Avaleht

1939

Ajakirjanik, raadio- ja teletoimetaja, psühholoog ja esinemiskoolitaja Härmo Saarm on sündinud 12. märtsil 1939 Tallinnas. 1973 lõpetas ta E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi raadiorežii erialal ja 1987 Tartu Riiikliku Ülikooli sotsiaalpsühholoogina. 1960 sai ta konkursi teel mittekoosseisulisena televisiooni tööle ja asus "Aktuaalse Kaamera" diktorina uudiseid lugema. Paar aastat hiljem suundus Saarm raadiosse, kus oli aastate jooksul teadustaja, reporter, välis- ja stereosaadete toimetaja, režissöör ja pearežissöör ning kuuldemängude režissöör. 1980. aastail õpetas ta näitlejatööd (lavakõnet ja -esinemist) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas. 1999–2003 juhendas Härmo Saarm raadiorežii kursust Tallinna Ülikoolis. 1999. aastast tegutseb ta suulise suhtlusoskuse vabakutselise lektori, meediatreeneri ja esinemiskoolitajana. 2013. aasta kevadest on Saarm Salme teatri peanäitejuht.

Oma ainsa filmirolli tegi Härmo Saarm Ohvitserina Roman Baskini sürrealistlikus mõistuloos "Rahu tänav" (1991). Kui 1988 hakkas Tallinnas Õpetajate Majas tööle Usaldustelefon, jagas seal mitu aastat (kord nädalas öötundidel) oma hingetohtri teadmisi ka teise kõrgharidusena psühholoogikutse saanud Saarm. 1991–94 juhtis ta koos Avo-Rein Terepingiga (s 1945) Eesti Raadio esimest reeglipärast vaba-mikrofoni-saadet "Ma kuulan Teid...".

1983 võeti Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonda vastu järjekordne näitejuhtide kursus. Seesama kursus asutas Pedagoogikaülikooli klubi juurde Tudengiteatri. Reklaamitrikina ja parodeerides suurte riiklike teatrite nime ees olevat lühendit RAT võeti hiljem nimeks VAT Tudengiteater. Sellesse seltskonda, kes 1. oktoobril 1987 sihikondlalt alustas, kuulusid Peeter Jalakas, Valdo Lauri, Lauri Saatpalu, Emil Rutiku, Rein Kirss, Peep Raun, Kaido Ehasoo, Marika Vaarik, Hiie Fluss, Kaia Kapsta, Tiina Rebane ja Aare Toikka, varsti lisandusid Riho Västrik, Olavi Antons, Tõnu Trubetsky ja Ahti Puudersell. VAT Teatri kunstiliseks juhiks kutsuti kursuse juhendaja Härmo Saarm, kuigi algusaja põhiline eestvedaja oli ikka Peeter Jalakas.

Isa Alfred Saarm (1915–84) oli autosportlane, kes aitas 1937 Eesti meeskonda ette valmistada Monte Carlo tähesõiduks. Ta tuli 1959 koos Aleksander Tõkkega autorallis Volga ja GAZ 12 klassis ning 1960 Volga klassis NSVL meistriks. Need ei olnud sugugi ainsad suurtulemused.

Filmograafia

2005 Kutse (dokumentaalfilm, portreefilm), Exitfilm, diktor; režissöör Peeter Urbla

2000 Mari rahva pulmad (dokumentaalfilm, tudengifilm), TPÜ filmi ja video õppetool, diktor; režissöör Aleksei Aleksejev (bakalaureusetöö)

1991 Rahu tänav (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Ohvitser); režissöör Roman Baskin

1987 Tants aurukatla ümber (telemängufilm kahes osas), Eesti Telefilm, teksti lugeja; režissöör Peeter Simm

1970 Eesti NSV XXX aastapäev (ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 14), Tallinnfilm, diktor; režissöör Vladimir Parvel

1967 Eesti NSV kultuuripäevad Soomes (ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16), Tallinnfilm, diktor; režissöör Vladimir Parvel

Teatrilavastused

2001 Andrus Kivirähk "Rehepapp" (raadiorežii tudengite kursusetöö) (kaaslavastajad Aare Toikka ja Tiina Rebane; esietendus 07.06. Tallinna vanalinna päevadel Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi hoovis)

1997 István Örkeny "Kassimäng" (Salong Teater, esietendus 11.12.1994)

1990 Tadeusz Różewicz "Veider vanake" (VAT Teater; esietendus 21.04.1990 II stuudioteatrite festivalil Tartus stuudio Munev Aine majas, Tähe 33)

1990 Jaan Võõramaa [= Dajan Ahmet] "Me mängime armastust" (VAT Teater; esietendus 06.03.1990 Tallinna Linnahalli väikeses saalis)

1988 luulekava "Valge värav" (VAT Teater; esietendus detsembris Tallinna Linnateatri väikeses saalis)

1988 August Gailit "Ekke Moor" (VAT Teater, esietendus 07.07.1988 Läänemaal Massus Kokuta külas Veski talus)

1982 Niccolò Machiavelli "Mandragora" (Draamateater, esietendus 30.06.1982)

1979 Eduard Šim/ Härmo Saarm "Tuli puus" (Eesti Televisioon, esieetendus 27.10.1979)

Kuuldemängud režissöörina

1998 Eeva Park "Varipruut"

1997 Eno Raud "Naksitrallid"

1993 Barbro Holmberg/ Eira Johansson "Veneetsia geto"

1993 Albert Wendt "Lavendel, õrnatiivuline aururull" (esines ka Adrianina)

1991 Irmelin Sandman "Oskar Alexandri jõulud"

1991 Jiří Klobouk "Hingamine" (esines ka episoodilis(te)s rolli/de)s)

1991 Ray Bradbury "Udusireen" (esines ka ühena päästjatest)

1990 Vaclav Havel "Audients"

1989 Klaus-Peter Wolf "Klassikokkutulek"

1989 Helju Rammo "Tasa, tasa... udus"

1988 Mihhail Šatrov "Edasi... edasi... edasi!..."

1987 Mihhail Šatrov/ Härmo Saarm "Bresti rahu"

1987 Aleksandr Puškin/ Tiia Rinne/ Härmo Saarm "Boriss Godunov"

1986 Richard Kłys "Talveõhtul" (esines sõdurina; režissöör Heino Kulvere)

1986 Bernhard Viiding/ Härmo Saarm "Nemad surid, meie elame" (eetris 19.04.1986)

1986 Eno Raud/ Külliki Valdma "Jälle need naksitrallid"

1985 Andres Lill "Aatemehed"

1985 Mihhail Lermontov/ Mikk Mikiver "Deemon" (oli toimetaja ja esines Sinodalina; režissöör Mikk Mikiver)

1985 Toivo Tootsen "Millal tuleb parandaja?" (esines ka häälena raadios ja remondimehena, eetris 25.05.1985)

1984 Friedrich Schiller "Don Carlos"

1984 Ernest Hemingway" (mängis kaasa; režissöör Einar Kraut)

1984 Juhan Peegel "Ma langesin esimesel sõjasuvel"

1983 Elwyn Brooks White "Charlotte koob võrku"

1982 Samuel Beckett "Kõik, kes langevad" (mängis kaasa; režissöör Einar Kraut)

1981 Boriss Sandratski "Ma ei taha siit ära sõita!"

1981 Aleksandr Gelman/ Mari Tuulik "Meie, allakirjutanud"

1981 Jaan Kross "Pöördtoolitund" (oli režissöör raadios; lavastaja Mikk Mikiver)

1980 Homeros/ Andres Ehin "Odüsseia" (oli ka toimetaja)

1979 Vambola Rähn "Mäng tikutoosiga" (esines Peeter Mäebergina; režissöör Tanel Lään)

1978 Ion Drutse "Pühamast püham" (mängis ka abi)

1978 Leho Männiksoo "Tuisk"

1978 Albertas Laurinčiukas "Mesinädalad" ("Viimne palve")

1977 A. H. Tammsaare "Juudit" (mängis kaasa; režissöör Einar Kraut)

1977 Lea Pennanen "Peetrikese teekond Muinasjutumaale" (esines ka muinasjutuvestjana)

1976 Ly Seppel/ Andres Ehin "Šeherezade. Lugu kaupmehe pojast Ganiim ibn Ajuubist" (oli ka toimetaja)

1976 Ly Seppel/ Andres Ehin "Šeherezade. Lugu kavalast Dalilaast ja tema tütrest..." (oli ka toimetaja ja mängis kaasa)

1976 Ly Seppel/ Andres Ehin "Šeherezade. Lugu šahhist ja nõiutud noormehest" (oli ka toimetaja)

1976 Ly Seppel/ Andres Ehin "Šeherezade. Õunalugu" oli ka toimetaja)

1976 Ly Seppel/ Andres Ehin "Šeherezade. Algus" (oli ka toimetaja)

1976 Yasushi Inoue/ Izuho Sudo "Vulkaan"

1975 A. Gelhaar "Ja pehmeid kevadtuuli" (mängis kaasa; režissöör Salme Reek)

1975 Isaac Asimov "Piljardikuul"

1975 Brian Aldiss "Surematuse viirus" (oli ka toimetaja)

1974 Alistair MacLean "Navarone kahurid"

1973 Rose Nyland "Kuueteistkümne ja seitsmeteistkümne vahel" (oli ka toimetaja, eetris 11.11.1973)

1973 Aime Maripuu "Esimene lüüriline" ("Lugu jäätunud kosest") (esines Valdarina; režissöör Einar Kraut)

1973 Viktor Tõnissoo "Minu sõbra võluv naine" (estraadikuuldemäng, oli toimetaja)

1973 William Jacobs/ Jüri Karindi "Kolmas raud tules" (oli toimetaja; režissöörid Eduard Ralja ja Jüri Karindi)

1972 Arthur Hailey/ Laine Soe "Ainult kolm tundi" (kaasrežissöör Leo Martin, mängis ka kaasa)

1972 A. H. Tammsaare "Kärbes" (esines episoodilises rollis; režissöör Heino Kulvere)

1972 Enn Mikker "Meeleolupilt" ("Armastan, ei armasta") (oli toimetaja; režissöör Raivo Trass)

1966 Helgi Oidermaa "Koosta pere jõuluõhtu" (oli toimetaja; režissöör Tõnis Kask)

Teisi saateid

2010 Härmo Saarm (1960ndate Eesti teatrimurrangute mõjust Raadioteatrile, toimetaja Marge-Ly Rookäär; eetris 11.09.2010)

http://arhiiv.err.ee/vaata/harmo-saarm

2001 Eestlased Kremlis (10 saadet, oli režissöör; autor Juhan Aare)

1989 Reporteritund. Ööpäev Vigala Sassi juures (eetris 08.07.1989)

http://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-reporteritund-harmo-saarm-oopaev-vigala-sassi-juures

1988 Näitleja tund. Elo Tamul (eetris 29.01.1988)

http://arhiiv.err.ee/vaata/naitlejatund-naitlejatund-elo-tamul

1987 Uut möödunust. Felix Moor (eetris 01.08.1987)

http://arhiiv.err.ee/vaata/uut-moodunust-felix-moor

1979 Reporter Härmo Saarm (saate autor ja küsitleja Andrus Saar; eetris 22.04.1979)

http://arhiiv.err.ee/vaata/reporter-harmo-saarm

1973 Toivo Makk/ Härmo Saarm "Tallinn – Viljandi" (kuuldelugu stereoheli demonstratsiooniõhtu jaoks, oli ka üks esinejatest; eetris 08.12.1973)

1972 Toivo Makk/ Härmo Saarm/ Hannes Valdma "Tallinn – Tartu – Stereo" (esimene stereosaate ülekanne Tallinnast Tartusse, oli ka üks saatejuhtidest; eetris 04.02.1972)

[seisuga 20.06.2013]

Valikbibliograafia

Artiklid

2013

Link, K. (2013). Hääl, mis ei unune. Eesti Naine: Elu Lood, nr 3, suvi, lk 24-27, ill.

2010

Saarm, H. (2010). Laaneots võitis kõnevõistluse. www.delfi.ee, 1. märts.

2007

Saarm, H. (2007). Kuidas edasi, VAT Teater? Rmt: Rait Avestik & Co. Isiklik teater: VAT Teater 20 aastat, lk 53-54. Tallinn: VAT Teater.

Visnap, M. (2007). Esimene uus teater [20 aastat VAT Teatrit]. Sirp, 12. okt.

2003

Karell, M. (2003). Põhulõugade hirm Härmo Saarm õpetab kõnelema. SL Õhtuleht, 2. okt.

1991

Saarm, H. (1991). "Hallo! Ma kuulan teid!". Programmi juhivad Härmo Saarm ja Avo-Rein Tereping. Esmaspäev, nr 49 (119), 23. dets.

"Hallo! Ma kuulan Teid!". Programmi juhivad Härmo Saarm ja Avo-Rein Tereping

Tekst: Härmo Saarm

9. oktoobril 1991 kell 00.10 oli Eesti Raadio Vikerraadio lainel esimest korda programm "Hallo! Ma kuulan Teid!" Sisuliselt on see Eestimaa usaldustelefonide raadiovariant. Erinevus on vaid selles, et psühholoogid vestlevad kuulajatega telefoni teel nende probleemidest eetri kaudu. Tulem peaks olema grupiteraapiline, st kui eetri kaudu kuuldakse mingi küsimuse lahkamist, siis kuulaja kas vaidleb sellele mõttes vastu või on poolt, või pakub lahenduseks oma variandi. Seega mõtleb ta aktiivselt kaasa, olles eetrisolijatega mõtteliselt dialoogis ja alateadlikult lahendades samal enda või mõne tuttava probleemi. Me aitame mõnikord vähemalt iseendas mingile selgusele jõuda.

Iga saadet alustame tavaliselt oma ala spetsialistide nõuande või seisukohavõtuga. Teemadering on nö "piirist piirini". Oleme arutanud nii eksistentsiaalseid kui alkoholismiprobleeme.

Tihti ongi nii, et programmi algul püstitatud küsimus areneb saate käigus, kes teab kuhu. See on isegi hea, sest loomulikkus on selle programmi üks suuremaid võlusid.

Kui lugeja nüüd küsib, mis saate tegijatele kõige enam meeldib, siis ehk see, et eesti inimene on võluvalt sõna- ja mõttevaldaja, nii et saatejuhidki on vahel pikalt mõtlema jäänud. Tore on ka see, et mõlemad pooled püüavad nn klubidiskussiooni kultuurist kinni pidada. Intuitiivselt tunnetatakse eetrilisi piire, isiklike solvanguteni konkreetse isiku aadressil pole veel mindud. Küllap saadakse aru, et valitsuse ja parlamendi liikmeid pole mõtet sõimama hakata, sest need inimesed magavad sel ajal oma rasket töömeheund ja seetõttu meie programmi kuulajad ei ole (vist?).

Telefoni teel ja meile adresseeritud kirjadeski heidetakse ette saate hilist kellaaega ja ka seda, et programm läheb eetrisse keset nädalat. Minul kui raadiomehel ei sobi oma tsunfti kritiseerima hakata, ütlen ainult niipalju, et raadio programmide ülesehitus ja nende omavaheline sobitamine on päris keeruline asi, eriti inimeste tööaja, palga ja honorari kandi pealt. Programm on pealegi veel katsetusjärgus ning sõltub läbiviijatest ja kuulajatest, mis sellest ettevõtmisest edaspidi saab (kas osutub konkurentsivõimeliseks?).

"Hallo! Ma kuulan Teid!" sai teoks tänu kahele sponsorile – Eesti Hingeabi Assotsiatsioonile "Usaldus", kes kureerib Eestimaa usaldustelefone, ja Eesti Ringhäälingu Saatekeskusele, kes hoiab oma saatjad sel ajal töörežiimis ja nende lisatundide eest Eesti Raadiolt raha sisse ei kasseeri.

Siinkohal olgu ära õiendatud ka üks pooltõsine (?) kriitika. Raadiole heidetakse ette, et me diskrimineerime inimesi, kellel ei ole telefoni. Seda pattu ei tahaks kuidagi enda arvele lasta kirjutada. Oleme lähtunud sellest, et kogu maailmas liigutakse selle poole, et alati saaks konkreetse inimesega võimalikult kiiresti kontakti võtta ja küllap liigub selles suunas ka Eestimaa. Et see tõhusamalt teoks saaks, peaks senisest palju agaramalt teefoniside halva kvaliteedi ja kvantiteedi üle kurtma ning selle ala kardinaalselt parandamist nõudma, sest korralik telefoniside on ju ka hästi funktsioneeriva majanduselu üheks eeltingimuseks.

[Esmaspäev, 23.12.1991]