Avaleht

1890-1910ndad: MEIE ESIMENE FILMIPÄÄSUKE


28. detsembril 1895 demonstreerisid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis avalikkusele oma uut leiutist, kinematograafi. Vähem kui aasta pärast võis seda ilmaimet näha Tallinnas ja seejärel Tartus. Alates 4. oktoobrist 1896 anti mitme päeva jooksul etendusi Tallinna Börsihoone väikeses saalis (tänases Ajaloomuuseumi hoones Pikal tänaval) ja alates 13. novembrist 1896 (ukj) Tartu Bürgermusses. 

Esimesed filmivõtted toimusid Eestimaal siiski alles mitme aasta pärast. 30. aprillil 1908 jäädvustati Rootsi kuninga Peterburgi reisi vahepeatust Tallinna reidil. Kümmekond päeva hiljem oli seda võimalik ka kinoekraanilt vaadata.

Paar nädalat varem, 17. aprillil 1908 avati Tartus Eesti esimene paikkino Illusion (hoone on hävinud).

Veel mõned aastad ning saamegi rääkida Eesti filmi algusest. Esimene eestlasest filmitegija oli Johannes Pääsuke (1892-1918). Noor, äsja kahekümneseks saanud Pääsuke jäädvustas 27. ja 28. aprillil 1912 Tartus Sergei Utotškini õhulendamist ning neid kroonikakaadreid demonstreeriti juba 30. aprillil 1912 Tartu kinos Illusion. Seda kuupäeva võibki pidada eesti filmi sünnipäevaks.

Paari järgneva aasta jooksul tegi Pääsuke kroonikapalasid ja lühifilme, tema jäädvustatud on nii tuletõrjujate pidustused, Tartu linnavaateid, kui ka suur lumetuisk jõulukuul 1913. Pääsuke pakkus oma filmitöid Prantsuse filmifirmade toodetud ringvaadete vene esindustele. Pääsukese filmimishuvi suunas ka tema töö Eesti Rahva Muuseumi fotograafina - antropoloogiafilmina valmis teedrajav „Retk läbi Setumaa” (1913).

Pääsuke tegi ka meie esimese mängufilmikatsetuse. 26. veebruaril 1914 Tartu Idealis vaatajateni jõudnud „Karujaht Pärnumaal” polnud tavaline koomuski tegemine või sentimentaalne tundlemine nagu mõnelt toonaselt filmikatsetuselt võinuks oodata. Pääsukese „Karujaht” oli rahvuspoliitiline pilapilt, mille linastamine Pärnus koguni ära keelati.

Paari aasta jooksul jõudis napilt üle kahekümnene Pääsuke jäädvustada ligi neljakümmend filmipala „enamasti Eesti rahva elust ja uuematest päevasündmustest,” nagu ta ise ütles. Neist filmidest on säilinud alla kümne. 1914 mobiliseeriti meie filmipioneer väeteenistusse ning ta hukkus rongiõnnetuses.

 

Lauri Kärk: Eesti filmiloo lühikonspekt

1890-1910ndad 1920-1930ndad 1940-1950ndad 1960ndad 1970-1980ndad 1990-2010ndad Eesti filmiloo lühispikker (kronoloogia)

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFSA
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm