Avaleht

Heino Pars

1925 - 2014

Nukufilmilavastaja Heino Pars, eesti nukufilmitraditsiooni rajaja Elbert Tuganovi kõrval, sündis 13. oktoobril 1925. aastal Mustlas Viljandimaal. Ta õppis Mustla algkoolis, Tartu 1. Reaalkoolis ja Viljandi keskkoolis, kus jõudis lõpetada eelviimase, 11. klassi. Siis algas Teine maailmasõda ja Pars mobiliseeriti 1943. aastal Saksa armeesse. 1944. aastal sai ta tõsiselt haavata ning sattus venelaste kätte vangi. Vangis oli Pars poolteist aastat ja enne vabanemist tegi tööd naelavabrikus. 1946. aastal vabanes Pars vangilaagrist ning asus õppima TRÜ arstiteaduskonda veterinaaria erialale, osaledes samal ajal aktiivselt ülikooli näiteringis. 1950. aastal õpingud katkesid ja Pars asus tööle Järva-Jaanis veterinaarina. Otsus ülikool pooleli jätta oli tingitud kartusest, et tema mineviku pärast poleks seda niikuinii lubatud lõpetada. Veterinaari töö kõrvalt oli ta samal ajal näiteringi juht kohalikus kultuurimajas.

1953. aastal proovis Pars astuda Moskva filmiinstituuti režii erialale. Paraku ei lastud teda mandaatkomisjonist edasi, sest instituuti katsetele pääsemiseks oli vaja ette näidata nõukogude keskkooli lõputunnistus, mida Parsil polnud. Küll aga õnnestus tal saada tööle Tallinna Kinostuudio kroonikafilmide osakonda operaatori assistendiks, alustades 1953. aastal Vladimir Parveli käe all. Kroonikafilmide operaatori assistendina töötas Heino Pars kaks aastat, seejärel viidi ta üle mängufilmi. Sisuliselt ei tähendanud see töös suurt muutust, kuid võrreldes kroonikafilmidega olid mängufilmide operaatorid professionaalsemad. Teiste seast on Pars esile tõstnud operaator Juli Kuni, kelle juures ta töötas „Esimese järgu kapteni” filmimise ajal.

Elbert Tuganoviga tutvus Heino Pars kinostuudio multiosakonnas, kus valmistati pealkirju. Tuganov oli osakonna juhataja, kuid abilisi tal ei olnud ja kuna ta vahetevahel tegi kombineeritud võtteid mängufilmides, hakkas Pars teda vajadusel asendama. Seal andiski Tuganov temale lugeda oma esimese filmi stsenaariumi, mis Parsile kohe suurt huvi pakkus. Nii juhtuski, et Tuganov kutsus Parsi 1957. aastal nukufilmi esimese filmi „Peetrikese unenägu” võttegruppi.  Algul töötas Pars nukufilmis operaator Aimée Beekmani  assistendina filmide „Peetrikese unenägu“ ja „Metsamuinasjutt”  (1960) tegemisel. 1960. aastal, pärast Beekmani lahkumist asus Pars tema asemele ning oli kaheksa nukufilmi operaator. Töötades operaatorina, andis Pars filmi tegemise ajal pidevalt ideid tol ajal ainukesele nukufilmi režissöörile Elbert Tuganovile. 1961. aastaks oli kõigile selge, et Tuganov üksinda ei jõua filme vajalikul hulgal lavastada, mille tõttu vajati võttegruppi teist režissööri. Tuganov pakkus seda võimalust Parsile, kes võttis töö hea meelega vastu. Pars töötas Tallinnfilmi stuudio nukufilmide osakonnas režissöörina 1964 – 1990, tema käe all valmis alates 1962. aastast 31 nukufilmi.

Põhilise osa Parsi loomingust moodustavad lastefilmid, kus tihti tegutsevad nukud elavas looduses, millega ta rajas eesti nukufilmis populaarteadusliku žanri. Operaator Kõps seikleb aastatel 1964 – 1968 seeneriigis, marjametsas, üksikul saarel ja kiviriigis. Samalaadsed filmid on veel „Putukate suvemängud“ (1971) ja „Laulud kevadele“ (1975). Lastefilmide varamusse kuuluvad „Kunksmoor“ (1977) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1978), andunud mesinikuna valmis „Meemeistrite linn“ (1983). Täiskasvanutele lavastas Pars eksperimentaalse kallakuga mõistulood „Nael I“ (1972) ja „Nael II“ (1981).          

Heino Pars oli Mulkide Seltsi ja Eesti Kinoliidu liige.
1975. aastal pälvis ta Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse ja ENSV riikliku preemia. 2001. aastal sai Parsist Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler ja 2007 PÖFFi elutööpreemia laureaat.

Aastal 2008 valmis Eesti Nukufilmi 50. juubeli puhul Elbert Tuganovi ja Heino Parsi loometööd tutvustav dokumentaalfilm "Aja meistrid" (režissöör Mait Laas).

Heino Pars suri 8. oktoobril 2014. aastal Tallinnas.

Heino Parsi elust ja loomingust täpsemalt:
Aleksei Tenusaar, Hommage nukufilmimeistrile Annika ...
Tenusaar, A. ja Koppel, A. (2005). Hommage nukufilmimeistrile. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 86-93, ill.

Jaan Ruus: „Tuganov oli liider. Ent kolmandast eesti nukufilmist peale, kui ­Ai­mée Beekman operaatoriametist loobus, sai Heino Parsist operaator. Nukufilmi “Väike motoroller” (1962) lavastas juba ta ise, operaatoriks karikaturist Kalju ­Kurepõld. Uje roller kohtab filmis sõpru otsides ka rähni ja oravat. Ja kusagilt siit võrsubki see Parsi suund, mis ta kuulsaks tegi. See on loodusvaatlus. Operaator Kõps seikleb seeneriigis, marjariigis, kiviriigis ja üksikul saarel (1964–68).

Filmikaamera on vahend jutustamiseks. Saab öelda, et Kõps on Parsi alter ego. Ta on uudishimulik didakt ja huumorit mõistev moralist. Need filmid vaimustasid omal ajal kinodes kuuendikku maakera (nii reklaamiti tollal Nõukogude Liitu). Täna tunneme paljudes Parsi filmides ära ökoloogilise elutunnetuse. Parsi töödega oli loodud Eesti aime-animafilm.

Aedniku ja mesiniku pojana Mustla alevikus kasvav Pars istus igal kevadel aias vanade õunapuude otsas ja jälgis “taevakatust”. All sumisesid mesipuud. Miljöö, kus kogu loodus on üks suur hingestatud organism. Hiljem, režissöörina näis talle, et seda saab nukufilmis ka näidata. Tuganovit huvitas tsivilisatsioon, tehnika, ühiskond. Pars oli loodud elusmaailma jaoks. Ta tegi looduse oma nukufilmi tegelaseks. Ehtsate putukate liikumisest looduses monteerib ta spordivõistluse (“Putukate suvemängud”, 1971), kevadisest metsast suure ärkamise audiovisuaalpoeemi (“Laulud kevadele”, 1975, muusika Veljo Tormis).
Ruus, J. (2014). Heino Pars (13. X 1925 – 8. X 2014) in memoriam. Eesti Ekspress: Areen, 15. okt.


Filmograafia

1990    Päkapikud piiluvad (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1988    Hernes (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1986    Elujõgi (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1985    Seitse kuradit (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1984    Naerupall (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1983    Meemeistrite linn (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör, dublaaži režissöör

1981    Nael II (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1980    Välek Vibulane (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1979    Kui mehed laulavad (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1978    Kunksmoor ja kapten Trumm (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1977    Savitüki lugu (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1977    Kunksmoor (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1976    Soss-sepp (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1975    Laulud kevadele (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1974    Muinasjutt Tema Majesteedist (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1973    Pallid (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1973    Veealused (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1972    Nael I (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1971    Mardileib (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1971    Putukate suvemängud (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1970    Lumeveski (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1969    Sajajalgne (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1969    Lindude ja loomade sõda (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1969    Viisk, põis ja õlekõrs (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1968    Operaator Kõps kiviriigis (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1967    Vanapagan sulast kauplemas (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1967    Jussikese seitse sõpra (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1966    Operaator Kõps üksikul saarel (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1965    Jaak ja robot (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1965    Operaator Kõps marjametsas (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1964    Operaator Kõps seeneriigis (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1964    Tublid loomad (nukufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1963    Just nii (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1963    Talent (nukufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1962    Kaks lugu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1962    Peaaegu uskumatu lugu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1962    Väike motoroller (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1961    Humoristlik aastavahetuse ringvaade (filmikroonika), Tallinnfilm, operaator; režissöör Eduard Eljas

1961    Ott kosmoses (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1961    Mina ja Murri (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1960    Metsamuinasjutt (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov

1958    Peetrikese unenägu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režissöör Elbert Tuganov

1958    Esimese järgu kapten (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režisssöör Aleksandr Mandrõkin

1956    Üks moment, oodake! (lühimängufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režissöör Virve Reiman

1955    Värav nr. 2 (lühimängufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režissöör Oleg Lentsius

1955    Kui saabub õhtu (kontsertfilm), Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režisssöör Aleksandr Mandrõkin

1955    Jahid merel (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režisssöör Mihhail Jegorov

Auhinnad

2010    XII Eesti Filmi Päevad - Eesti filmi teenetemärk – Kuldpääsu - tehtud töö eest Eesti filmimaastikul

2007    PÖFFi elutööpreemia

2001    Valgetähe V klassi teenetemärk

1986    III Nõukogude Eesti filmifestival (ENSV) - noorte kinokülastajate auhind: parima multifilmi „Seitse kuradit“ eest

1986    TPI filmifestival (Tallinn, ENSV) - ajalehe Molodjož Estonii auhind multifilmi „Seitse kuradit“ eest

1986    III Nõukogude Eesti filmifestival (ENSV) - laste žürii auhind: parim multifilm „Meemeistrite linn“ (koos filmiga "Ramsese vembud")

1984    Multifilmide festival Rapla (ENSV) - laste žürii auhind filmile „Meemeistrite linn“

1981    Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukiri

1977    X üleliiduline filmifestival (Riia, NSVL) - III auhind filmile „Soss-sepp“

1976    Üleliiduline filmifestival (NSVL) - diplom ja auhind filmile „Laulud kevadele“ parima muusika ja helikujunduse eest

1975    ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus ja ENSV riikliku preemia

1974    V üleliiduline spordifilmide festival (Tallinn, NSVL) - pronksmedal filmile „Putukate suvemängud“

1974    UNITEC Film Techniques Society - auhind filmile „Nael I“ uue võttetehnika kasutamise eest multiplikatsioonis

1973    Almaty International Film Festival "Shaken Stars" (Kazakhstan) - preemia parima multifilmi eest filmile „Nael I“ (koos filmiga "Oota sa!")

1969    Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) - diplom filmile „Operaator Kõps kiviriigis“ - parim lastele suunatud populaarteaduslik film

1965    Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) – filmile „Operaator Kõps seeneriigis“ rändauhind "Zubr" ja I järgu diplom - parim populaarteaduslik film; diplom parima populaarteadusliku filmi stsenaariumi eest

1964    I üleliiduline filmifestival (Leningrad, NSVL) - I auhind filmile “Ott kosmoses” (koos filmiga "Ühe kuriteo lugu")

1963    Rahvusvaheline kosmonautika- ja astronautika-alaste filmide festival (Deauville, France) – eriauhind filmile “Ott kosmoses”

1960    Rahvusvahelise Nukuteatriühingu UNIMA filmifestival (Bucharest, Romania) - IV auhind filmile “Metsamuinasjutt”

Valikbibliografia

2020

Villido, S. (2020). Animast animatsioonini [EKA I kursuse animatsioonitudengi essee Heino Parsist ja tema loomingust]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 107–110, ill.

Laas, M. (2020). Parema elu nimel [Heino Parsi elust ja loomingust]. Sirp, 9. okt, lk 18-!9, ill.

Kormašov, P. (2020). Operaator Kõpsu aegumatu missioon [Nukufilmi grand old man'i Heino Parsi looming on ta tänasel 95. sünniaastapäeval aktuaalsemgi kui varem]. Eesti Päevaleht, 13. okt, lk 14, ill.

Lõhmus, J. (2020). Retk Heino Parsi otsingute otsinguil. Postimees: AK, 17. okt, lk 8-9, ill.

Pikkov, Ü. (2020). Eesti animafilmi ükssarvik [Heino Parsi filmidest]. Postimees: AK, 17. okt, lk 8-9, ill.

2014

Heino Pars (13. X 1925 – 8. X 2014) in memoriam (2014). Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk [127], ill.

In memoriam: Heino Pars (2014). Sirp, 17. okt.

Ruus, J. (2014). Heino Pars (13. X 1925 – 8. X 2014) in memoriam. Eesti Ekspress: Areen, 15. okt.

Tuumalu, T. (2014). Hüvasti, Kõpsu-autor! [Järelhüüe nukufilmilavastaja Heino Parsile]. Postimees: Kultuur, 8. okt.

Filmid, mis ei tee lapsi lollimaks [ilmus Heino Parsi animafilmide DVD] (2014). Eesti Ekspress, 3. apr, lk 54, ill.

2010

Kiik, S. (2010). Saatuse soosik: Nukufilmimeister Heino Pars 85 [Heino Parsi filmide kunagine toimetaja meenutab animaatori filme]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 118-124, ill.

Heidmets, R. (2010). Suur eksperimentaator, kelle ees kummarduvad täna kõik mesilased [Heino Pars]. Postimees, 13. okt, lk 13.

2009

Tuumalu, T. (2009). Aja kuningad Tuganov ja Pars tõid aasta filmi Neitsi Maali. Postimees, 8. jaan, lk 13.

2008

Nelk, A. (2008). Aja meisterdamise kunst [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist]. Teater. Muusika. Kino, nr. 7, lk 91-96, ill.

Teder, T. (2008). Film kui väärikas sõjaelevant [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist. Filmi peategelastest pikemalt]. Sirp, 7. märts, lk 11.

Mihkelson, I. (2008). Meestest, kes mängisid tõsiselt nukkudega [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist]. Postimees: AK, 23. veebr, lk 18.

Davidjants, K. (2008). Mait Laas: Tuganov ja Pars täiendasid üksteist [intervjuu Mait Laasiga]. Eesti Päevaleht, 20. veebr, lk 14, foto.

Tuumalu, T. (2008).  Mehed, kes valitsesid nukkudega mängides aega, filmi sees [intervjuu Mait Laasiga]. Postimees, 20. veebr, lk 14, foto.

2007

Teinemaa, S. (2007). Viiskümmend aastat Nukufilmi - Tuganovist Laasini. Teater. Muusika. Kino, nr. 12, lk 122-128, ill.

Ruus, J. (2007). Nukkude parade-allez [Jaan Ruus valis 200st Eesti nukufilmist välja 10, mis kõnekad omas ajas ja üle aja]. Eesti Ekspress: Areen, 22. nov, lk B10, ill.

Grosberg, R. (2007). Estonian puppet-film studio Nukufilm - 50! [Nukufilmi ajaloost, vanameistrid Heino Pars ja Elbert Tuganov, tänapäeva Nukufilmi stuudioni. Lisaks "The others about Nukufilm" (arvavad Heikki Jokinen ja Chris Robinson)]. Life in Estonia, Autumn, lk 45-49, ill.

Lepaste, A. (2007). Nukufilm võttis enda kanda tänuväärse rolli Eesti riigi filmiajaloos [nukufilmide, ka "Operaator Kõps seeneriigis" restaureerimisest]. Koit, 16. jaan, lk 4, ill.

2006

Kangur, M. (2006). Multifilmid "Naerupall" ja "Mardileib" taas kinos [Sõpruse kinos linastuvad Heino Parsi 81. sünnipäeva puhul tema animafilmid]. Eesti Päevaleht, 13. okt, lk 18.

Kalkun, K. (2006). Suur lastesõber Heino Pars [animafilmirežissööri 81. sünnipäeva puhul 13. okt, lisatud Riho Undi kommentaar]. Eesti Päevaleht, 9. okt, lk 13, ill.

Rand, J. (2006). Cameraman Kõps [Heino Parsi nukufilmid "Operaator Kõps seeneriigis" (1964), "Operaator Kõps marjariigis" (1965) ja "Operaator Kõps Asustamata saarel" (1967)]. Estonian Culture, nr 2(8), lk 26-27.

2005

Tenusaar, A. ja Koppel, A. (2005). Hommage nukufilmimeistrile [Heino Parsist ja tema nukufilmidest]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 86-93, ill.

Tuumalu, T. (2005). Ütleme Heino Pars, aga mõtleme Kõps [intervjuu Heino Parsiga 80. sünnipäeva puhul, režissöör jutustab oma nukufilmide sünnist]. Postimees, 13. okt, lk 18-19, ill.

Paulus, K. (2005). Heino Pars. Nukufilmi leiutaja saab 80. Eesti Päevaleht, 10. okt, lk 22, ill.

Ruus, J. (2005). Operaator Kõps on Heino Pars ise! [H. Parsi 80. sünnipäeva puhul]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 6. okt, lk 5.

2003

Robinson, C. J. (2003). Hing sees: 45 aastat "Nukufilmi" stuudiot I. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 131-137, ill; järgneb nr 10, lk 88-94.

2000   

Heino Pars 75 (2000). Postimees, 13. okt, lk 23.

1995

Kiik, S. (1995). Vastab Heino Pars. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 3-15, ill.

1986

Assenin, S. (1986). Leidur [režissöör Heino Pars]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 49-54.

1985

Kalkun, K. (1985). Kõps [Heino Parsist]. Noorte Hääl, 25. okt.

Orav, Õ. (1985). Ja ikka veel mängib nukkudega [Heino Pars]. Õhtuleht, 12. okt.

Aadla, H. (1985). Mees nukufilmimaailmast [Heino Pars]. Sirp ja Vasar, 11. okt.

Laanemäe, R. (1985). Nukkudega viina vastu [filmist "Seitse kuradit"]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 68-69.

1983

Heinsalu, R. (1983). Ühe nukufilmi mesi [Heino Parsi nukufilm "Meemeistrite linn"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 63-64.

Kalda, V. (1983). Meemeistrite linn [Heino Pars oma valminud filmist ja ka valmivast nukufilmist "Naerupall"]. Nõukogude Õpetaja, 9. juuli, lk 4, ill.

1982

Lokk, T. (1982). Eesti multifilm 25. Algusest. Intervjuu Heino Parsiga [esimestest nukufilmidest Tallinnfilmi stuudios]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 47-50.

Ruus, J. (1982). Multimarginaale [animafilmidest "Suur Tõll", "Klaabu kosmoses", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "Ohver", "Välek Vibulane"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 38-47.

1975

Selle aasta Nõukogude Eesti preemia laureaadid nukufilmide loojad Elbert Tuganov ja Heino Pars (1975). Sirp ja Vasar, 17. okt, lk 1, 7, ill.

1974

Liidja, M. (1974). Liikumine, mis sünnib fantaasiast [Heino Parsi loomingust]. Õhtuleht, 14. jaan.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm