] (2017). Postimees, 7. märts, lk 21.

Kirss, T. (2017). Toomas Kirss: Kalju oli vana kooli mees, kes viis ettevõetud töö lõpuni [telerežissöör ja –produtsent koostööst Kalju Komissaroviga]. Postimees, 7. märts, lk 21.

Kulli, J. ja Viira, A. (2017). „Kalju Komissarov oli nii kindlameelne, aus ja kartmatu!“ [Kalju Komissarovit meenutavad Üllar Saaremäe, Raivo E. Tamm, Merca, Elmo Nüganen, Andres Ots ja Garmen Tabor]. Õhtuleht, 7. märts, lk 12-13, ill.

Nüganen, E. (2017). Karuse oleku taga varjas end tundlik natuur [Tallinna Linnateatri peanäitejuhi Elmo Nüganeni meenutus]. Postimees, 7. märts, lk 20, ill.

Palu, T. (2017). Tiit Palu: Koma ütles meile koolis: „Puhkame Metsakalmistul!“ [Vanemuise draamajuhi Tiit Palu meenutus]. Postimees, 7. märts, lk 21.

Rebane, K. (2017). Komissarovist plaanitud dokfilm tegemata ei jää. Eesti Päevaleht, 7. märts, lk 11.

Saaremäe, Ü. (2017). Üllar Saaremäe: Komissarov näitas kätte tee, mida mööda minna [Rakvere Teatri kunstiline juht Üllar Saaremäe Kalju Komissarovist kui koolkonna rajajast]. Postimees, 7. märts, lk 21.

Virro, K. (2017). Kalju Komissarov jääb Eesti teatrilukku Õpetajana. Eesti Päevaleht, 7. märts, lk 10-11.

Haav, M. (2016). "Jätkan õpetajana nii kaua, kuni püsti seisan" [intervjuu teatripedagoog Kalju Komissaroviga; kommenteerinud Heigo Teder, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Jaanus Rohumaa]. Postimees, 8. märts, lk 18-19

Ranne, R. (2016). Kalju Komissarov: haridus on ainus, tänu millele võime alles jääda ja midagi tähendada [intervjuu teatripedagoog Kalju Komissaroviga]. Eesti Päevaleht: LP, 5. märts, lk 10-13.

Virve, T. (2015). Koma [kunstnik Tõnu Virve mälestused mängufilmi "Surma hinda küsi surnutelt" esialgsest variandist, kus lavastajaks pidi olema Kalju Komissarov]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 110-113, ill.

Epner, L. (2015). Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja. Sirp, 27. veebr.

Vellerand, L. (2015). Kalju Komissarov. Rmt: Eesti sõnateater 1965-1985. 1. kd. Tallinn: Eesti Tetriliit, lk 542-573, ill.

Davidjants, K. (2011). "Metskapten" - Jüri Järvetiga eesotsas. Maaleht, 3. dets.

Davidjants, K. (2011). KGB tellimustöö - "Valge laev". Maaleht, 24. nov, lk 33.

Juurak, R. (2011). Ei ütle ma teile, et noorus on hukas! [Intervjuu näitleja, teatri- ja filmilavastaja, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti professori Kalju Komissaroviga]. Õpetajate Leht, 14. jaan, lk 14-15.

Mikomägi, M. (2009). Kalju Komissarov, ehk olemise talumatu kergus [intervjuu: lavastaja Kalju Komissarov nõukogude ajast, oma lavastustest ja lendudest. Biograafilisi andmeid]. Nädaline, 10. jaan, lk 8-9.

Erik, A. (2009). Kes valis "Viimse reliikvia" võttekohad?  [Filmi kunstnik Rein Raamat ja teise režissöörina tegutsenud Kalju Komissarov valisid filmi võttekohti, lähemalt Ahja jõe ürgoru võttekohtadest]. Koit, 13. aug, lk 5.

Viira, A. (2006). "Mitte iga teatrimees ei ole teatrit muutnud. Koma muutis." [Kalju Komissarov 60. Tema õpilased J. Tätte, M. Matvere, K. Tomingas, M. Barabanshtshikova, Ü. Saaremäe, A. Dvinjaninov, A. Kurvits, P. Rauk temast]. SL Õhtuleht, 8. märts, lk 16-17, ill.

Allik, J. (2006). Kalju, sa kardad ju haiget saada, kui ei leia seda, mida oled oma õpilastele õpetanud [J. Alliku lühendatud kõne K. Komissarovi 60. sünnipäeval 8. märtsil Ugalas]. Sakala, 10. märts, lk 6-7.

Jõgi, A. (2006). Kalju Komissarov usub näitleja tundlikku hinge [vestlusest K. Komissaroviga enne tema 60. sünnipäeva]. Sakala, 8. märts, lk 5.

Piir, M. (2000). Kalju Komissarov ärkab igal hommikul juba kell viis [intervjuu: Kalju Komissarov elust, lapsepõlvest ja teatrist]. Virumaa Nädalaleht, 25. märts, lk 6-7, ill.

Merisalu, T. (1996). Päeva film [filmist “Metskapten”]. Sõnumileht, lk 13. juuli.

Vilbre, R. (1995). Hüdrofoobia [“Metskapten”. Tallinnfilm, 1971. Rež. Kalju Komissarov]. Eesti Ekspress -TV Nädal, 27. jaan- 3. veebr, lk 10-11, ill.

Elmanovitš, T. (1989). Valge laev: etüüd hirmust hirmu nõrgenemise pärast [filmist „Valge laev“ oma ajastu kontekstis]. Reede, 18. aug, lk 6-7.

Neimar, R. (1988). Vastab Kalju Komissarov. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 5–15.

Sang, J. (1986). Pealtnägija tunnistus [1960. lõpu - 70. alguse "noor režii"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 64-74, ill.

Tobro, V., Treier, E., Orgusaar, V., Kermik, H. (1974). “Tavatu lugu”: veel kolm lugu. Sirp ja Vasar, 1. märts, lk 12-13.

Kudisiim, S. (1974). “Tavatu loo” järelkajad. Kommunist, 21. veebr.

Rimmel, R. (1974). Riskantne film [“Tavatu lugu”]. Noorte Hääl, 6. veebr.

Elvik, A. ja Tamberg, K. (1974). Järelmõtteid “Tavatule loole”. Rahva Hääl, 26. jaan.

Pohla, V. (1974). Inimese dimensioon ja kultuur: Noorus [filmist “Tavatu lugu”]. Sirp ja Vasar, 25. jaan, lk 12-13.

Kajari, J. (1974). Tavatu lugu “Tavatu looga”. Õhtuleht, 15. jaan.

Allik, J. (1974). Kes sa oled, Epp-Kai? [Filmist “Tavatu lugu”]. Edasi, 13. jaan.

Treier, E. (1974). Realiseerimata ülesanded [filmist “Tavatu lugu”]. Õhtuleht, 12. jaan.

Hanni, L. (1974). Noor mees, kes filme teeb [vestlus Kalju Komissaroviga]. Edasi, 10. jaan.

Сокол, Э. (1974). “Необычный слyчaй”. Молодежь Эстонии, 9. jaan.

Tobro, V. (1974). Kujutava maailma kummalisus [filmist “Tavatu lugu”]. Noorte Hääl, 9. jaan.

Orgusaar, V. (1974). Neljakümne üheksas [filmist „Tavatu lugu“]. Sirp ja Vasar, 4. jaan, lk. 6-7.

Zorki, A. (1972). "Kaugatoma" läheb teele [filmist „Valge laev“]. Sirp ja Vasar, 8. sept, lk 6, 16.

Teras, M. (1972). “Metskapten” vaataja hinnata. Kodumaa, 8. märts, foto.

Марди, М. (1972). “Дикий капитан” . Советская Эстония, 5. märts.

Tamberg, K. (1972). “Fortuna” ei jõudnudki sadamasse... [mõtteid filmist “Metskapten”]. Rahva Hääl, 1. märts.

Tobro, V. (1972). “Metskapten”. Õhtuleht, 26. veebr.

Kasera, A. (1972). “Fortunaga” Mustal merel “Metskaptenit" filmimas. Koit, 17. veebr, 19. veebr, 22. veebr.

Lehtmets, T. (1972). Kapten laevas... [filmist “Metskapten”]. Edasi, 19. veebr, foto.

Olep, J. (1972). Ekraanil on “Metskapten”. Sirp ja Vasar, 18. veebr, lk 7, fotod.

Раннаметс, Л. (1972). “Дикий капитан” отправляется в плавание. Комсомольская правда, Москва, 17. veebr.

Kits, M. (1971). “Fortuna” tõstab purjed [vestlus K. Komissaroviga filmist “Metskapten“]. Kultuur ja Elu, nr 12, lk 10-12, fotod.

Endre, S. (1971). Laeva viivad üle mere mehed ja mitte nende vead [vestlus K. Komissaroviga filmi „Metskapten“ võtetest]. Edasi, 20. juuni.

Komissarov, K. (1971). Mis on valmis, teoksil, kavas [filmist “Metskapten”]. Sirp ja Vasar, 9. apr, lk 5, foto.

Skulski, G. (1971). Õnnestunud debüüt [filmist „Valge laev“]. Kino, nr 5, lk 2-4, 16-17.

Tamberg, K. (1971). Film ideoloogilise võitluse probleemidest [filmist „Valge laev“]. Rahva Hääl, 22. mai.

Макарова, О. (1971). "Белый корабль" [filmist „Valge laev“].  Советская Эстония, 16. aprill.

Kallaste, V. (1971). Mustad inglid ja valge laev [filmist „Valge laev“].  Noorte Hääl, 11. aprill.

Merilaid, R. (1971). "Valge laev" ekraanil. Kodumaa, 7. aprill, lk 5.

Tobro, V. (1971). "Valge laev". Õhtuleht, 3. aprill.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm