Avaleht

Eesti kino- ja filmialaste artiklite bibliograafia 1918-1940

UDK 791.45  Kinoteatrid (Kinod) üldiselt. Kinopublik.
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”.

 

1917

Kinode omanikud peavad filmide sisu kubermangu-komissarile läbivaatamiseks saatma. [Alus – siseministeeriumi ringkiri. Lühisõnum.]  Allk.: bh. Tallinna Teataja. 1917, I VIII, 169, 3. (Kohalikud teated.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209217&nid=9612&frameset=1&slk=3

1920

Lõbustusmaks ja kinod. [Lõbustusmaksu kinodes tõsteti 40 protsendilt 50 protsendile. Algas kinoomanike streik, mis ei kestnud aga kaua. Artikkel]  Allk.: -w Vaba Maa, 1920, 21.VI, 136, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s240668&nid=13146&frameset=1&slk=2

1921

Kinopildi ärilisest kasutamisest. [A. Ploompuu ja teiste kirjutuste puhul kinole. Toimetusele saadetud seletus, miks Eestis näidatakse kinodes ka venekeelsete kirjadega filme.] Allk.: -as. Tallinna Teataja, 1921, 30.III, 70, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209217&nid=9612&frameset=1&slk=3

Kinod kogukondlise omavalitsuse kätesse! [Hans Siemsen soovitab „Freiheitis“ kinoteatrid kogukondlise omavalitsuse kätesse võtta. Linnade kinod peaksid omaahel ühinema tarvitajateliiduks. Sõnum] Vaba Maa, 1921, 5.VII, 172, 4. (Omavalitsus.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s288472&nid=45933&frameset=1&slk=4

1923

Uus kinode avamise kord. [... Luba kinode avamiseks niihästi linnades kui ka maal annab ehituspeavalitsus.] Vaba Maa, 1923, 13. I, 36, 3 (Päevauudised.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s337883&nid=49279&frameset=1&slk=3

1924

Dr. R. Tamm nõuab kinode riigistamist. Esines kõnega, kus süüdistas kaasaegset kino moraali laostamises. Vaba Maa, 1924, 27. III, 72, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s293963&nid=50668&frameset=1&slk=7

1925

Kino kannataja osas. Suured puudujäägid. Ülejõu maksukoorem. Missugused kinod siiski end ära tasuvad. Suve vaheaega ei tule. Vaba Maa, 1925, 7. V, 104, 9. (Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s287635&nid=49065&frameset=1&slk=9

Soome Vabariigi president annetas Eestile kinofilmi „Soome presidendi külaskäik ja hiilgav vastuvõtt Eestis“, mis sisaldab presidendi viibimist Tallinnas ja Tartus 21.-24. maini. Vabariigi valitsuse otsusel tuleb siseministril korraldada filmi demonstreerimist: maksuta sõduritele ja kooliõpilastele. Kõigile – kindral Laidoneri nimelise kapitaali heaks võetava maksu eest. Peale demonstreerimist antakse film alalhoidmiseks riigi arhiivi. Allk.: O. K. Sõdur, 1925, 27. VI, 25, 598. (Kroonika.)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=17000

1926

Ühe äri „maksuredel“. 18 maksuvõtmise alust. [Kino maksud. Sõnum]  Allk.: A. T. Vaba Maa, 1926, 18.II, 41, 9. (Tallinnast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s263531&nid=51488&frameset=1&slk=9

Suurim kinokontsern Eestis. [Nagu kuuleme, on Eestis tekkinud suurim kinokontsern, millesse kuuluvad „Royal-Film“ ja „Balti Film-Union“. ... Nüüd on mõlemad filmiettevõtted ühinenud ja moodustanud kino-trusti, mille alla kuulub seitse suuremat kino: Tallinnas „Grand-Marina“, Gloria-Palace, Passash“, „Piccadilly“ ja „Royal-Bio“. Tartus: „Apollo“ ja „Central“.] Rahvaleht, 1926, 11. XII, 146, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s317015&nid=69407&frameset=1&slk=7

1927

Palagan paneb kino nahka. [Tallinna ja Nõmme kinoomanikud on sunnitud publiku ligitõmbamiseks enne seanssi palagani etendama. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1927, 2. VII, 152, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s229534&nid=53588&frameset=1&slk=4

1928

Kinod ja eratulekaitse. [A. P. „Tuletõrje valvekorrast Tallinna kinodes“ ning E. Politseileht, 1928, 22. I, 4, 54-56. E. B-tt, Tulekaitse Tallinna kinodes. Artikkel] Allk.: E. B-tt Eesti Politseileht, 1928, 7. IV, 14/15, 211-212. Vt. ka: E. Politseileht, 1928, 3. III, 9, 136-137.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=11746

„Suure tumma“ raudkambris.  Nendest, kes võristavad meile seiklusi.  [Kinofilmide näitamisest Eestis. Kino ajaloost. Esimesed kinoteatrid. Kino demonstraatori ja nende abiliste elukutsest.  Artikkel.] Rahvaleht, 1928, 26. V, 62, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315715&nid=70791&frameset=1&slk=4

„Head naabrid“ kinos. Mida teeb su kõrval ligemine, Filmi mitmekesine „saatemuusika“. Kümme käsku kinoskäijatele. [Humoorikas kirjeldus tülikatest kaasvaatajatest. Veste.] Rahvaleht, 1928, 3. VII, 77, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s317015&nid=69407&frameset=1&slk=7

Kino lapsepõli Eestis. Ajad, mil kino sisseseade oli mehe seljas. 5 kopika eest grammofoni muusikat. Mis kõnelevad vanad kinoveteranid. [Esimesena asusid Eestis tööle rändkinod. 1905. a asutas Tallinnas rändkino Stefani. Filme demonstreeriti laatadel. 1906. a. Ehitasid Blum ja Fallstein esimese kino „Royal-Express-Bio“ Tallinna. Esimene Tallinnas näidatud film oli „Vene-Jaapani sõda“. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1928, 14. VII, 82, 4, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307603&nid=70811&frameset=1&slk=4, jätkub
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315600&nid=70806&frameset=1&slk=7

Noorsugu kino ukse taga. Noorsoo kinokeelu määrus vajab parandusi. Millised kitsendused on vajalikud, millised mitte. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1928, 4. IX, 104, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310231&nid=70833&frameset=1&slk=3

Õpilaste kinokeelu teostamiseks saadavad koolid kinoetendustele oma esindajaid, kes valvavad kinokeelu määruste täitmise järele. Kooli esindajatel on pääs kinoetendustele maksuta. Rahvaleht, 1928, 13. IX, 108, 2. (Eilasest tänaseni.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316929&nid=70837&frameset=1&slk=2

Kas linnavalitsusel on õigust lõbustusmaksu jaotamisel üksikute kinode vahel arvestada ka kino asukohta, mugavust jne.? [(Riigikohtute tegelus. Administratiiv-osakond.) Jaatav vastus koos kommentaari ja viidetega seadusandlusele.] Õigus, 1929, nr. 1, lk. 31.

1929

Maakonna koolivalitsuselt saadud teadetest selgub, et kooliringkonnad peavad praegust õpilaste kinokeeldu soovitavaks ja nõuavad osaliselt selle kõvendamist. Rahvaleht, 1929, 5. III, 27, 2. (Eilasest tänaseni,)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309054&nid=70927&frameset=1&slk=2

1930

Kuidas vähendada tuleohtu kinodes. [art.] Eesti Politseileht, 1930, 3. VI, 11, 245-248.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=14944

Eesti kinodest lagedaks! Filmide sisseveotolli tõstetakse kuni 4000 %! Keelutoll filmidele kavatsusel. [Majandusministeeriumis on välja töötatud uued tollimaksu määrad. Kinode majanduslikust olukorrast. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1930. 30. X, 128, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s304696&nid=71715&frameset=1&slk=1

Häälfilmi aparaadid Eestis 14 kinos. Tulevaks sügiseks kõigile moodsad valgustsoon aparaadid. [Sõnum.] Rahvaleht, 1930, 20. XI, 137, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s304696&nid=71715&frameset=1&slk=1

Võitlus helifilmide vastu. [Eesti muusikantide ühing tegi linnavalitsusele ettepaneku helifilmidele peale kinomaksu veel eriline nn tollimaks linna kasuks peale panna. ... See aitaks helifilmi tõkestada ja õhutaks rohkem tummfilme tooma. Linnavalitsus vastas, et Tallinna kinod on juba üldsummas 90.000-kroonilise lõbustusmaksuga koormatud ja seepärast seaduslik alus puudub peale selle veel erimaksu toolidele peale panna.] Vaba Maa, 1930, 20. XI, 272, 7. (Tallinnast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s263234&nid=58225&frameset=1&slk=7

1931

Põranda külge naelutatud toolid. Määrus, mis takistab kinoetendusi maaseltsimajades. [Teedeministeeriumi poolt kinoteatrite ja kinoetenduste kohta maksma pandud määruses nõutakse, et ka seltsimajades, kus korraldatakse üksikuid kinoetendusi, isteplatsid olgu kinnitatud põranda külge... Harju maavalitsus palus teedeministeeriumilt luba Jägala seltsimaja kinoetenduste korraldamiseks ilma nimetatud määrust arvestamata. Ministeerium ei andnud luba.] Vaba Maa, 1931, 3. XII, 284, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s299066&nid=58664&frameset=1&slk=6

1932

Filmimonopol kaalumisel. Kinoomanikud ei poolda väliskaubanduse osakonna kava. [Filme imporditakse 40 miljoni sendi eest. Kinoomanikud ei taha monopoli, sest siis ei saa vabalt kava koostada. Sõnum.] Vaba Maa, 1932, 30. XI, 282, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s286012&nid=58977&frameset=1&slk=3

Tallinnas kinosid liigpalju. Valuutapuuduse pärast tuleb vähendada väljaminekuid filmide eest. Ed. Virgo seletused filmimonopolist. [Sõnum.] Vaba Maa, 1932, 1. XII, 283, 3.Kinod peaksid kulusid kokku tõmbama. Eestis on 35-40 kino, sellest Tallinnas 17.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s275200&nid=58978&frameset=1&slk=3

Lõpp poolmuidu kinos käimisele. [Viimasel kinopidajate koosolekul otsustati lõpetada organisatsioonidele, ühingutele, klubidele jt. Alandatud hindadega piletite müümine, samas otsustati piletite hinda veelgi alandada. Sõnum.] Rahvaleht, 1932, 45. X, 126, 6. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306373&nid=72054&frameset=1&slk=6

1933

Kinosid ähvardab filminälg. [Eesti kinosid ähvardab filminälg. Eesti Pank ei ole täitnud lubadust anda iga kuu 10000 kr. Eest välisvaluutat filmide sissetoomiseks. Sõnum.] Rahvaleht, 1933, 2. II, 14, 4. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308925&nid=72089&frameset=1&slk=4 

Filmikontorite rohkus ajab filmihinnad kalliks. Publik kolib üle odavamatele istekohtadele. [Kinokülastajate arv väheneb. Keskmine filmi üür on 800-2000 $, sest Eestit varustavad filmidega 10 kontorit. Teistes Balti riikides aga vaid 5-6 kontorit. Sõnum] Vaba Maa, 1933, 3. II, 26, 7. (Tallinnast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246637&nid=59028&frameset=1&slk=7

Esimene kinokuulutus Eestis. [Laupäeval, 7. märtsil 1898. aastal ilmus Tallinnas kinokuulutus, milles kutsutakse Rüütli tänavale vaatama uut maailmaimet, liikuvaid pilte.] Rahvaleht, 1933, 11. III, 30, 2. (Filmiuudised.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309960&nid=72121&frameset=1&slk=2

120 meetrit sundkroonikat. [ Riigikogu üldkomisjonis võeti vastu seaduseelnõu filmi sundkroonika sisseseadmiseks meie kinodes. Hariduse-sotsiaalministeeriumi seaduseelnõus tehti rida muudatusi: sunduslikuks alammääraks kavatsetud 200 meetri asemel võeti 120 meetrit, tõmmati maha paragrahv, mis võimaldas anda monopoli mõnele üksikule asutusele või filmiprodutsendile. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 28. III, 37, 3. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309960&nid=72121&frameset=1&slk=2

8-9-10 miljonit kinodelt. Lõbustusmaksu määramine tulevaks aastaks. [Tallinna linnavalitsus otsustas volikogule ette panna tõsta kinode lõbustusmaksu senise 9. miljoni pealt 10 miljoni sendi peale aastas. Sõnum.] Sõnumed, 1933, 24. X, 207, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s200350&nid=141510&frameset=1&slk=1

1934

84 kino, 22. 774 istekohta. [Sõnum.] Vaba Maa, 1934, 31. X, 256, 4. (Filmi maailmast.) Kinodest Eesti linnades ja alevites.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s278061&nid=60921&frameset=1&slk=4

Eestis 31 „tumma“ kino. [... 84 kinost 53 omavad helifilmiaparaadi. ... Linnadest on ainult Paldiski ilma heliaparaadita. 27 kino on varustatud ainult valgus-heliaparaadiga, mille abil valgus muudetakse helideks. 14 kinol on segaaparaadid, s. o. Nii valgusheli kui ka plaatidega töötavad aparaadid. Kaks kino Eestis ajavad ... läbi heliplaadiaparaadiga.] Vaba Maa, 1934, 3. XI, 259, 8. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s285015&nid=60924&frameset=1&slk=8

Kinomaksud jäägu endiseks. [Kinoomanikkude ülelinnaliselt koosolekult. Maksude üldsumma 90 000 kr. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 29. VI, 281, 7. (Tallinnast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246644&nid=60946&frameset=1&slk=7

1935 

Paari reaga kinost ja filmist. Eestisse tuuakse aasta jooksul sisse filmilinti ligi 80 kilomeetri pikkuses, kõige rohkem Ameerikast. [Eestis on 60 kinoteatrit, nendest üks neljandik Tallinnas. Filme toovad Eestisse 14 filmikontorit. ... filmiühingutest omavad Tallinnas oma osakonnad „Paramount“ ja Metro-Goldwyn-Mayer“...] Vaba Maa, 1935, 27. X, 235, 8. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s324613&nid=61273&frameset=1&slk=8

Kinole kõrgemad sihid. Riigivanema dekreedina hakkab 1. aprillist maksma uus kinoseadus. [Uue seaduse järele võivad kinosid avada ainult Eesti kodanikud ja Eestis asuvad juriidilised isikud ning Eesti omavalitsused. ...] Eesti Noorus, 1935, 2, 53. (Haridusalalisi korraldusi.)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=103768

Kinouksed jäävad kitsamaks. Uus filmide sisseveokord suretab väikekinod? Filmimonopoli ootel. Kinoomanikud tulevad kokku nõu pidama. [Tallinnas 22. jaanuaril algava üleriigilise kinoomanike koosoleku probleemistik. Aastas 250 filmi sissetoomine Eestisse senise 450 filmi asemel võimaldab suurema kino omanikul võistlejad välja süüa. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1935, 20. I, 3. 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309960&nid=72121&frameset=1&slk=2

Kinoomanikud olid koos. Esitavad märgukirja majandusministrile. [22. I s.a. Peeti Tallinnas üleriiklik kinoomanike koosolek. Kohal olid 30 kino esindajad. Arutusel oli uus kinoseadus. Sõnum]  Kaja, 1935, 23. I, 20, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309960&nid=72121&frameset=1&slk=2

Kinoomanike üleriiklik nõupidamine. Valge lina peremehed koos. Kavatsetavad kitsendused teevad muret. Kinoomanikud ja filmikontorite pidajad leppisid kokku. [22. I s.a. toimus Tallinnas üleriiklik kinoomanike koosolek. Ülevaade] Rahvaleht, 1935, 23. I, 10, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311813&nid=74356&frameset=1&slk=3

Uus kord filmikaubanduses. Kinoomanikud kardavad sellest halba. Väikekinod võiksid jääda ilma filmideta. [Tallinnas Ülemaaline kinoomanike koosolek. Võimalus ostetud filme 30 % ulatuses tagasi lükata. Ülevaade] Vaba Maa, 1935, 23. I, 20, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217072&nid=60905&frameset=1&slk=1

Kinod ja filmid kultuursemaks. Kinode avamisel eesõigus omavalitsustel. Ametisse filmiinspektor. Kodumaa koroonika kinodesse. Kinoseaduse eelnõu anti ministritevahelisse komisjoni. [Kinoseaduse eelnõu kommentaar. Pikem sõnum] Kaja, 1935, 24. I 21, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219488&nid=110208&frameset=1&slk=4

Kino uutele alustele. Omavalitsustele eesõigus kinode avamiseks. Film ei tohi edendada kergemeelsust. [Töötati välja kinoseaduse eelnõu. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1935, 24, I, 21, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s233153&nid=60906&frameset=1&slk=5

Kinoomanikud uuest kinoseadusest. Paluvad mitmesuguseid muudatusi seaduseelnõus. [Eesti kinoomanike selts esitas vabariigi valitsusele märgukirja. Sõnum]  Vaba Maa, 1935, 4. II, 30, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230400&nid=61021&frameset=1&slk=7

Kinoseadus maksma 1. aprillist. Kinoomanikeks võivad olla ainult Eesti kodanikud. [Seaduse kommentaar. Pikem sõnum] Kaja, 1935, 9. II, 35, 7. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219488&nid=110208&frameset=1&slk=4

Kinole kõrgemad sihid. Uus kinoseadus hakkab maksma 1. aprillist. [Film olgu kasvatav ja ülesehitav. Uus kinoseadus lubab avada kinosid ainult siseministri loal Eesti Vabariigi kodanikel.] Vaba Maa, 1935, 9. II, 35, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s232319&nid=61026&frameset=1&slk=1

Teatrirahvas pidas nõu. Tallinnas olid koos üle riigi teatritegelased, arvult üle 600 inimese. Üleriiklik teatripäev tunnistas vajalikuks rahvusdraamateatri ja katseteatri loomise. [Kinodele määras siseminister uue maksu. Nimelt filmi kontrolli- ja registreerimismaksuks võetakse välismaa filmidelt 1-3 senti ja kodumaistelt filmidelt 1 sent jooksvalt meetrilt.] Esmaspäev, 1935, 22. IV, 16, 2. (Läinud nädal)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s185517&nid=120354&frameset=1&slk=2

Kodumaa filmikroonika annab „Eesti Kultuurfilm“. - Tallinnas ja Tartus esimesed kroonikad 10. maist. - 100 krooni hinna ülemmääraks.  [Siseminister otsustas anda kõigi kinode kodumaa kohustusliku kroonikaga varustamise õiguse sihtasutusele „Eesti Kultuurfilm.“ Pikem sõnum] Kaja, 1935, 1. V, 101, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219488&nid=110208&frameset=1&slk=4

Kinoskäimine kallimaks. [Tallinna kinoomanike koosolekul otsustati tõsta pileti hindasid 10-15 prots. Alates 1. septembrist. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 22. VIII, 197, 4. (Filmi maailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s212102&nid=61222&frameset=1&slk=4

Kinod ähvardavad „streigiga“. Kui pildivitriinidelt hakatakse võtma maksu. Määrus, mis 16 aastat oli ununenud. [Kinoomanike erakorraliselt koosolekult, mille tingis uue, reklaamimaksu kehtestamine. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1935, 29. IX, 39, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s223049&nid=120054&frameset=1&slk=8

Kinoomanike filmikontori loomisvalud.  [Päevakorral kinoomanikkude filmikontori loomise küsimus, selleks tuleb kokku kinoomanike üleriiklik koosolek. Lühisõnum] Vaba Maa, 1935, 1. XI, 258, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s196381&nid=61296&frameset=1&slk=8

Kord ka kinokülastajast endast. Inimesed, kelle jaoks ei ole head filmi. [Kinokülastaja negatiivne hinnang mõjub halvavalt filmi edule. Artikkel] Vaba Maa, 1935, 1. XI, 258, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s196381&nid=61296&frameset=1&slk=8

Angelus, Oskar. Kinoseadus ja politsei. [Artikkel] Kinoseadus avaldatud Riigi Teataja, 1935, nr. 17. Eesti Politsei, 1936, 11. XI, 6, 421-429.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=11754

1936 

Kinoäri – pitseeritud raamat. Väheseid majandusharusid, mis meil ei allu statistikale. [Aastane import 800-900 km filmilinti. Statistika kinokülastajate kohta on vajalik lõbustusmaksu õigeks määramiseks ja kino kasvatusliku osa selgitamiseks. 1920. a. Tallinnas 755.547 kinokülastajat, 1928. a 1.266.165 ja 1930.a. 1.193.227. Pikem sõnum.] Vaba Maa, 1936, 4. II, 28, 8. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s236652&nid=61375&frameset=1&slk=8

Eestis 62 kino. Algavaks aastaks Eestis jäi töötama üldse 62 kinoteatrit, nende hulgas 54 helifilmikino, kuna 8 kino on varustatud ainult tummfilmiaparatuuriga. [... 1932. aastal oli Eestis 82 kino, memde hulgas 39 helifilmiaparatuuriga.] Vaba Maa, 1936, 18. II, 40, 8. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246041&nid=61388&frameset=1&slk=8

Filmikontingendid ja kinoala tervendamine. Aasta piiratud filmikaubandust. Kinodel nappus filmidest. Kas suur- või väikekinod? Viie esietenduskino süsteem. [Eesti kinod on töötanud aasta filmide sisseveolitsentside süsteemi järgi. Uue korra eelised ja puudused. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 2. VI, 122, 8. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209942&nid=61479&frameset=1&slk=8

Provintsikinode olukord raske. Mida jutustab kinopidaja maakonnalinnast. - Filme ei jätku, publikut vähe, maksud suured. [Narva, Viljandi ja Pärnu kinod. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 16. VII, 158, 8. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227103&nid=61652&frameset=1&slk=8

Kinosistumine nõuab rohkem aega. „Mammutfilmid“, mis tulevad Eestis ekraanile eeloleval kinohooajal. - Kinoseansid venivad pikemaks filmide pikkuse tõttu. [Eelolevast kinohooajast. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 30, VII, 170, 8. (Filmimaailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s205490&nid=61664&frameset=1&slk=8

Keskmine kinoprogramm Eestis 3-3,5 km. [Võitlus ühe-filmi-eeskava läbiviimiseks kinos. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 20. VIII, 188, 8. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s212954&nid=61685&frameset=1&slk=8

Mida näeme ekraanil. [Ülevaade] Kinohooaja esimese poole filmid. Vaba Maa, 1936, 20. VIII, 188, 8. [Filmimaailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s212954&nid=61685&frameset=1&slk=8

Mida toob värviline film. Kinopublik peab õppima õieti nägema. - Pilk värvilise filmi saladustesse. Värvilised filmid sel aastal Tallinnas ekraanile. [Artikkel.] Vaba Maa, 1936, 20. VIII, 188, 8. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s212954&nid=61685&frameset=1&slk=8

Eeskavaküsimus väikekinodes. Kahekordsete eeskavade poolt ja vastu. Vaba Maa, 1936, 24. IX, 218, 8. (Filmimaailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215192&nid=61718&frameset=1&slk=8

Kinorahvas „Gloria Dancingis“. [22. nov. toimus restoranis „Gloria Dancing“ filmiball kinode teenijaskonnale ja Tallinna filmikontorite töötajaile. Pikem sõnum]  Rahvaleht, 1936, 23. X, 137, 8, (Kroonika.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316005&nid=84473&frameset=1&slk=8

Kinod oma muredega. [Vabariigi valitsus annab kinoseaduse, mille järgi kinodes võib nädalas näidata korraga ainult üht mängufilmi eeskava peaosana. Peale selle lisaeeskava. Lühisõnum] Esmaspäev, 1936, 19. XI, 51, 2. (Läinud nädal.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s183776&nid=120136&frameset=1&slk=2

Kinodes võib näidata korraga ainult üht mängufilmi. [Uue seaduse kohaselt võib kinoseansil näidata korraga vaid üht mängufilmi ning kõrvalprogrammi. Eesmärgiks on  vähendada mängufilmide importi ning vähendada kinodevahelist konkurentsivõitlust, Sõnum] Uus Eesti, 1936, 16. XII, 341, 7. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s183776&nid=120136&frameset=1&slk=2

1937

Uusi kavatsusi kodumaa filmi alalt. Kino igasse alevisse ja suuremasse valda. „Eesti Kultuurfilmi“ produktsioonijuhi E. Martini kavad Eesti filmitööstuse ülesehitamiseks. [Eesti kultuurfilmi produktsioonijuhi E. Martini seisukohti kinovõrgu loomisest Eestis. Sõnum] UE, 1937, 5. III, 64, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s200350&nid=141510&frameset=1&slk=1

Kontrolli kinode järgi kõvendatakse. Siseministeeriumi uus korraldus linna- ja maavalitsustele. [Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kinoruumide ja filmidemonstreerimisel seadmete korrashoiule ning tuleohutuseeskirjade täitmisele. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 12. VI, 157,5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s261534&nid=64616&frameset=1&slk=5

1938

Tallinnas võib olla 21 kino. Anti määrused kinode liigitamise ja nende arvu ülemmäära kohta. [Tallinnas on ette nähtud 5 esietenduskino ja kaks noortekino. Praegu 17 kino. Kinode ülemmäär Tartus – 8, Narvas 6, Pärnus 4, Nõmmel 3, Viljandis 3, Rakveres 3, Valgas 2. Uus Eesti, 1938. 21. VI, 168, 2. Pikem sõnum]
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s253331&nid=95750&frameset=1&slk=2

Ameerika ja inglise film Eestis esikohale. Kuidas jaotati filmikontingendid eelolevaks hooajaks. [Filmikontorite kaupa. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1938, 19. VII, 112, 9.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313439&nid=73334&frameset=1&slk=9

Pilk filmilinale. Ekraanid löövad heledama. Kinohooaeg algab „täiskäiguga“. Heliseva lina uudiseid, mida pakuvad eeloleval hooajal Tallinna kinod! [Kinorepertuaari tutvustavad kino „Heliose“ juht G. Hariste, kino „Bi-Ba-Bo“ juht V. Zimmermann, kino „Moderni“ juht Brahmann. Ülevaade] Uus Eesti, 1938, 23. VIII, 230, 6, ill.(Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s201366&nid=66255&frameset=1&slk=6

„Paramounti“ Eesti esinduse senine direktor Anatoli Ekstein lahkus kohalt. [... - „Paramounti“ esindus Tallinnas, „Parafilm“ töötab eeloleval hooajal uue direktori E. Nude juhtimisel. Hr. E. Nude oli seni Rakveres kinopidajaks.] Rahvaleht, 1938, 3. IX, 152, 10. (Filmi maailmast. Meie kinouudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s325367&nid=73715&frameset=1&slk=10

1939

Piiratakse USA filmide sissevedu. Aasta jooksul Eestis linale 190 uut filmi. Filmid, millede nimel on Eesti kinode ekraanirekordid. [Majandusministeerium on lubanud filmikontoritel 1939. a jooksul välismaalt sisse tuua 190 filmi, neist 60 USA-st. USA filmide impordi vähendamise põhjuseks on USA ja Eesti vahelise kaubavahetuse bilansi suur passiivsus Eesti kahjuks. Pikem sõnum.] Uus Eesti, 1939, 7. III, 65, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s247309&nid=66425&frameset=1&slk=6

Lühidalt huvitavat. Eestis on 61 kino, mille istekohtade koguarv on 20 726. Tallinnas on 15 kino, istekohtade koguarv  6726. Rahvaleht, 1939, 30. IX, 230, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s320004&nid=74047&frameset=1&slk=10

Kinodes kollitab filmipuudus. Ameerika filmid ei jõua kohale. Filmitagavarad Tallinnas lõpukorral. Sisseveoks lubatud 575 „kilomeetrit“ filmi. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1939, 4. XI, 260, 12. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310912&nid=74116&frameset=1&slk=10

„Estofilm“ 4 kino peremeheks. [Filmikaubanduse aktsiaselts „Estofilm“, millel seni peale filmikontori oli esinduskino „Helios“, ostis lisaks sellele veel kolm kino, ... Tallinnas võttis „Estofilm“ üle kinod „Forum“ (336 istekohta) ja „Skala“ (300 istekohta) ja Valgas 180 istekohaga kino. Kuna esinduskinol „Helios“ on 570 istekohta, on „Estofilmi kasutuses kinosid kokku ligi 1300 istekohaga.] Rahvaleht, 1939, 11. XI, 266, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309821&nid=74128&frameset=1&slk=10

Esietenduskinod kaotasid 5-6 tuhat külastajat. Saksalaste lahkumise mõju Tallinna kinodele. [Sõnum.] Rahvaleht, 1939, 11. XI, 266, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309821&nid=74128&frameset=1&slk=10

1940

Kinoomanik Jakob Kaasik +. [Pühapäeval [14. apr.] suri pikaldase sisemise haiguse tagajärjel Nõmme kinode „Victoria Palace“ ja „Endla“ kaasomanik. ... J. Kaasiku algatusel asutatigi paari aasta eest Filmitegelaste ühing, mille esimeheks oli ta asutamisest saadik.] Rahvaleht, 1940, 16. IV, 89, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312498&nid=75342&frameset=1&slk=8

1941

Eestis avatud 28 kino. Kinokülastajate arvu järsk tõus. Bolševike hävitustöö Eesti kinodes. [Hävinud on 3 kino Tartus, 1 kino Pärnus ja 1 kino Tallinnas (1913. a ehitatud 1300 istekohaga kino „Ars“). Kannatada said kinod ka mitmes teises keskuses. Sõnum] Linna Teataja, 1941, 26. XI, 70, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s187181&nid=232622&frameset=1&slk=3

1944

Rahvas tunneb huvi kino vastu. Läinud aastal on kogu Eestis külastanud kino 7 689 993 inimest. Sellest arvust langeb Tallinnale 3 575 883. [... Pealinnas on ... 12 kino, kuna 37 kino asub teistes linnades ja maal. Peale selle töötavad alatasa kaks sõdurikino, mille külastajad ei ole liidetud eespool toodud arvudega. „Ostland Filmi“ ... järgi oli edukaimaks filmiks möödunud aastal värviline film „Kuldne linn“ ...] Eesti Sõna, 1944, 3. II, 27, 4. (Kultuurielu.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s187181&nid=232622&frameset=1&slk=3

 

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”. UDK 791.45

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm