Avaleht

UDK 791.43 Kino üldküsimused. Kinotehnika.
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”

1921

Kino. [Kino mõju vaatajaskonnale, eriti noortele. Artikkel] Kaja., 1921, 22. IV, 89, lk.3. Allk.: D.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s200560&nid=90779&frameset=1&slk=3

1924

Kino õpetusabinõuna Pärnu garnisonis. [1. aprillil oli 3. diviisi õpekompanii kino avamine. Demonstreeriti mitmesuguseid filme.] Sõdur, 1924, 5. IV, 14, 15. Allk.: R. Tck. (Segateated)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16188

1925

Kinopildid eeltsensuuri all. Uus korraldus 20. skp. maksev. [Siseministri sundmääruse sisu. Sõnum] Vaba Maa, 1925, 10.V, 107, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s233103&nid=49068&frameset=1&slk=7

Kinolintide läbivaatamise komisjoni koosseis. [Nimetatud komisjoni on määratud: siseministeeriumist välisosakonna juhataja … Lepp ja õigusteadlane hr. Kaiv, kindralstaabi poolt kolonel leitnant Maser ja haridusministeeriumi poolt hr. Jürgenson, kuna teised esitajad teadmata on.]Vaba Maa, 1925, 19. V, 114, 3. (Päevauudised)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s243561&nid=49076&frameset=1&slk=3

1928

Kinofilmid valjuma tsensuuri alla. Haridusministeeriumi ettepanekud siseministeeriumile. [Haridusministeerium teeb ettepaneku, et noortel alla 16 aasta ei lubataks kõiki vaatamisele tulevaid filme näha. Sõnum] Vaba Maa, 1928, 8.V, 105, 3. (Päevauudised)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230947&nid=54537&frameset=1&slk=3

Lapsed ja kino. Lapse omapärane maitse. Mis huvitab lapsi kinos. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 22. V, 60, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s329496&nid=70789&frameset=1&slk=7

1929

Esimene tõeline helifilm Eestis. [“Gloria-Palace´i” direktsioonil läks korda hankida vaatamata suurtele kulutustele moodne helifilmiaparatuur. Esitatakse “Laulev narr” (Sonny Boy”). Sõnum] Vaba Maa, 1929, 1. XI, 254, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215859&nid=55757&frameset=1&slk=2

1930

Eesti mehed teevad helifilmi aparaate. Tuleb odavam kui välismaa oma ega pole halvem sugugi. [Nõmme kinos kasutatakse filmiaparaati, mille konstrueeris Nõmme “Rahvateatri” ärijuht  A. Feldman.  Sõnum] Esmaspäev, 1930, 5. V, 18, 5, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202203&nid=121612&frameset=1&slk=5

Helifilm võtab muusikutelt leiva. Tallinnas vallandatud orkestrandid moodustavad rändorkestri. [Kinod “Gloria Palace”, “Grand Marina” ja “Rekord” on oma orkestrid lahti lasknud. Rasket olukorda arutas “Eesti muusikute ühing” oma koosolekul. Konservatooriumi hoone ehitamine on mõttetu. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 12. IX, 213, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238788&nid=58136&frameset=1&slk=3

Helifilmi nõrk edu Tallinnas. Kinoskäijate arv väheneb. [Neli kesklinna suurkino on muretsenud endale heliaparatuuri. Helifilm aga läheb 150 prots. tummfilmist kallimaks. Kasutatakse nn. nõela heli, kuna valgusheli läheks veelgi kallimaks.  Sõnum] Vaba Maa, 1930, 5.X, 233, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s279058&nid=58156&frameset=1&slk=5

1931

Jaht sündmustele ja helidele. Kuidas valmistatakse kõnefilmi. [Ameerika suure filmiühingu “Fori” kroonika-filmijad on Eestis oma töö teinud ja rändavad oma häälfilmiautoga ja aparaatidega edasi, kaasa viies tuhandeid meetreid negatiivfilmi Eestis tehtud üklesvõtetega. Petseri klooster, riigivanem, kaitseväge, kaitseliit, eesti rahvatantsud ja palju muud, mis meil omapärast, jäädvustati häälfilmina ja tuleb demonstreerimisele kogu maailmas. Eestis nägime esmakordselt moodsat “häälfilmimist”, kuigi see on vaid sündmuste-kroonika filmimine, … Filmikroonika on uus ala filmitööstuses, millel palju ühist ajalehereportaashiga.] Esmaspäev, 1931, 28. XII, 52, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s284533&nid=122057&frameset=1&slk=4

1932

Filmikaameraga ümber maailma. [Aprilli kuul asusid teele … Karl Liivo ja Valentin Kopper … Teekond üle Soome, Rootsi, Taani, Hollandi, Prantsusmaa, Itaalia, Kesk-Euroopa ja sealt Istanbuli kaudu Aafrikasse. Saksamaal osteti uus kaamera ja teel tehti hulk ülesvõtteid väliseestlastest Helsingis, Stockholmis, Antverpenis, Pariisis ja mujal.] Välis-eesti Almanak, 1932, 11, 34. (Mitmesugust)

Suure Tumma väike vend. Kitsasfilm Eestis. [Kitasfilmi aparaadid on Eestis ainult Tallinna pedagoogilisel muuseumil ja Nõmme Rahvaülikoolil. Sõnum.] Esmaspäev, 1932, 15.II, 7, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s196078&nid=122255&frameset=1&slk=7

Filmitööstus meil ja mujal. Riiklik toetuspoliitika ja kontongendid. Esimesed filmimise katsed Eestis. [Uuema eesti filmi - “Päikese lapsed” - lavastamise puhul on huvitav pilku heita filmitööstuse arenemisele välismail ja meil. Artikkel] Vaba Maa, 1932, 8.XI, 263, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s224238&nid=58956&frameset=1&slk=2

1933

Sundkroonika küsimus riigikogus. [Teisipäeval oli riigikogu üldkomisjoni koosolekule kutsutud Tallinna kinode ja filmitöösturite, samuti ka asjasthuvitatud ametiasutuste esindajad seletust andma sundusliku filmikroonika sisseseadmise seaduseelnõu kohta.] Rahaleht, 1933, 11. III, 30, 2. (Filmiuudiseid)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s369631&nid=72121&frameset=1&slk=2

Leiutis filmi alal. [Tallinnas elav matemaatikaõpetaja Jüri Andrejev, endine kahurväe ohvitser-akadeemik, on leiutanud ja patenteerinud leiutise,  millel kinoasjanduses on suur tähtsus. Andrejev on nimelt lahendanud lõplikult filmivahepealkirjade ekraanile projekteerimise küsimuse.] Rahvaleht, 1933, 1. VIII, 89, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s325971&nid=72806&frameset=1&slk=4

1934

[Pariisi politehnikumi üliõpilane Tartus a.-s. “Royal-Filmi” teenistuses olev kinotehnik eestlane Richard Simrod valmistas Tartus esimese kinopiltide saateaparaadi Eestis. Aparaadiga saab edasi anda kaugekino etendusi. Lühisõnum] Rahvaleht, 1934, 13. VII, 81, 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s336336&nid=74102&frameset=1&slk=3

Kinoomanikud filmiseaduse vastu. [Eesti kinoomanike selts pidas oma koosoleku, kus asuti eitavale  seisukohale riigisekretäriabi R. Oweli poolt välja töötatud filmiseaduse eelnõu suhtes. Seaduseelnõu näeb ette kinodele kodumaise filmikroonika sundusliku näitamise iga eeskava kohta 200 meetrit. Kinoomanikud leiavad, et et kodumaal ei ole nii huvitavaid sündmusi, et nendest saaks valmistada alalist filmikroonikat. … seaduseelnõuga tahetakse filmikroonika valmistamise monopol anda sihtasutus “Eesti Kultuurfilmile”, mis töötab riigilt saadud rahadega. Lühisõnum] Rahvaleht, 1934, 24.IX, 112, 8. (Filmiuudiseid)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314963&nid=74254&frameset=1&slk=8

Eesti helifilmiaparaadi loomisvalud. [Alustasid K. Märska, Eichelman, Päts. Sõnum.] Vaba Maa, 1934, 3. XI, 259, 8. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209596&nid=60924&frameset=1&slk=8

Koolikino Eestis. [Meie kooliringkonnad on püüdnud filmi rakendada kasvatustööle …Peale selle on suurem osa koole aastate jooksul endale muretsenud filminäitamise aparatuurid. …  Haridus-sotsiaalministeeriumil on suur tagavara kultuurfilme. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 3. XI, 259, 8. (Filmi maailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209596&nid=60924&frameset=1&slk=8

Eestis 31 “tumma” kino. [Rohkem kui pool Eesti kinodest on varustatud helifilmiaparaadiga: 84 kinost 53 omavad helifilmiaparaadi, 31 on “tummad”.  Lühisõnum] Vaba Maa, 1934, 3. XI, 259, 8. (Filmi maailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209596&nid=60924&frameset=1&slk=8

1935

Anton, K., ins. Amatöör-helifilm. [Enamik amatööre kasutab nn. nõelasüsteemi. Nõue, et film ja heliplaat jookseks sünkroonselt. Helifilmi ülesvõtte kirjeldus.  Pikem sõnum] Raadio, 1935, 12.IV, 210(15), 119-120, joon.

Kümme aastat helifilmi. [Pikem sõnum] Raadio, 1935, 15. XI, 236, (11), 343, fotod.

Siseminister andis kinomääruse. Filmide eelkontroll filmiinspektori poolt. Kohustuslik kodumaa kroonika kinodesse 10. maist.[Seaduse kommentaar] Kaja, 1935, 29.IV, 99, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s260413&nid=110538&frameset=1&slk=3

Filmi juubelipäevad. Ühe suure leiutise saamislugu. [Ülevaade kino ajaloost. Oskar Messter ehitas esimese kino 1896. a. Saksamaal. Ta konstrueeris ka esimese filmiülesvõttaparaadi.] Vaba Maa, 1935, 14. XI, 269, 8, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s261797&nid=61307&frameset=1&slk=8

Parallelism filmialal. Kodumaa filmitöö kahes harus. [Suurimaks saavutuseks helifilmi aparaadi konstrueerimine, konstrueerijateks V. Päts ja E. Eichelmann. Samal ajal on veel teinegi aparaat töös.  Ülevaade] Vaba Maa, 1935, 19.XII, 299, 7. (Filmi maailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s279886&nid=61338&frameset=1&slk=7

Kui sõna muutub valguskiireks. Nelja-aastase töö järel valmis helifilmiaparaat. Filmimeeste püsiva töö vili. [Eesti esimese helifilmiaparaadi saamisloost. Läks maksma 3000 – 4000 kr. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1935, 20. XII, 300, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s301061&nid=61339&frameset=1&slk=4

1936

K. Märska helifilmi aparaat valmis. [Helifilmi aparaat, mille ehitamisel kultuurfilmi operaator K. Märska töötas juba pikemat aega, on nüüd valmis. Aparaadi tummfilmi valmistamise osa töötab väga hästi ja sellega on tehtud rida ülesvõtteid …] Uus Eesti, 1936, 14.II [!I], 13,2. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s225448&nid=62795&frameset=1&slk=3

Kino mõjust. [Kinokunsti positiivne ja negatiivne mõju inimese hingeelule. Kinos tuleb käia mõõdukalt. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 2.II, 32, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s220835&nid=62836&frameset=1&slk=5

Tähtis tempel kinofotol. Kui see puudub tuleb protokoll. [Tempel puudutab kinoseadust, mille kohaselt reklaamkastidesse väljapandavad fotod ja pildid peavad olema varustatud filmiinspektori pitsati jäljendiga.  Sõnum] Rahvaleht, 1936, 12. II, 19, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s330365&nid=82311&frameset=1&slk=1

K. Märska helifilmiaparaat valmis. Helifilmid riigivanem K. Pätsi ja peaministri asetäitja K. Eenpalu kõnedega jooksevad pühapäeval Tallinna kinodes.[Helifilmi peaministri asetäitja K. Eenpalu kõnest valmistasid Vold. Päts ja Eichelmann laupäeva pärastlõunal k 4 Toompea lossis. … Koos reedel filmitud riigivanem K. Pätsi kõnega valmib pühapäevaks 200 meetri pikkune helifilm, mis lastakse juba pühapäeva õhtul jooksma kolmes pealinna kinos korraga. … Neil päevil valmis uus helifilmiaparaat ka kultuurfilmioperaator K. Märskal. Aparaat on läinud maksma üle 3000 krooni, välismaalt ostes aga maksab paarkümmend tuhat krooni. Aparaat on väga kompaktne ja kergesti käsitatav.  Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 16, II, [46], 2, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266169&nid=62851&frameset=1&slk=2

Uus helifilmi reportaashkaamera. [Teatavasti on Pätsu ja  Eichelmanni  konstrueeritud suurema helifilmiaparaadiga valmistatud juba rida lühemaid helikroonikaid. Kuna aga see aparaat on transporteerimiseks veidi raske, hakkas V. Päts … ehitama kergemat kaamerat. Uue kaameraga on käinud tutvumas ka soome filmioperaatorid … Sõnum]Uus Eesti, 1936, 29. III, 87, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238531&nid=62892&frameset=1&slk=1 

Õnnetus tegi leiduriks. Narva kinomehaanik täiendas filmiaparaati. [Narva kino “Koit” mehaanik Ivan Lavrov konstrueeris lisaseadeldise filimiaparaadile, mis takistab filmilindi süttimist aparaadi töötamise ajal. Leiutise ajendas filmilindi plahvatus eelmise aasta kevadel.  Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 28. IV, 95, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s237956&nid=61446&frameset=1&slk=3

Kas saame helifilmiseadeldise? Meile sobivad aparaadid läheksid maksma kuni 70.000 krooni. [Sihtasutus “Eesti Kultuurfilm” tahab välismaalt osta helifilmi-ülesvõtte aparatuuri. “Suomi-Filmi” peaoperaator Theodor Luts käis oma firma ülesandel Kesk-Euroopas ostmas uut helifilmiaparaati. Kuna Eesti ja Soome olud on üldjoontes sarnased, siis Tallinnast läbisõidul räägib ta vajaminevatest aparaatidest, neid valmistavatest firmadest, hindadest. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 30. IV, 97, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s286991&nid=61448&frameset=1&slk=4

Helifilmi aparaatide ostmine otsustamisel. Reedel demonstreeriti ülesvõtteid.[Vabariigi valitsuse liikmetele demostreeriti helifilmikatkeid, mis tehtud Rootsi “Aga-Balticu” ja Saksa “Klangfilmi” helifilmi ülesvõtteaparaatidel. Vaadati filmivõtteid olümpiasprtlaste vastuvõtust, põllutööst, Estonia primadonna Milvi Laidi ja draamastuudio näitleja E. Türk´i esinemisest, järgnesid heliproovid erinevast muusikast] Vaba Maa, 1936, 5. IX, 202, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s293677&nid=61699&frameset=1&slk=4

Helifilmi aparaadi ost otsustatakse homme. [Helifilmi aparaadi ost sihtasutus Eesti kultuurfilmile otsustatkse homme. Tallinna on saabunud Saksamaalt “Klangfilmi” ja Rootsist “Aga-Balticu” esindajad ja nende kahe firma vahel tuleb võistluspakkumine. Sõnum] Uus Eesti, 1936, 22. IX, 257, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s255725&nid=63183&frameset=1&slk=8

1937

Eesti suurfilm väntamisele. [Eesti kultuurfilm tegi lõpliku otsuse helifilmi aparatuuri ostmiseks Saksamaa Klang-Filmilt … 1938. aasta iseseisvuspäevaks peab valmima eesti rahvusliku sisuga suurfilm. Lühisõnum] Esmaspäev, 1937, 9. I, 2, 2. (Läinud nädal)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s216763&nid=120140&frameset=1&slk=2

Helifilmiaparaadi ostu vastukaja. “Saksa filmitehnika uus võit.” [Helifilmi-ülesvõtte aparaadi ostmine sihtasutus “Eesti Kultuurfilmile” ja tellimise andmine “Tobis-Klangfilmile” on Saksamaal äratanud … suurt tähelepanu. Saksa vanim filmipäevaleht “Licht-Bild-Bühne” toob selle kohta teate mitmeveerulise pealkirjaga lehe esimesel küljel.  Lühisõnum] Vaba Maa, 1937, 14. I, 10, 4. (Filmimaailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s278321&nid=61812&frameset=1&slk=4

Helifilmi montaashlaud kultuurfilmile. [Eesti kultuurfilmi laboratooriumis seati üles helifilmi monteerimise ja kontrollimise laud, mis saabus hiljuti kohale Saksamaalt. Seadeldis maksis umbes 4500 krooni. Lühisõnum] Uus Eesti, 1937, 23. II, 54, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s229495&nid=64492&frameset=1&slk=5

Osa helifilmivarustusest kohal. “Eesti Kultuurfilm” sai kätte monteerimislaua. Ees töörikas suvi. Kooldes võetakse tarvitusele kitsasfilm. [Kodumaist kroonikat hakatakse tegema helifilmina. Filmimisele tuleb Vilsandi linnuriik ja elu-olu Petserimaal. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 23. II, 44, 4, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203716&nid=61846&frameset=1&slk=4

Kaks kodumaa helifilmiaparaati valmis. [K. Märska ja V. Päts on valmistanud helifilmi aparaadid. K. Märska poolt konstrueeritud aparaat on kerge reporter-kaamera, mis võtab pildi ja heli ühele negatiivile. Uute aparaatide katsetamiseks filmisid mõlemad Kadrioru lastepargi avamist. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 28. VI, 171, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191079&nid=64631&frameset=1&slk=3

“Eesti Kultuurfilm” sai uue filmikaamera. [Uus nn. revolverkaamera “Eyemo-71”, 5000-kroonine Ameerika toode, on täiuslikumaid maailmas.

Käesoleva nädala lõpul algab põllutööd käsitava kultuurfilmi “Meie igapäevane leib” valmistamine, mille esimesed ülesvõtted kavatsuste kohaselt tehakse Purila mõisas.  Sõnum] Vaba Maa, 1937, 14. VII, 157, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s268921&nid=62306&frameset=1&slk=7

1938

Peel, A. Teaduslik film. [Film kui õppevahend. Teaduslike filmide valmistamise võimalusi Tartu ülikoolis. Artikkel] Akadeemia, 1938, 6, 391-393.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=18797

Helifilmiauto saabus. [30. mail saabus aurik “Strassburgiga” Saksamaalt Eesti Kultuurfilmi eritellimusel valmistatud helifilmiauto, maksumus 25.000 kr. Sõnum] Muusikaleht, 1938, 6, 151. (Mitmesugust)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=109364

Uus sünkroon-kaamera “Eesti Kultuurfilmile.” Ülevaatefilm Eestist iseseisvuspäevaks. [“Eesti Kultuurfilm” ostis Tšehhoslovakkiast helifilmiülesvõtte sünkroonkaamera,  millega kavatsetakse jäädvustada meie lauljate ja laulukooride esinemist. “Eesti Kultuurfilmil” on valminud 1000 m pikkune film “Võitluses sündinud, rahus kasvanud” ja 300 m pikkune film Eesti Rahva Muuseumist. Sõnumid] Vaba Maa, 1938, 15. II, 38, 4. (Filmimaailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s247188&nid=62217&frameset=1&slk=4

Filmihelisid kuulamas. [Vabariigi juubelipidustuste filmimisel kasutas “Eesti Kultuurfilm” uut mikrofoni mitmesuguste heliefektide jäädvustamiseks. Sõnum] Vaba Maa, 1938, 1. III, 50, 4, ill. (Filmimaailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s262698&nid=62243&frameset=1&slk=4

Eesti helifilmi-auto moodsamaid Euroopas. Nüüdsest peale on võimalik valmistada helifilmi igal pool, kuhu autoga pääseb. [Eesti Kultuurfilmile jõudis pärale uus auto. Nimetatud auto on heliülesvõtete jaoks, kuhu sisse käib Klangfilmi heliülesvõtte aparatuur. Operaatorid saavad kasutada ka auto katust, mis eriliselt selle jaoks ehitatud. Autole on sisse ehitatud ka akumulaatorite laadimise seadeldis. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 2. VI, 151, 2, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s220915&nid=65979&frameset=1&slk=2

Külaskäik filminäitaja tuppa. Kinooperaator ja ta keerulised masinad. Helifilm on saanud kümne-aastaseks.Tallinna esinduskinodes 15 milj eest ettekandeaparaate. Valvas silm peab sulatama kokku filmide “vaatused”. [Artikkel] Rahvaleht, 1938, 5. XI, 205, 12, ill. (Filmi maailmast) http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310949&nid=110739&frameset=1&slk=14

1939

Kitsasfilm kiriku teenistuses. Kas see tööharu oleks vajaline ka meil? [Näiteid Inglismaalt, Rootsist. Kitsasfilmi ettekanne Tallinnas. Artikkel]
Eesti Kirik, 1939, 26. I, 4(757), 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s346873&nid=206258&frameset=1&slk=4

Luts, Th. Eestlane Saksa ja Itaalia filmilinnades. Praegu on lahendamisel värvilise filmi probleem. Filmioperaator Th. Lutsu jutuajamine “Uus Eestile”. [Th. Luts naasis Tallinna puhkusereisilt Saksamaale ja Itaaliasse, kus tutvus ka “Ufa” filmistuudioga Neu-Babelsbergis, “Klagenfilmiga” Berliinis ja Rooma lähistel asuva Cinecitta filmilinnaga.] Uus Eesti, 1939, 16. V, 132, 6. (Pilk filmilinale)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265390&nid=66607&frameset=1&slk=6

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”. 791.43 Kino üldküsimused. Kinotehnika.