Avaleht

Virve Aruoja

(19.02.1922 - 15.09.2013)

Telerežissöör ja mängufilmilavastaja Virve Aruoja (aastast 1978 Aruoja-Hellström) sündis 19. veebruaril 1922 Tartumaal Härjanurme vallas Sadukülas kohaliku algkooli juhataja peres. 1941 lõpetas ta Tartu Õpetajate Seminari, 1946 Riikliku Draamateatri Draamastuudio eriklassi (õppejõududeks Leo Kalmet ja Priit Põldroos, lõputunnistuse saanud 18 noore hulgas olid Heino Mandri, Ferdinand Veike, Valter Luts, Astrid Lepa, Ly Tarmo, Eva Meil ja Leida Levand) ning 1953 Moskvas A. V. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS) eesti stuudio.

1942–1945 töötas Virve Aruoja Vanemuises ooperikoori liikme ja näitlejana, 1947–1949 Vanemuise ja 1953–1956 Tallinna Draamateatri näitlejana, 1956–1978 Tallinna Eesti Televisioonis režissööri abi, assistendi ja režissöörina, 1972–1976 režissöörina Tallinnfilmis. 1978–1994 elas ta Rootsis. 1984 lõpetas Virve Aruoja-Hallström Uppsala ülikooli filoloogia eriala.

1967 anti Aruojale Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus, 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk.

Virve Aruoja-Hellström on olnud üks produktivsemaid mängu- ja dokumentaalfilmide ning telenäidendite lavastajaid Eesti Televisioonis. "Näitleja Joller" (1960, Jüri Järveti stsenaarium Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi, peaosades Panso ja Järvet) oli nii Eesti kui NSV Liidu esimene telemängufilm, "Parkinsoni seadus" (1964/65, Ants Lauteriga) - esimene omamaine teleseriaal. “Näitleja Joller” dubleeriti vene keelde ja film jooksis kogu Nõukogude Liidus.Telefilmi kui nähtust ja selle tulevikupotentsiaali märgati. 1968. aastal kirjutas kirjanik ja stuudio Tallinnfilm toimetaja Lennart Meri oma Sirbis ja Vasaras ilmunud artiklis “Suur üksiklane”: "Telefilmil on suuremaid eeldusi eesti filmikunsti baasiks kujuneda. Ärgem unustagem, et televisiooni struktuuri paindlikkusele ja tema kollektiivi sihipärasele kujundamisele me võlgneme esimese arvestatava eesti mängufilmi, "Näitleja Jolleri" (V. Aruoja)“.

Lisaks arvukatele teleülekannetele, -reportaažidele ja -saadetele on Aruoja teinud 25 mängu- ja dokumentaalfilmi, mõned Tallinnfilmis, ning 32 telelavastust. Enamasti on tema dokumentaalfilmid portreelood kultuuriinimestest. Mitme valmimisajal teravat poleemikat või hukkamõistu pälvinud mängufilmi kaaslavastaja oli Jaan Tooming. Korduvalt kuulus võttegruppi teleoperaatorist vend Vello Aruoja.

Virve Aruoja mängufilmid on "Romantikud" (1962), "Ühe suve akvarellid" (1966, osades Albina Kausi, Aarne Üksküla, Katrin Välbe), "Tädi Rose" (1968, osades Albina Kausi, Silvia Laidla, Aksel Orav), "Kolme katku vahel" (1970, Jaan Krossi romaani ekraniseering, peaosas Georg Ots) ja "Minu naine sai vanaemaks" (1976, Erni Krusteni novelli "Vastsündinu" järgi).

Novaatorliku vormiga lühimängufilm "Lõppematu päev" (1972, koos Jaan Toomingaga) pääses vaevalt hävitamisest ja taastati 1990. aastal. "Tallinfilmis" valminud poeetiline lastefilm "Värvilised unenäod" (1975, stsenarist Ivar Kosenkranius) paistab silma ekspressiivse ja maalilise pildikeelega. Olulisemad portreefilmid on "Mõistus, tahe, töö ja Lauter" (1963), "Albert Üksip" (1963), "Evald Okas" (1964), "Kristjan Raud" (1965), "Aino Talvi" (1971) ja "Teatri vang" (1975, Voldemar Pansost).

Filmograafia

1978 Õhtu Kaarupiga (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1976 Minu naine sai vanaemaks/ Моя жена – бабушка (telemängufilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör, stsenarist (+ Arvo Valton) /esilinastus Tallinnas märtsis 1977/

1975 Teatri vang (portreefilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist (+ Olav Neuland, Inessa Sidorina)

1975 Värvilised unenäod (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör (+ Jaan Tooming)

1974 Ooperiball/ Оперный бал (kontsertfilm, muusikafilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör, stsenarist (+ Mai Murdmaa)

1973 Laulab Tiit Kuusik/ Поет Тийт Куусик (kontsertfilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör

1973 Esitamata arved (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1971 Lõppematu päev (lühimängufilm), Tallinnfilm, režissöör (+ Jaan Tooming) /film taastati 1990 Eesti Kultuurfilmis; esmakordselt ETV ekraanil 29.12.2006/

1971 Aino Talvi (portreefilm), Eesti Telefilm, režissöör

1970 Kolme katku vahel (telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör; II režissöör Jaan Tooming

1969 Reportaaž revolutsioonist (telefilm, reportaažfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1968 Tädi Rose (telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1968 Eestimaa (telefilm, vene keeles), Eesti Telefilm, režissöör

1968 Made in Estonia (telefilm, inglise keeles), Eesti Telefilm, režissöör

1967 Tihemetsa tehnikum/ Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum (telefilm, olukirjeldusfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1967 Kas on linnukesel muret? (telefilm), Eesti Telefilm, režissöör /esmakordselt ETV ekraanil 29.08.1968/

1966 Ühe suve akvarellid (telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1966 Peegliahv (telefilm), Eesti Telefilm, režissöör

1965 Kolmest kaheteistkümneni (muusikafilm, vaatefilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Astrid Lepa)

1965 Kristjan Raud (portreefilm), Eesti Telefilm, režissöör

1965 Mu kodu on päikesemaa kivisel rannal (telefilm, dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist (+ Rein Karemäe)

1964 Evald Okas (portreefilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör

1963 Albert Üksip (portreefilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör

1963 Mõistus, tahe, töö ja Lauter (portreefilm, telefilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör

1962 Väikese Illimari radadel (telefilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör

1962 Romantikud (telemängufilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör /esmakordselt ETV ekraanil 03.08.1965/ /film ei ole säilinud = füüsiliselt puudub/

1960 Näitleja Joller (telemängufilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör

Teatrilavastused

1977 Ivan Bunin "Hämarad alleed. Öisel merel" (Eesti Televisioon; esietendus 27.03.1977)

1974 Heljo Rammo "Püha paberi tuli" (Eesti Televisioon; esietendus 08.03.1974)

1971 A. H. Tammsaare "Kuiv nurk" (Eesti Televisioon, kaaslavastaja Jaan Tooming; esietendus 27.09.1971)

1971 George Bernard Shaw "Ei või iial teada" (Draamateater; esietendus 19.09.1971)

1971 A. H. Tammsaare "Viiul ehk ühe seltskonna pihtimus" (Eesti Televisioon; esietendus 06.09.1971)

1969 Anatoli Kuznetsov "Statist" (Eesti Televisioon; esietendus 12.02.1969)

1968 Vil Lipatov "Mister Twister" (Eesti Televisioon; esietendus 13.04.1968)

1967 nailonrevüü kunstluule, informatsiooni ja filmiga "Sina, minu aeg" (Noorsooteater, kaasautor Voldemar Panso lavastusele koos Mari-Liis Küla, Helmi Tohvelmani, Viive Ernesaksa, Mikk Mikiveri ja Iko Maraniga; esietendus 08.11.1967)

1967 Erni Krusten "Vana võrukael" (Eesti Televisioon; esietendus 14.09.1967)

1966 Sławomir Mrożek "Viirastuslik öö" (Eesti Televisioon; esietendus 26.12.1966)

1966 Enn Vetemaa "Monument" (Eesti Televisioon; esietendus 02.05.1966)

1964-1965 Parkinsoni seadus (Eesti Televisioon [esimene Eesti teleseriaal 8 osas]; esietendus 14.03, 21.03, 01.04, 11.04, 18.04, 10.05, 27.05, 20.06.1966)

1965 Heinrich Böll "Doktor Murke kogub vaikust" (Eesti Televisioon; esietendus 07.05.1965)

1965 Vladimir Voinovitš "Tahan olla aus" (Eesti Televisioon; esietendus 15.03.1965)

1963 Paul-Eerik Rummo "Võõrad inimesed" (teleülekanderežissöör, Tallinna Televisioonistuudio)

1963 Lvov Rakov/ Daniel Aal "Ohtlikum vaenlasest" (Tallinna Televisioonistuudio)

1963 Viktor Rozov "Enne õhtusööki" (Tallinna Televisioonistuudio; esietendus 28.10.1963)

1962 Aleksandr Volodin "Minu vanem õde" (Tallinna Televisioonistuudio)

1962 Juhan Smuul "Lea" (Tallinna Televisioonistuudio [Kesktelevisiooni tellimus], kaaslavastaja Voldemar Panso)

1961 P. Kessel "Suur šanss" (Tallinna Televisioonistuudio)

1961 Liia Gerassimova "Tee ellu" (Tallinna Televisioonistuudio)

1961 Bertolt Brecht "Haavatud Sokrates" (Tallinna Televisioonistuudio)

1960 Jaroslav Dietl "Seasabakesed" (Tallinna Televisioonistuudio)

1960 Ignati Dvoretski "Plahvatus" (Tallinna Televisioonistuudio)

1960 Erni Krusten "Mina elan" (Tallinna Televisioonistuudio)

1959 Harald Hauser "Valge veri" (Tallinna Televisioonistuudio)

1959 Nikolai Pogodin "Väike üliõpilane" (Tallinna Televisioonistuudio)

1959 Jüri Järvet/ Voldemar Panso "Näitleja Joller" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Peter Karvaš "Patsient 113" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Romain Rolland Noored armastajad" ("Pierre ja Luce") (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Gavril Trojepolski "Prohhor XVII" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Ernst Peterson-Särgava "Tulge appi!" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Leonhard Frank "Michaeli tagasitulek" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Nikolai Nekrassov, luulepõimik "Ma oma rahvale kõik laulud lõin" ("Pakane Punanina") (Tallinna Televisioonistuudio)

1956 Ivan Franko "Raudtee vahimajake nr. 27" (Tallinna Televisioonistuudio, oli lavastaja abi; lavastaja Leo Martin)

Teatrirollid

1957 osaleja – Juhan Smuul "Kirjad Sõgedate külast" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastajad Enn Toona ja Leo Martin)

1956 Venla – Aleksis Kivi "Seitse venda" (Draamateater, lavastaja Voldemar Panso)

1955 Gaša, mustlanna – Lev Tolstoi "Elav laip" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1955 Mare – Aadu Hint "Kaugatoma kuningas" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1955 halastajaõde – Oskar Luts "Tagahoovis" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1954 nööbimüüja – August Jakobson "Kaotatud paradiis" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1954 tüdruk – August Kitzberg "Libahunt" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1954 maaler – Vassil Minko "Nimesid nimetamata" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1954 linnatädi – Oskar Luts/ Hans Luik "Kevade" (Draamateater, lavastajad Kulno Süvalep ja Kaljo Kiisk)

1953 Anna – August Jakobson "Võitlus rindejooneta" (Draamateater, lavastaja Mihhail Tšistjakov)

1953 Anna Ivanovna – Konstantin Simonov "Noormees meie linnast" (Draamateater, lavastajad Ossip Abdulov ja Jossif Rajevski)

1953 Pelageja Pritõkina – Maksim Gorki "Barbarid" (Draamateater, lavastajad Ilja Sudakov ja Jossif Rajevski)

1949 Stjoša, toatüdruk – Aleksandr Ostrovski "Tulus amet" (Vanemuine, lavastaja Karl Ader)

1948 Pr. Puhtsüdamlik – Richard Brinsley Sheridan "Keelepeksukool" (Vanemuine, lavastaja Andres Särev)

1948 Lipa – Boriss Romašov "Võimas jõud" (Vanemuine, lavastaja Epp Kaidu)

1948 Augustina Schmidt – Lev Šeinin/ vennad Tur'id "Provintsi kuberner" (Vanemuine, lavastaja Epp Kaidu)

1947 Valja, assistent – Aleksandr Korneitšuk "Platon Kretšet" (Vanemuine, lavastaja Epp Kaidu)

1947 Kass – Galina Vladõtšina/ Olga Netšajeva "Imekaunis Vassilissa" (Vanemuine, lavastaja Paul Maivel)

1947 tütarlaps – Boriss Tširskov "Võitjad" (Vanemuine, lavastaja Kaarel Ird)

1947 Betti, spordireporter – Nikolai Bogoslovski "Üksteist tundmatut" (Vanemuine, lavastaja Epp Kaidu)

1944 Mari – A. H. Tammsaare "Andres ja Pearu" (Vanemuise õppestuudio)

Auhinnad

2001 Valgetähe V klassi teenetemärk

1967 Eesti NSV teeneline kunstitegelane

1963 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu preemia – filmi "Mõistus, tahe, töö ja Lauter" eest

1963 diplom, üleliiduline televisioonifestival Moskvas (anti ka Helene Siimiskerile ja Anton Mutile) – filmi "Väikese Illimari jälgedel" eest

1960 I järgu diplom, üleliiduline televisioonifestival Moskvas (anti ka Jüri Järvetile ja Anton Mutile) – filmi "Näitleja Joller" eest

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Lepik, I., Tuuling, A. (koost.) (2011). GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Lindstöm, V. (2010). Matk telemaailma: Eesti Televisiooni näite varal. Tallinn: (Põltsamaa: Vali Press).

Kross, J. (1965). Balthasari-härra [filmistsenaariumi käsikiri]. ERA, f T-1707, n 1.

Artiklid

2013

Virve Aruoja 19. II 1922 - 15. IX 2013 (2013). Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 128, foto.

Säde, E., Tooming, J. (2013). Virve Aruoja 19. II 1922 - 15. IX 2013. Sirp, 20. sept, lk 31.

Laasik, A. (2013). In memoriam Virve Aruoja. Eesti Päevaleht, 17. sept, lk 13.

Lõhmus, J. (2013). In memoriam Virve Aruoja: Vapper väike naine. Postimees, 17. sept, lk 13.

Tooming, J. (2013). In memoriam Virve Aruoja: Ei lähe meelest Virve Aruoja. Postimees, 17. sept, lk 13.

2012

Maimik, K. (2012). Filmi elu on pikk ja lühike [Virve Aruoja ja Jaan Toominga filmist Lõppematu päev ning Otar Iosseliani filmist Elas kord laulurästas, nende sarnasest saatusest]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 105-112, ill.

2011

Lõhmus, J. (2011). Õrnalt maalitud Eesti elu tõsiasjad [filmist "Ühe suve akvarellid"]. Maaleht, 21. apr.

Palli, I. (2011). Aarne Üksküla: Mingit konkurssi oma osale ma ei mäleta [osalemisest telefilmis "Ühe suve akvarellid"]. Maaleht, 21. apr.

2010

Lõhmus, J. (2010). Väike suurfilm, mis andis tegijatele vabad käed [filmist "Näitleja Joller"]. Maaleht, 2. dets.

Palli, I. (2010). Ester Pajusoo: Mängisin iseennast [osalemisest filmis "Näitleja Joller"]. Maaleht, 2. dets.

Näripea, E. (2010). New Waves, New Spaces: Estonian Experimental Cinema of the 1970s. – Kinokultura: New Russian Cinema, Special Issue 10: Estonian Cinema. Toimetanud Eva Näripea, Ewa Mazierska ja Mari Laaniste.

http://www.kinokultura.com/specials/10/naripea.shtml

2009

Teinemaa, S. (2009). Unustatud vana hõbe: Esimene valik eesti lühimängufilme DVD-l [lühiülevaade ka filmist "Lõppematu päev"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 142-156, ill.

Praks, E. (2009). Elusad ja ilusad [Virve Aruojast ja tema tütrest Kristina Hellströmist, nende kootud vaipadest]. Käsitöö, kevad, lk 94-97, ill.

2007

Kiik, S. (2007). Eesti teleteatri ja telefilmi rajaja [Virve Aruoja 85. sünnipäeva puhul]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 121-122.

2006

Eberhardt, K. (2006). Film, mida entsüklopeediates ei ole ["Lõppematu päev"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 12, 23. märts.

2005

Näripea, E. (2005). Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis 1969-1972 [artikkel valmis ETF grandi nr 5965 toel]. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetool, lk. 303–322.

http://www.eki.ee/km/naripea/Sotsrealistlik.keskaeg.pdf

2002

Linnap, P. (2002). Astu parteisse ja nõua! [Jaan Toominga espressionistlikud resistance-filmid ENSVs]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 62-70, ill.

2000

Balbat, M. (2000). Virve Aruoja lugu. Elukiri, nr 5, lk 20-23, ill.

1996

Kärk, L. (1996). Laske ma näitan – Jaan Toominga filmid. Kultuurileht, 29. märts.

1992

Aruoja-Hellström, V. (1992). Vastab Virve Aruoja-Hellström [üles kirjutanud Jaak Lõhmus]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 5-13, ill.

1976

Vaitmaa, M. (1976). Eesti muusikafilmi vaatlusi. Sirp ja Vasar, 9. jaan.

1975

Petrova, E. (1975). Mõtteid "Värvilistest unenägudest". Rahva Hääl, 12. juuni.

Elmanovitš, T. (1975). Kati mängud [filmist "Värvilised unenäod"]. Õhtuleht, 13. mai.

1974

Kivilo, V. (1974). "Ooperiballi" plussid ja miinused. Sirp ja Vasar, 16. aug.

Элманович, Т. (1974). "Оперныи бал". Советская Эстония, 4. aug.

1973

Elmanovitš, T. (1973). Laulab Tiit Kuusik. Kodumaa, 7. veebr.

1971

"Eesti Telefilm“ ekraanil. "Romantikud“ (1971). Televisioon, 23.-28. aug.

1969

Sillar, I. (1969). Albina Kausi telefilmis "Ühe suve akvarellid". Rmt.: Teatrimärkmik 1965-67. Tallinn: Eesti Raamat, lk 363-367.

Aruoja, V. (1969). Parkinsoni seadus ja Ants Lauter. Rmt.: Teatrimärkmik 1965-67. Tallinn: Eesti Raamat, lk 357-362.

1968

Meri, L. (1968). Suur üksiklane. Sirp ja Vasar, 9. veebr.

 

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm