Avaleht

1968

Režissöör, stsenarist ja filmikriitik Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968. aastal Kuressaares Saaremaal ja õppinud Kingissepa 2. Keskkoolis (praegune Kuressaare Gümnaasium). 1986. aastal astus ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima, peale esimest kursust võeti kaheks aastaks Nõukogude armeesse, seejärel jätkas õpinguid. 1992 sai ta aastase Prantsuse riigi stipendiumi ja asus õppima kinomänedžmenti Saint-Denis's asuvas Pariisi VIII ülikoolis, praktikal viibis Prantsuse Rahvusliku Kinokeskuse välissuhete osakonnas. Seejärel astus la Sorbonne Nouvelle'i ehk Pariisi III ülikooli filmiteaduskonda, mille lõpetas 1996. aastal. Tema diplomitöö käsitles Euroopa väikeriikide filmide levitamist. 1997. aastal sai kunstiajaloolase diplomi ka Tartu Ülikoolist, töö teemaks kontseptualistlik kunst, juhendajaks Kaur Alttoa. 1998–1999 jätkas Raag õpinguid USAs Ohio Ülikooli telekommunikatsioonikoolis, kaitses magistrikraadi TV ja filmitootmise ning stsenaristika alal. Oli praktikal Hollywoodis New Regency ja Phoenix Pictures arendusüksustes.

1996. aastal asus Ilmar Raag tööle Eesti Televisiooni. Ta on toimetanud ja juhtinud filmisaateid „Ffriik!“ (1996–1998) ja “Ffriigiteataja” (1998-1999), töötanud hanketoimetuses ja hiljem programmidirektorina, 2002–2005 ETV juhatuse esimehena. Ilmar Raag on lugenud 1997–2006 meedia, kommunikatsiooni ja filmialaseid kursusi Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Tallinnas. Ta on töötanud Rahva Hääle ja Eesti Päevalehe Pariisi korrespondendina, olnud Postimehe filmikolumnist ja raadio Kuku saate „Raadio Ffriik“ saatejuht.

Ilmar Raag on kuulunud Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu koosseisu aastatel 2005-2009 ja olnud Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu liige 2006-2009. Alates 2004. aastast on Raag Eesti esindaja Euroopa Nõukogu juures asuvas Euroopa filmialase koostöö fondis Eurimages. Ta on Presidendi Mõttekoja, Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Kaitseliidu liige, reservohvitser alates 2003. aastast, tal on leitnandi auaste. Raag on osalenud õppusel Kevadtorm teabeohvitserina ning läbinud ka Erna retke. 2014. aastal osales tõlgina Kaitseväe missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Aastast 2015 töötab valitsuse kommunikatsioonibüroo psühholoogilise kaitse nõunikuna.

Ilmar Raagi esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu" (1998), mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. 2002 debüteeris ta teatrilavastajana „Ugalas“ Ben Eltoni näidendiga „Popcorn“. 2007. aastal valmis Raagil stsenaristi ja režissöörina koolivägivalda käsitlev mängufilm “Klass”, mis on olnud edukaim eesti film läbi aegade: müüdud 92 maale ja võitnud 25 auhinda 70 festivalilt. 2008. aastal esitas Eesti „Klassi” kandideerima Ameerika filmiakadeemia võõrkeelse Oscari nominendiks. “Klassile” järgnes edukas TV-seriaal “Klass: elu pärast”.

Raagi filmid on sotsiaalse sõnumiga universaalsed lood, kus keskendutakse tegelaste psühholoogilistele suhetele. Enamasti kirjutab ta ka ise stsenaariumi. Ameerika Filmiakadeemias 23. juunil 2005 lõpetatud Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel pälvis Raag oma täispika stsenaariumi "Veel üks croissant" eest 3. auhinna 2000 esitatud käsikirja hulgast. Raag kirjutas suhtedraama kahest Pariisis elavast üle keskea naisest, kellest üks tahab surra ja teine keeldub seda lubamast. Stsenaariumi alusel valmis tal 2012. aastal film "Eestlanna Pariisis", peaosades Laine Mägi ja prantsuse teatri ja filmide grand old lady Jeanne Moreau. 2013. aastal valminud mängufilmi “Kertu”, mis vaatleb armastuse võimalikkust läbi ühe kogukonna varjatud suhete prisma, valis Euroopa filmiakadeemia 2014. aastal viiekümne parima filmi hulka, mis kandideerivad Euroopa filmiakadeemia auhindadele.

Loe lisaks:
PERSONA GRATA. Ilmar Raag
Teinemaa, S. (1997). Persona grata: Ilmar Raag. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 93.

Filmograafia

2014 Ma ei tule tagasi (mängufilm), CTB Film Company/ Amrion/ Helsinki-Filmi/ Belarusfilm/ Kazakhfilm, režissöör

2013 Kertu (mängufilm), Amrion, režissöör, stsenarist

2012 Eestlanna Pariisis (mängufilm), Amrion/ TS Productions, režissöör, stsenarist (+Agneś Feuvre, Lise Macheboeuf)

2011 Täitsa lõpp (mängufilm), Kinobuss, režissöör (+ Arbo Tammiksaar, Jaak Kilmi, Mikk Rand, Rasmus Merivoo, René Vilbre), juhendaja (1/22)

2010 September (dokumentaalfilm), Traumfabrik, režissöör, stsenarist (koos Kiur Aarmaga)

2010 Klass: elu pärast (7-jaoline telesari), Eesti Rahvusringhääling, 1. jao „Meie, ellujäänud“ ja 7. jao „Kohtumõistmine“ režissöör, kaasstsenarist (koos Gerda Kordemetsa ja Lauri Lippmaaga); stsenarist Margit Keerdo

2008 Detsembrikuumus (mängufilm), Ruut, toimetaja (koos Leana Jalukse ja Aina Järvisega); rezissöör Asko Kase

2008 Tuulepealne maa (telesari), Eesti Rahvusringhääling, näitleja (roll: vapsikindral); režissöör Ain Prosa

2008 Sõjamäng (dokumentaalfilm sarjas „Eesti lood“), Allfilm, peategelane; režissöör Mart Arjukese

2008 Mina olin siin (mängufilm), Amrion/ Helsinki-filmi OY, stsenarist; režissöör René Vilbre

2007 Klass (mängufilm), Amrion/ Eesti Televisioon, režissöör, stsenarist

2007 Gloria, endine Pariis (telefilm), Eesti Rahvusringhääling, režissöör; stsenarist Kalev Kesküla

2006 Vana daami visiit (mängufilm), Eesti Televisioon/ MTÜ Kell Kümme/ Exitfilm, stsenaariumi konsultant; režissöör Roman Baskin

2005 Malev (mängufilm), Õ-Fraktsioon/ Exitfilm, stsenaariumi konsultant; režissöör Kaaren Kaer

2005 Libahundi needus (mängufilm), Eesti Televisioon/ Shop of Dreams, stsenarist (koos Margus Kasterpalu ja Rainer Sarnetiga); režissöör Rainer Sarnet

2005 August 1991 (telemängufilm), Eesti Televisioon, režissöör, stsenarist, episoodiline roll

2004 Euroflot (lühifilm produktsioonifirma Zentropa ning telekanalite ZDF ja ARTE ühisprojektis „Visions of Europe“, „EuroVisioonid“), Cumulus Projekt, näitleja (roll: üks eestlanna edasisuunajaid tema teel Euroopa Liidu pealinna); režissöör Arvo Iho

2003 Viimane öö (lühifilm), 4 Fun Productions, näitleja (episoodiline roll); režissöör Mart Arjukese

2001 Karu süda (mängufilm), Faama Film/ Cumulus Projekt, arendusprodutsent; režissöör Arvo Iho

2000 Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist (lühimängufilm), Kinomees/ Exitfilm/ Eesti Televisioon, stsenarist, režissöör, produtsent (koos Peeter Palusaarega)

1999 The Word (lühifilm), režissöör, stsenarist, produtsent

1998 Tappev Tartu/ Killing Tartu (mängufilm, videofilm), Tallinnfilm Produktsioon, režissöör, üks stsenariste, näitleja (roll: Voltaire)

1998 Pall vastu seina (lühifilm), režissöör, stsenarist, produtsent

1997 Minu Leninid (mängufilm), Faama Film/ Lenfilm/ Yle TV / Eesti Televisioon, näitleja (episoodiline roll); režissöör Hardi Volmer

1997 Sights and Sounds of Estonia, tegevprodutsent

1996 Quand le soleil meurt (telefilm), tegevprodutsent

1995 Prekkmäe Liidi (animafilm), Tallinnfilm/ Eesti Joonisfilm, produtsendi assistent (koos Rutt Unnukiga)

Auhinnad

Ma ei tule tagasi (2014)

2014 Tribeca Film Festival (USA) - Nora Ephroni žürii eripreemia
2014 Andrey Tarkovsky International Film Festival “The Mirror” (Ivanovo, Russia) – auhind professionaalsete saavutuste eest
2014 International Film Festival Film by the Sea (Netherland) – peapreemia: Dioraphte Film- en Literatuuraward

Kertu (2013)

2013 Lübeck Film Festival "Nordische Filmtage" (Germany) - publikupreemia
2013 Festival International du Film d'Arras (France) - publikupreemia
2014 Würzburg International Film Weekend (Germany) - publikupreemia
2014 “The Golden Linden”  International film festival of new European cinema (Stara Zagora, Bulgaria) - parim film; parim naisnäitleja: Ursula Ratasepp
2014 Koszalin European Film Festival "Integration You and Me" (Poland) – publikupreemia

Eestlanna Pariisis (2012)

2012 Locarno Film Festival (Switzerland) - Oikumeenilise žürii auhind
2012 Festival des Jeunes Réalisateurs de Saint-Jean-de-Luz (France) - parima näitlejanna auhind Laine Mägile
2012 Macedonia Cinedays (Macedonia) - auhind "Blue Star" parima stsenaariumi eest
2012 Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia  - Aasta mängufilmi preemia - Ilmar Raag, Laine Mägi, Riina Sildos – "Eestlanna Pariisis" eest
2012 Eesti Välisministeeriumi kultuuripreemia - Eesti-Prantsuse-Belgia koostöös valminud mängufilmi „Eestlanna Pariisis“ kui 2012. aastal originaalstsenaariumi alusel loodud filmidest kõige laiema rahvusvahelise koostöö näite eest

Klass (2007)

2007 Karlovy Vary International Film Festival (Czech Republic) - "East of the West" võistlusprogramm - žürii eripreemia; Europa Cinemas Label/ Euroopa kinoomanike peaauhind
2007 Varsaw International Film Festival (Poland) - FIPRESCI auhind; žürii eripreemia
2007 Macedonia Cinedays (Macedonia) - Kuldtäht parima filmi eest
2007 Festival on Wheels (Ankara, Turkey) – Hõbehani auhind
2007 Stockholm International Film Festival Junior (Sweden) - parim film
2007 Hää film (Eesti) - parim film; parim režissöör; vaatajate lemmik
2007 PÖFF, Estonia – Scottish Leader Estonian Film žürii eripreemia
2007 Rouen Nordic Film Festival (France) - Euroopa noore publiku auhind
2007 Eesti Oscari-komisjoni poolt valitud kandideerima Ameerika Filmikadeemia parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
2008 Festroia International Film Festival (Portugal) - žürii eripreemia: Hõbedane Delfiin; SIGNIS žürii: eripreemia
2008 Almaty International Film Festival "Shaken Stars" (Kazakhstan) – peaauhind
2008 Brooklyn International Film Festival (USA) - parim stsenaarium
2008 Skip City International D-Cinema Festival (Japan) - parim stsenaarium
2008 Riga International Film Festival "Arsenals" (Latvia) - parim Balti film; publikuauhind
2008 International Film Festival "Listapad" (Byelorussia) - parim film; parim meesnäitleja: Vallo Kirs
2008 BIAFF - Batumi International Art-House Film Festival (Georgia) - parim film
2008 ALE KINO! - International Young Audience Film Festival (Poznan, Poland) - publikuauhind; Kuldsed Kitsed - parimale noortegrupile kinolinal
2008 Montreal World Film Festival (Canada) - Beež Võlumuna parima mängufilmi eest
2008 Festival européen des 4 écrans (Paris, France) - peaauhind; Noortežürii auhind; Hõbedane Ekraan - auhind telefilmide kategoorias
2008 Rome Independent Film Festival (Itay) - parim film
2008 The Ingmar Bergman International Debut Award - nominatsioon
2009 FEST-International Youth Film Festival (Portugal) - eripreemia

Valikbibliograafia

2014

Heinsalu, R. (2014). Lähisuhete vägivald ja vaikus saalis ["Kertu" retseptsioonist]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 98-105, ill.
Kerge, R. (2014). Leitnant Ilmar Raag: praegusel ajal võib juhtuda, et tugevam armee võidab kõik lahingud, aga kaotab sõja. Õhtuleht, 6. sept, lk 22-23, ill.
Tuumalu, T. (2014). "Klass" käib varjuna Ilmar Raagi kannul [intervjuu Ilmar Raagiga]. Postimees, 16. sept, lk 20-21, ill.
Tuch, B. (2014). Kahe põgeniku odüsseia [filmist „Ma ei tule tagasi“]. Postimees: AK, 20. sept, lk 10, ill.
Laasik, A. (2014). Nagu venekeelne „Thelma ja Louise“, aga eesti lavastajaga ning aeglasem [filmist „Ma ei tule tagasi“]. Eesti Päevaleht, 22. sept, lk 12, ill.
Ruus, J. (2014). Tundeline teekond Peterburist Kasahstani [filmist „Ma ei tule tagasi“]. Eesti Ekspress, 24. sept, lk 52, ill.
Varts, G. (2014). Miks „Ma ei tule tagasi“ pigistab? Sirp, 26. sept, lk 12, ill.
Kattai, U. (2014). Teelt Kasahstani, armastusega [filmist „Ma ei tule tagasi“]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 100 - 103, ill.

2013

Ilmar Raag: filmidest, Eestist ja tulevikust [intervjuu] (2013). Kinoleht La Strada, nr 1(23), lk 3, foto.
Kattai, U. (2013). "Kertu" - Ilmar Raagi esimene armastusfilm. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 97-100, ill.
Jürgen, M. (2013). Ilmar Raag. Eesti Ekspress, 31. jaan, lk 54.
Kressa, K. (2013). Raagi parim film räägib armastuse võimalusest näruses külakolkas [filmist „Kertu“]. Eesti Päevaleht, 10. okt, lk 11.
Rooste, J. (2013). Maailmaparandaja Raag tegutseb jälle [filmist „Kertu“]. Maaleht, 11. okt, lk 36.
Kulli, J. (2013). Jaak Allik: Ilmar Raag ujub „Kertuga“ selgelt vastuvoolu [filmi kommenteerivad poliitik Jaak Allik, rindeoperaator Ivar Heinmaa, meediategelane Hans H. Luik ja kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane]. Õhtuleht, 12. okt, lk 17.
Tuumalu, T. (2013). Latt olgu 2.31 peal [filmist „Kertu“]. Postimees: AK, 12. okt, lk 10.
Sauter, P. (2013). Kus on Ilmar Raagi sisu? [filmist „Kertu“]. Sirp, 18. okt, lk 32.
Tombrg, D. (2013). Võrriga kodu poole [filmist „Kertu“]. Eesti Ekspress, 24. okt, lk 43.

2012

Berg, M. (2012). Armas film [filmist “Eestlanna Pariisis”]. La Strada – Kinoleht, nr 6, foto.
Davidjants, K. (2012). Metropoli hõng [filmist “Eestlanna Pariisis”]. La Strada – Kinoleht, nr 6, foto.
Haidak, E. (2012). Ilmar Raag - eestlane Pariisist [intervjuu Ilmar Raagiga]. Mood, okt, lk 34-35, ill.
Remsu, O. (2012). Hirmus mets ja metsik linn [filmist “Eestlanna Pariisis”]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 89-95, ill.  
Ilmar Raag filmi "Eestlanna Pariisis" esilinastusest: hirmus oli istuda haudvaikses saalis ja juurelda, et kas nad on vaiksed igavusest või tähelepanust (2012). Õhtuleht, 12. okt, foto.
Kulli, J. (2012). Ilmar Raag: "Et Jeanne Moreau filmi saada, piisas vaid ühest telefonikõnest." Õhtuleht, 12. okt, foto.
Laasik, A. (2012). Ilmar Raag tegi eestlaste looga prantsuse filmi [filmist “Eestlanna Pariisis”]. Eesti Päevaleht, 12 okt, lk 9. 
Roos, K. (2012). Ilmar Raag räägib filmis „Eestlanna Pariisis” oma isikliku loo. Linnaleht, 12. okt, foto.
Laasik, A. (2012). Eesti naine on leidnud endale Pariisis rolli [filmist “Eestlanna Pariisis”]. Eesti Päevaleht, 13. okt, lk 35.
Raag, I. (2012). Eriline kohtumispaik [kohvik filmis "Eestlanna Pariisis"]. Eesti Päevaleht: LP, 13. okt, lk 31.
Караев, Н. (2012). Эстонское танго в Париже [Ilmar Raagi "Eestlanna Pariisis"]. День за Днём, 12.-18. оkt, lk 16.
Tiina Lokk ajas oma kriitikaga Ilmar Raagi närvi: "Eestlanna Pariisis" on ikkagi kehv film? (2012). Õhtuleht, 14. okt.
Maksimov, A. (2012). Konflikt Ilmar Raagi "Eestlanna Pariisis" ümber. Meie Maa, 16. okt, lk 3.  
Kaas, K. (2012). Miks eestlanna justnimelt Pariisi läks? Pärnu Postimees, 17. okt, foto.
Kala, M. ( 2012). Eksklusiivintervjuu filmistaar Jeanne Moreau’ga ["Eestlanna Pariisis"]. Eesti Ekspress, 18. okt.
Karjatse, T. (2012). Nostalgiline postkaart Joe Dassini saatel [filmist “Eestlanna Pariisis”]. Eesti Ekspress, 18. okt, lk 39.
Raag, I. (2012). Moreau maagia [intervjuu Jeanne Moreau’ga]. Eesti Ekspress, 18. okt, lk 35-37.
Rooste, J. (2012). Ilmar Raag: Praegune rahuaeg on haruldane [intervjuu Ilmar Raagiga]. Maaleht, 18. okt, lk 24-25.
Tomberg, D. (2012). Kodus ja võõrsil [filmist "Eestlanna Pariisis"]. Sirp, 19. okt, lk 24-25.
Hellermaa, K. (2012). Eesti film Eiffeli torniga. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 90-97, fotod.
Remsu, O. (2012). Tšehhovlik anne [filmist "Eestlanna Pariisis"]. Sirp, 9. nov, lk 26.
Toomela, E. (2012). Ilma Raag: intervjuu. Müürileht, nr 24, 21. dets, lk 32-33.
Erelt, P. (2012). Frieda, kelle elust tehti film "Eestlane Pariisis". Eesti Ekspress, 27. dets, lk 20.

2009

Raag, I. (2009). Tsensuur ja dekoltee [vabariigi aastapäeva tähistamisest]. Eesti Päevaleht, 13. märts.
Raag, I. (2009). Milleks meile uudised? Eesti Päevaleht, 31. okt.

2008

"Veel üks croissant" (2008). Kultuuri KesKus, nr 4, apr, lk 9, foto.
Kommel, K. (2008). Veel üks... ja veel [intervjuu Ilmar Raagiga]. Meie Maa: Nädalalõpp, 30. mai, lk 7, ill.
Ruben, A. (2008). Esimesel arestil on absurdi maitse [filmist “Mina olin siin”]. Sirp, 19. sept, lk 16.
Noormets, J. (2008). „Mina olin siin” vs „Klass”. Nädal, 29. sept, lk 71.
Joon, S. (2008). Oleme harjunud mõtlema, et koolitulistaja peab kindlasti olema psühhopaat [intervjuu Ilmar Raagiga]. Pärnu Postimees, 3. okt, lk 7.
Raag, I. (2008). Meediakriitika läbipõrumine. Eesti Päevaleht, 31. okt.
Tomberg, D. (2008). Mina olin siin. Kus siis täpselt? [filmist “Mina olin siin”]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 103-110, ill.

2007

Lillemägi, M.  (2007). Raagi uus noortefilm sai sünge, ent reaalne ["Klass"]. Postimees, 21. veebr, lk 19, foto.
Feldmanis, A. (2007). Ilmar Raag: "Klass" on film eetilistest valikutest [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 6. märts, lk 16.
Kangur, M. (2007). Ilmar Raagi uus film "Klass" sobib enam gümnasistidele. Eesti Päevaleht, 14. märts, lk 17, foto.
Kulli, J. (2007). Ilmar Raag: Mõrvarid on tegelikult meie endi kasvatatud. SL Õhtuleht, 16. märts, lk 12-13, foto.
Kulli, J. (2007). Indiviidi hävitamine. SL Õhtuleht, 16. märts, lk 10.
Liivanõmm, V. (2007). Ta ei surnud meie kiuste. Õpetajate Leht, 16. märts, lk 2.
Maikus, M. (2007). "Klassist" võib saada klassika. Postimees, 16. märts, lk 1.
Leemets, M. (2007). Ilmar Raagi "Klass" avab õpetajate silmad. SL Õhtuleht, 17. märts, lk 9.
Feldmanis, A. (2007). Raagi "Klass" lööb valusalt. Eesti Päevaleht, 17. märts.
Tuumalu, T. (2007). T***, sa töllerdad siin, p****, raisk! Postimees: AK, 17. märts, lk 11, foto.
Liiv, A. (2007). Kaspar ja Joosep on vaimselt normaalsed [filmist "Klass"]. Postimees, 20. märts, lk 12, foto.
Kulli, J. (2007). Surm oli nii reaalne, et nutsin pärast tükk aega [filmist "Klass"].  SL Õhtuleht, 22. märts, foto.
Hansson, K. (2007). Ilmar Raag rääkis filmi "Klass" saamisloost. Virumaa Teataja, 31. märts, lk 7, foto.
Künnap, A. (2007). Klass. Pärast püssirohusuitsu hajumist [filmist "Klass"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 104-109, fotod.
Koppel, A. (2007). Kes viimasena klassi tuleb, on pede [filmist "Klass"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 20. sept, lk 2-3, foto.
Veidemann, A.-M. (2007). Ilmar Raag: ma tahaksin, et minu CV algaks 2007. aastaga. Oma Saar, 7. dets.
Mikomägi, M. (2007). "Klass"- röövkapitalistlik realism. Nädaline, 8. dets, lk 5, foto.

2006

Tõnson, M. (2006). Riigitelevisioonist Raagitelevisiooniks. Eesti Ekspress, 11. jaan.
Raag, I. (2006). Persona grata: Heilika Võsu. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 125-128, ill.
Raag, I. (2006). Igavese armastuse sõdalane. Mitte just klassika, aga ajaloo verstapost küll [Antti-Jussi Annila samanimelisest mängufilmist]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 101-105, ill.

2005

Raag, I., Vilbre, R. (2005). Vastavad Ilmar Raag ja René Vilbre. Teater. Muusika. Kino,  nr 8/9, lk 4-16, ill.

2002

Kapstas, M. (2002). Sündinud mittetapjaks [filmist „Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist“]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 82-86, ill.

2001

Raag, I. (2001). Viimset reliikviat otsides. Siim on kloostri taga metsas [Grigori Kromanovi kultusfilmist „Viimne reliikvia“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 75-78, ill.

2000

Valme, V. (2000). Ilmar Raag tegi hiinakeelse filmi. Nädal, nr 4.
Laasik, A. (2000). Kuressaare Hamlet ahistab Opheliat [valmivast filmist „Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist“]. Eesti Päevaleht, 28. juuli.
Valme, V. (2000). Ilmar Raag ei paneks teleri kadumist tähelegi. Nädal, nr 26.
Fausse, B. de (2000). Ilmar Raagi elamata jäänud unistused. Nädal, nr 41.
Raag, I. (2000). Rohkem meetodit, vähem sõnumit… Kuidas hinnata Eleanor Byrne’i ja Martin McQuillani eesti keeles ilmunud raamatut „Disney dekonstruktsioon“? Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 106-107, ill.
Raag, I. (2000). Ära usu haipi! Nädal, nr 36.

1998

Martinjonis, D. (1998). „Killing Tartu“ on kõige halvem Eesti film vere hinnaga. Nädal, nr 3.
Teder, T. (1998). Kivid teatriministri kapsaaeda [filmist „Tappev Tartu“].. Eesti Päevaleht, 3. veebr, lk 7.
Soans, H. (1998). Rahvuslik hamburger peaks olema tappev [filmist „Tappev Tartu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 85-88, ill.
Martinjonis, D. (1998). Ilmar Raag – aeg teele asuda. Nädal, nr 34.

1997

Vainula, L. N. (1997). Friik, kes kardab olla paheline [Ilmar Raag]. Nädal, nr 7.
Teinemaa, S. (1997). Persona grata: Ilmar Raag. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 93, ill.

1996

Raag, I. (1996). Lumivalgeke ja Tuhkatriinu Hollywoodis ehk Kuidas Disney mõistis muinasjutte. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 29-35; nr 4, lk 20-28, ill.

Vaata ka:

www.ilmarraag.blogspot.com

http://www.eyeforfilm.co.uk/feature.php?id=641

http://efilmcritic.com/feature.php?feature=2370