1925 - 2014
Nukufilmilavastaja Heino Pars, eesti nukufilmitraditsiooni rajaja Elbert Tuganovi kõrval, sündis 13. oktoobril 1925. aastal Mustlas Viljandimaal. Ta õppis Mustla algkoolis, Tartu 1. Reaalkoolis ja Viljandi keskkoolis, kus jõudis lõpetada eelviimase, 11. klassi. Siis algas Teine maailmasõda ja Pars mobiliseeriti 1943. aastal Saksa armeesse. 1944. aastal sai ta tõsiselt haavata ning sattus venelaste kätte vangi. Vangis oli Pars poolteist aastat ja enne vabanemist tegi tööd naelavabrikus. 1946. aastal vabanes Pars vangilaagrist ning asus õppima TRÜ arstiteaduskonda veterinaaria erialale, osaledes samal ajal aktiivselt ülikooli näiteringis. 1950. aastal õpingud katkesid ja Pars asus tööle Järva-Jaanis veterinaarina. Otsus ülikool pooleli jätta oli tingitud kartusest, et tema mineviku pärast poleks seda niikuinii lubatud lõpetada. Veterinaari töö kõrvalt oli ta samal ajal näiteringi juht kohalikus kultuurimajas.
1953. aastal proovis Pars astuda Moskva filmiinstituuti režii erialale. Paraku ei lastud teda mandaatkomisjonist edasi, sest instituuti katsetele pääsemiseks oli vaja ette näidata nõukogude keskkooli lõputunnistus, mida Parsil polnud. Küll aga õnnestus tal saada tööle Tallinna Kinostuudio kroonikafilmide osakonda operaatori assistendiks, alustades 1953. aastal Vladimir Parveli käe all. Kroonikafilmide operaatori assistendina töötas Heino Pars kaks aastat, seejärel viidi ta üle mängufilmi. Sisuliselt ei tähendanud see töös suurt muutust, kuid võrreldes kroonikafilmidega olid mängufilmide operaatorid professionaalsemad. Teiste seast on Pars esile tõstnud operaator Juli Kuni, kelle juures ta töötas „Esimese järgu kapteni” filmimise ajal.
Elbert Tuganoviga tutvus Heino Pars kinostuudio multiosakonnas, kus valmistati pealkirju. Tuganov oli osakonna juhataja, kuid abilisi tal ei olnud ja kuna ta vahetevahel tegi kombineeritud võtteid mängufilmides, hakkas Pars teda vajadusel asendama. Seal andiski Tuganov temale lugeda oma esimese filmi stsenaariumi, mis Parsile kohe suurt huvi pakkus. Nii juhtuski, et Tuganov kutsus Parsi 1957. aastal nukufilmi esimese filmi „Peetrikese unenägu” võttegruppi. Algul töötas Pars nukufilmis operaator Aimée Beekmani assistendina filmide „Peetrikese unenägu“ ja „Metsamuinasjutt” (1960) tegemisel. 1960. aastal, pärast Beekmani lahkumist asus Pars tema asemele ning oli kaheksa nukufilmi operaator. Töötades operaatorina, andis Pars filmi tegemise ajal pidevalt ideid tol ajal ainukesele nukufilmi režissöörile Elbert Tuganovile. 1961. aastaks oli kõigile selge, et Tuganov üksinda ei jõua filme vajalikul hulgal lavastada, mille tõttu vajati võttegruppi teist režissööri. Tuganov pakkus seda võimalust Parsile, kes võttis töö hea meelega vastu. Pars töötas Tallinnfilmi stuudio nukufilmide osakonnas režissöörina 1964 – 1990, tema käe all valmis alates 1962. aastast 31 nukufilmi.
Põhilise osa Parsi loomingust moodustavad lastefilmid, kus tihti tegutsevad nukud elavas looduses, millega ta rajas eesti nukufilmis populaarteadusliku žanri. Operaator Kõps seikleb aastatel 1964 – 1968 seeneriigis, marjametsas, üksikul saarel ja kiviriigis. Samalaadsed filmid on veel „Putukate suvemängud“ (1971) ja „Laulud kevadele“ (1975). Lastefilmide varamusse kuuluvad „Kunksmoor“ (1977) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1978), andunud mesinikuna valmis „Meemeistrite linn“ (1983). Täiskasvanutele lavastas Pars eksperimentaalse kallakuga mõistulood „Nael I“ (1972) ja „Nael II“ (1981).
Heino Pars oli Mulkide Seltsi ja Eesti Kinoliidu liige.
1975. aastal pälvis ta Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse ja ENSV riikliku preemia. 2001. aastal sai Parsist Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler ja 2007 PÖFFi elutööpreemia laureaat.
Aastal 2008 valmis Eesti Nukufilmi 50. juubeli puhul Elbert Tuganovi ja Heino Parsi loometööd tutvustav dokumentaalfilm "Aja meistrid" (režissöör Mait Laas).
Heino Pars suri 8. oktoobril 2014. aastal Tallinnas.
Heino Parsi elust ja loomingust täpsemalt:
Aleksei Tenusaar, Hommage nukufilmimeistrile Annika ...
Tenusaar, A. ja Koppel, A. (2005). Hommage nukufilmimeistrile. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 86-93, ill.
Jaan Ruus: „Tuganov oli liider. Ent kolmandast eesti nukufilmist peale, kui Aimée Beekman operaatoriametist loobus, sai Heino Parsist operaator. Nukufilmi “Väike motoroller” (1962) lavastas juba ta ise, operaatoriks karikaturist Kalju Kurepõld. Uje roller kohtab filmis sõpru otsides ka rähni ja oravat. Ja kusagilt siit võrsubki see Parsi suund, mis ta kuulsaks tegi. See on loodusvaatlus. Operaator Kõps seikleb seeneriigis, marjariigis, kiviriigis ja üksikul saarel (1964–68).
Filmikaamera on vahend jutustamiseks. Saab öelda, et Kõps on Parsi alter ego. Ta on uudishimulik didakt ja huumorit mõistev moralist. Need filmid vaimustasid omal ajal kinodes kuuendikku maakera (nii reklaamiti tollal Nõukogude Liitu). Täna tunneme paljudes Parsi filmides ära ökoloogilise elutunnetuse. Parsi töödega oli loodud Eesti aime-animafilm.
Aedniku ja mesiniku pojana Mustla alevikus kasvav Pars istus igal kevadel aias vanade õunapuude otsas ja jälgis “taevakatust”. All sumisesid mesipuud. Miljöö, kus kogu loodus on üks suur hingestatud organism. Hiljem, režissöörina näis talle, et seda saab nukufilmis ka näidata. Tuganovit huvitas tsivilisatsioon, tehnika, ühiskond. Pars oli loodud elusmaailma jaoks. Ta tegi looduse oma nukufilmi tegelaseks. Ehtsate putukate liikumisest looduses monteerib ta spordivõistluse (“Putukate suvemängud”, 1971), kevadisest metsast suure ärkamise audiovisuaalpoeemi (“Laulud kevadele”, 1975, muusika Veljo Tormis).
Ruus, J. (2014). Heino Pars (13. X 1925 – 8. X 2014) in memoriam. Eesti Ekspress: Areen, 15. okt.
Filmograafia
1990 Päkapikud piiluvad (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1988 Hernes (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1986 Elujõgi (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1985 Seitse kuradit (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1984 Naerupall (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1983 Meemeistrite linn (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör, dublaaži režissöör
1981 Nael II (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1980 Välek Vibulane (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1979 Kui mehed laulavad (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1978 Kunksmoor ja kapten Trumm (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1977 Savitüki lugu (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1977 Kunksmoor (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1976 Soss-sepp (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1975 Laulud kevadele (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1974 Muinasjutt Tema Majesteedist (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1973 Pallid (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1973 Veealused (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1972 Nael I (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1971 Mardileib (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1971 Putukate suvemängud (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1970 Lumeveski (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1969 Sajajalgne (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1969 Lindude ja loomade sõda (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1969 Viisk, põis ja õlekõrs (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1968 Operaator Kõps kiviriigis (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1967 Vanapagan sulast kauplemas (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1967 Jussikese seitse sõpra (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1966 Operaator Kõps üksikul saarel (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1965 Jaak ja robot (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör
1965 Operaator Kõps marjametsas (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1964 Operaator Kõps seeneriigis (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör
1964 Tublid loomad (nukufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1963 Just nii (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1963 Talent (nukufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1962 Kaks lugu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1962 Peaaegu uskumatu lugu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1962 Väike motoroller (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör
1961 Humoristlik aastavahetuse ringvaade (filmikroonika), Tallinnfilm, operaator; režissöör Eduard Eljas
1961 Ott kosmoses (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1961 Mina ja Murri (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1960 Metsamuinasjutt (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Elbert Tuganov
1958 Peetrikese unenägu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režissöör Elbert Tuganov
1958 Esimese järgu kapten (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režisssöör Aleksandr Mandrõkin
1956 Üks moment, oodake! (lühimängufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režissöör Virve Reiman
1955 Värav nr. 2 (lühimängufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režissöör Oleg Lentsius
1955 Kui saabub õhtu (kontsertfilm), Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režisssöör Aleksandr Mandrõkin
1955 Jahid merel (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, operaatori assistent; režisssöör Mihhail Jegorov
Auhinnad
2010 XII Eesti Filmi Päevad - Eesti filmi teenetemärk – Kuldpääsu - tehtud töö eest Eesti filmimaastikul
2007 PÖFFi elutööpreemia
2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
1986 III Nõukogude Eesti filmifestival (ENSV) - noorte kinokülastajate auhind: parima multifilmi „Seitse kuradit“ eest
1986 TPI filmifestival (Tallinn, ENSV) - ajalehe Molodjož Estonii auhind multifilmi „Seitse kuradit“ eest
1986 III Nõukogude Eesti filmifestival (ENSV) - laste žürii auhind: parim multifilm „Meemeistrite linn“ (koos filmiga "Ramsese vembud")
1984 Multifilmide festival Rapla (ENSV) - laste žürii auhind filmile „Meemeistrite linn“
1981 Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukiri
1977 X üleliiduline filmifestival (Riia, NSVL) - III auhind filmile „Soss-sepp“
1976 Üleliiduline filmifestival (NSVL) - diplom ja auhind filmile „Laulud kevadele“ parima muusika ja helikujunduse eest
1975 ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus ja ENSV riikliku preemia
1974 V üleliiduline spordifilmide festival (Tallinn, NSVL) - pronksmedal filmile „Putukate suvemängud“
1974 UNITEC Film Techniques Society - auhind filmile „Nael I“ uue võttetehnika kasutamise eest multiplikatsioonis
1973 Almaty International Film Festival "Shaken Stars" (Kazakhstan) - preemia parima multifilmi eest filmile „Nael I“ (koos filmiga "Oota sa!")
1969 Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) - diplom filmile „Operaator Kõps kiviriigis“ - parim lastele suunatud populaarteaduslik film
1965 Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) – filmile „Operaator Kõps seeneriigis“ rändauhind "Zubr" ja I järgu diplom - parim populaarteaduslik film; diplom parima populaarteadusliku filmi stsenaariumi eest
1964 I üleliiduline filmifestival (Leningrad, NSVL) - I auhind filmile “Ott kosmoses” (koos filmiga "Ühe kuriteo lugu")
1963 Rahvusvaheline kosmonautika- ja astronautika-alaste filmide festival (Deauville, France) – eriauhind filmile “Ott kosmoses”
1960 Rahvusvahelise Nukuteatriühingu UNIMA filmifestival (Bucharest, Romania) - IV auhind filmile “Metsamuinasjutt”
Valikbibliografia
2020
Villido, S. (2020). Animast animatsioonini [EKA I kursuse animatsioonitudengi essee Heino Parsist ja tema loomingust]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 107–110, ill.
Laas, M. (2020). Parema elu nimel [Heino Parsi elust ja loomingust]. Sirp, 9. okt, lk 18-!9, ill.
Kormašov, P. (2020). Operaator Kõpsu aegumatu missioon [Nukufilmi grand old man'i Heino Parsi looming on ta tänasel 95. sünniaastapäeval aktuaalsemgi kui varem]. Eesti Päevaleht, 13. okt, lk 14, ill.
Lõhmus, J. (2020). Retk Heino Parsi otsingute otsinguil. Postimees: AK, 17. okt, lk 8-9, ill.
Pikkov, Ü. (2020). Eesti animafilmi ükssarvik [Heino Parsi filmidest]. Postimees: AK, 17. okt, lk 8-9, ill.
2014
Heino Pars (13. X 1925 – 8. X 2014) in memoriam (2014). Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk [127], ill.
In memoriam: Heino Pars (2014). Sirp, 17. okt.
Ruus, J. (2014). Heino Pars (13. X 1925 – 8. X 2014) in memoriam. Eesti Ekspress: Areen, 15. okt.
Tuumalu, T. (2014). Hüvasti, Kõpsu-autor! [Järelhüüe nukufilmilavastaja Heino Parsile]. Postimees: Kultuur, 8. okt.
Filmid, mis ei tee lapsi lollimaks [ilmus Heino Parsi animafilmide DVD] (2014). Eesti Ekspress, 3. apr, lk 54, ill.
2010
Kiik, S. (2010). Saatuse soosik: Nukufilmimeister Heino Pars 85 [Heino Parsi filmide kunagine toimetaja meenutab animaatori filme]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 118-124, ill.
Heidmets, R. (2010). Suur eksperimentaator, kelle ees kummarduvad täna kõik mesilased [Heino Pars]. Postimees, 13. okt, lk 13.
2009
Tuumalu, T. (2009). Aja kuningad Tuganov ja Pars tõid aasta filmi Neitsi Maali. Postimees, 8. jaan, lk 13.
2008
Nelk, A. (2008). Aja meisterdamise kunst [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist]. Teater. Muusika. Kino, nr. 7, lk 91-96, ill.
Teder, T. (2008). Film kui väärikas sõjaelevant [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist. Filmi peategelastest pikemalt]. Sirp, 7. märts, lk 11.
Mihkelson, I. (2008). Meestest, kes mängisid tõsiselt nukkudega [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist]. Postimees: AK, 23. veebr, lk 18.
Davidjants, K. (2008). Mait Laas: Tuganov ja Pars täiendasid üksteist [intervjuu Mait Laasiga]. Eesti Päevaleht, 20. veebr, lk 14, foto.
Tuumalu, T. (2008). Mehed, kes valitsesid nukkudega mängides aega, filmi sees [intervjuu Mait Laasiga]. Postimees, 20. veebr, lk 14, foto.
2007
Teinemaa, S. (2007). Viiskümmend aastat Nukufilmi - Tuganovist Laasini. Teater. Muusika. Kino, nr. 12, lk 122-128, ill.
Ruus, J. (2007). Nukkude parade-allez [Jaan Ruus valis 200st Eesti nukufilmist välja 10, mis kõnekad omas ajas ja üle aja]. Eesti Ekspress: Areen, 22. nov, lk B10, ill.
Grosberg, R. (2007). Estonian puppet-film studio Nukufilm - 50! [Nukufilmi ajaloost, vanameistrid Heino Pars ja Elbert Tuganov, tänapäeva Nukufilmi stuudioni. Lisaks "The others about Nukufilm" (arvavad Heikki Jokinen ja Chris Robinson)]. Life in Estonia, Autumn, lk 45-49, ill.
Lepaste, A. (2007). Nukufilm võttis enda kanda tänuväärse rolli Eesti riigi filmiajaloos [nukufilmide, ka "Operaator Kõps seeneriigis" restaureerimisest]. Koit, 16. jaan, lk 4, ill.
2006
Kangur, M. (2006). Multifilmid "Naerupall" ja "Mardileib" taas kinos [Sõpruse kinos linastuvad Heino Parsi 81. sünnipäeva puhul tema animafilmid]. Eesti Päevaleht, 13. okt, lk 18.
Kalkun, K. (2006). Suur lastesõber Heino Pars [animafilmirežissööri 81. sünnipäeva puhul 13. okt, lisatud Riho Undi kommentaar]. Eesti Päevaleht, 9. okt, lk 13, ill.
Rand, J. (2006). Cameraman Kõps [Heino Parsi nukufilmid "Operaator Kõps seeneriigis" (1964), "Operaator Kõps marjariigis" (1965) ja "Operaator Kõps Asustamata saarel" (1967)]. Estonian Culture, nr 2(8), lk 26-27.
2005
Tenusaar, A. ja Koppel, A. (2005). Hommage nukufilmimeistrile [Heino Parsist ja tema nukufilmidest]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 86-93, ill.
Tuumalu, T. (2005). Ütleme Heino Pars, aga mõtleme Kõps [intervjuu Heino Parsiga 80. sünnipäeva puhul, režissöör jutustab oma nukufilmide sünnist]. Postimees, 13. okt, lk 18-19, ill.
Paulus, K. (2005). Heino Pars. Nukufilmi leiutaja saab 80. Eesti Päevaleht, 10. okt, lk 22, ill.
Ruus, J. (2005). Operaator Kõps on Heino Pars ise! [H. Parsi 80. sünnipäeva puhul]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 6. okt, lk 5.
2003
Robinson, C. J. (2003). Hing sees: 45 aastat "Nukufilmi" stuudiot I. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 131-137, ill; järgneb nr 10, lk 88-94.
2000
Heino Pars 75 (2000). Postimees, 13. okt, lk 23.
1995
Kiik, S. (1995). Vastab Heino Pars. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 3-15, ill.
1986
Assenin, S. (1986). Leidur [režissöör Heino Pars]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 49-54.
1985
Kalkun, K. (1985). Kõps [Heino Parsist]. Noorte Hääl, 25. okt.
Orav, Õ. (1985). Ja ikka veel mängib nukkudega [Heino Pars]. Õhtuleht, 12. okt.
Aadla, H. (1985). Mees nukufilmimaailmast [Heino Pars]. Sirp ja Vasar, 11. okt.
Laanemäe, R. (1985). Nukkudega viina vastu [filmist "Seitse kuradit"]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 68-69.
1983
Heinsalu, R. (1983). Ühe nukufilmi mesi [Heino Parsi nukufilm "Meemeistrite linn"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 63-64.
Kalda, V. (1983). Meemeistrite linn [Heino Pars oma valminud filmist ja ka valmivast nukufilmist "Naerupall"]. Nõukogude Õpetaja, 9. juuli, lk 4, ill.
1982
Lokk, T. (1982). Eesti multifilm 25. Algusest. Intervjuu Heino Parsiga [esimestest nukufilmidest Tallinnfilmi stuudios]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 47-50.
Ruus, J. (1982). Multimarginaale [animafilmidest "Suur Tõll", "Klaabu kosmoses", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "Ohver", "Välek Vibulane"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 38-47.
1975
Selle aasta Nõukogude Eesti preemia laureaadid nukufilmide loojad Elbert Tuganov ja Heino Pars (1975). Sirp ja Vasar, 17. okt, lk 1, 7, ill.
1974
Liidja, M. (1974). Liikumine, mis sünnib fantaasiast [Heino Parsi loomingust]. Õhtuleht, 14. jaan.
Eesti filmi varamu
Filmiliigid
Filmid tootmisaastate järgi
2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 1982 1981 1980 1979 1978 1977 1976 1975 1974 1973 1972 1971 1970 1969 1968 1967 1966 1965 1964 1963 1962 1961 1960 1959 1958 1957 1956 1955 1954 1953 1952 1951 1950 1949 1948 1947 1946 1945 1944 1943 1942 1941 1940 1939 1938 1937 1936 1935 1934 1932 1931 1930 1929 1928 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 1919 1918 1917 1916 1915 1914 1913 1912
Filmivaldkonna inforuum
Sihtotsingud