Avaleht

Sulev Keedus

1957

Mängu- ja dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist, operaator ning fotograaf Sulev Keedus on sündinud 21. juulil 1957 Tallinnas. Tema lendurist isa Ülo Keeduse meelishobideks olid harrastusfilmid ja purilennukid. Keskhariduse omandas Sulev Keedus filmikallakuga Tallinna 37. Keskkoolis. Kinotegemist alustas Nõmme kultuurimaja juures tegutsevas noortefilmistuudios Diogenes, mille rajajaiks olid kultuurharidustöö üliõpilane Olav Neuland ja filmiamatöör Tõnu Aru. 1979 lõpetas Keedus Ed. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhina ning 1989 Moskvas Režissööride ja Stsenaristide Kõrgemad Kursused mängufilmide režissöörina. Kursuste lõputöö "Ainus pühapäev" (1990) valmis Veiko Jürissoni originaalstsenaariumi põhjal. Töötanud 1977–1982 režissööri ja operaatori assistendina Eesti Telefilmis, seejärel mitu aastat doktor Arnold Seppo kliinikus fotolabori juhatajana, jätkas ta 1984. aastast vabakutselise filmitegijana. 1998 asutas Sulev Keedus koos Dorian Supini, Valentin Kuigi, Reet Sokmanni, Mart Otsa, Kadri Kanteri ja Kaie-Ene Rääguga stuudio F-Seitse OÜ, mille üks osanikke ta on. Eesti Filmiajakirjanike Ühing nimetas Keeduse filmid "In Paradisum", "Georgica", "Somnambuul" ja "Jonathan Austraaliast" aasta parimaiks. Tema filmilavastused, eriti mängufilm "Georgica" (1998), on olnud edukad rahvusvahelistel festivalidel.

1999 pälvis Sulev Keedus Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia ja 2005 Valgetähe V klassi teenetemärgi. Mängufilmide "Georgica" ja "Somnambuul“ (2003) eest autasustati teda Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kahel korral on Sulev Keedusele määratud Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium "Ela ja sära" (2000, 2008).

Oli abielus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse ja kujutava ning rakenduskunsti sihtkapitali projektijuhi Simona Gassmann-Keedusega. Lapsed Liisi, Taavi, Triinu, Erik, Jette-Krõõt ja Päär-Joonap.

"Sulev Keedus on eesti dokumentaal- ja mängufilmis jäänud iseendaks igal ajal ja kõigele vaatamata, tulnud sõna otseses mõttes läbi paksu ja vedela. Iisakust Mustjalani. 1981. aastast 2007. aastani on ta nagu kõrge puu tõmmanud endale ja oma filmidele pikselööke. Kah tava, mida ei tasu järgida. "Võrokese" aastal (1983) võetakse talt televisiooni töötõend, saadetakse räige karjumise saatel trepist alla, telemajast tänavale. See tundub tänasel päeval absurdsena, kuid Sulev polevat vaadanud inimeste ankeete, keda ta filmis. Samuti ei teinud ta midagi filmiga pärast kohustuslikke ümbervõtteid, vaid jättis jäärapäiselt kõik kaaderkaadrilt endiseks. Sulev Keeduse puhul on õpetlik rääkida usaldusest. Filmitavad usaldavad end meile. Ja selle usalduse tõemeelne hoidmine on üks tavadest, mis peab alati kestma. Meie omakorda usaldame filmitavaid. Aga võib juhtuda, et inimene kaamera ees eksib. Nii juhtus naisega, kes jutustas Keedusele "In Paradisum'is" (1993) oma inimsööjast abikaasa lugu. Filmis kõneleb ta sellest, kuidas esimene abielu purunes, sest abikaasa pettis teda sõjaväes. Nüüd avaldatud mälestuste raamatus "Ma armastasin kiskjat" on tal sama episood meeles vastupidi – tema pettis abikaasat. Ja mõlemal puhul jätab ta siira, usutava mulje. Keeduse "Jonathan Austraaliast" (2007) tõstab ühe maja selle elanikega ja kaua oodatud, kuid pankrotti läinud valge laeva suureks üldistuseks nii pildis kui sõnas – see on oskus, mis väärib austust. Ennustas Keedus tänast masu ette? Ettenägemisoskus on omadus, mis iseloomulik heale dokumentalistile. Laeva kursimuutmine on imeilus kaader ja samas ka kohutav.

Muide, täna on mõnegi Mustjala inimese saatus muutunud. Viinaravi vajanud naine on koos oma mehega saanud oma maja, millest ta unistas. Nad on maja remontinud, nende poeg läks kutsekooli, mõlemad mehega töötavad. Roheline majagi pole endine viinavõtukoht, see on kadunud. Selles oli filmil arusaamatuste kõrval, mis Sulevit tavapäraselt saadavad, kindlasti oma osa. Mis laiematest probleemidest saab, näitab tulevik."

[väljavõte Peep Puksi artiklist "Eesti dokumentalistika järjepidevus", Sirp, 27.11.2009]

Filmograafia

2017 Sõda (dokumentaalfilm), F-Seitse, režissöör, stsenarist

2017 Mehetapja. Süütu. Vari (mängufilm), F-Seitse, režissöör (koos Madis Kõivuga)

2012 Varesesaare venelased (dokumentaalfilm), F-Seitse, režissöör, idee autor, stsenarist, operaator

2011 Kirjad Inglile (mängufilm), F-Seitse/ Frame Production, režissöör, dialoogi autor, stsenarist (+ Madis Kõiv); operaator Rein Kotov  /esilinastus 27.01.2011/

2007 Jonathan Austraaliast (dokumentaalfilm), F-Seitse, režissöör, stsenarist, operaator

2006 Kes sa olid, Ülo Keedus? (dokumentaalfilm), Tõnu Aru videostuudio; režissöör Tõnu Aru, kaasautor Eve Ester

2006 Ruudi (mängufilm), Allfilm, fotograaf (+ Tanel Toomsalu, Tanel Toom); režissöör Katrin Laur

2005 Tormise regi (dokumentaalfilm), F-Seitse, režissöör, stsenarist, operaator

2004 Perekond (dokumentaalfilm), F-Seitse, režissöör, stsenarist, operaator

2003 A ja O (keeleõppesari 12 osas), F-Seitse [Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse tellimus], režissöör, idee autor (+ Arvo Kukumägi), stsenarist, operaator

2003 Somnambuul (mängufilm), F-Seitse/ Kinotar, režissöör, stsenarist (+ Madis Kõiv)

1998 Georgica (mängufilm), Q Film/ Faama Film/ Allfilm, režissöör, stsenarist (+ Madis Kõiv), produtsent (+ Henrik Laanjärv, Mati Sepping)

1993 In Paradisum (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1991 Vaarao lapsed (dokumentaalfilm), Olav Neuland FPR, režissöör, stsenarist,  operaator (+ Tõnis Lepik)

1990 Ainus pühapäev/ Единственное воскресенье (telemängufilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör  /esilinastus Tallinnas 18.02.1991/

1987 Rahutaevas (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1987 Oktoober Kaunispe sadamas (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1985 Fueteed Suures Teatris (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1983 Võrokese (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm [tellimusfilm Võru linna juubeliks], režissöör (+ Illis Vets)  /kärbitud variant esmakordselt ETV ekraanil 17.05.1985/

1982 Luigeluum (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esmakordselt ETV ekraanil 14.05.1983/

1982 Corrida (mängufilm), Tallinnfilm, II režissöör; režissöör Olav Neuland  /esilinastus Tallinnas 28.02.1983/

1982 Musta katuse all (telemängufilm, videofilm), Eesti Telefilm, režissööri assistent (+ Tõnu Mikk, Külli Austrin); režissöör-lavastaja Ago-Endrik Kerge, režissöör Terje Põder

1981 Metsade taga (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1980 Kaks päeva Viktor Kingissepa elust (telemängufilm kahes osas), Eesti Telefilm, režissööri assistent (+ Katrin Seppel); režissöör Tõnis Kask  /esmakordselt ETV ekraanil 21.03.1981/

1980 Ajutised inimesed (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissööri assistent; režissöör Olav Neuland

1979 Sulev lõpetab (amatöörfilm [Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurhariduse teaduskonna lõpetamise lõpuaktusest]), Tallinna Filmiamatööride Klubi, operaator-režissöör Ülo Keedus

1975 Briljandid proletariaadi diktatuurile (mängufilm kahes osas), Tallinnfilm, rekvisiitor; režissöör Grigori Kromanov

Arvamus

Andres Maimik, filmitegija

"Kui poleks Sulev Keedust, tuleks ta välja mõelda. Sulevi filmid on Eesti oludes kalevipoeglik saavutus.

Ajal, kui ka filmikunst kallutab end üha enam kommertsi suunas, ajab Sulev jonnakalt oma rida edasi, tehes filme, millesse ta ise usub, mida vajalikuks peab.

Idealism, mis sellises suhtumises sisaldub, on sügavat kummardust väärt. Sulev on kui teejuht, elav eeskuju neile, kes austavad ja armastavad veel autorikino.

Mis tema filmidesse puutub, siis neis on sellist Ida-Euroopa aeglast ja melanhoolset hingust. Ta teeb just selliseid filme, nagu kujutletakse mujal, et just siin, Baltimaades, Põhjanaba piirimail, tehakse.

Täis veidi müstilist slaavipärast hämarust, idaeuroopa hullust, kamaluga seisundeid ja kujundeid.

Ka Sulev ise tundub selline, nagu tema filmidki, pooleldi ebamaine. Temas pole ühtki üleliigset kilo, ta on kiuline ja sooniline. Kõik on funktsionaalne, allutatud ainult ühele eesmärgile – kunstile. Veidi nagu buda munk. Sellisena kujutlen ma teda."

[Postimees, 21.07.2005]

Auhinnad

2008 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium "Ela ja sära"
2005 Valgetähe V klassi teenetemärk
2000 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium "Ela ja sära"

"Mehetapja/Süütu/Vari"  (2017), mängufilm

2018 EFTA nominatsioon mängufilmi ja stsenaristi kategoorias – “Mehetapja/Süütu/Vari” eest

2018 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhinna "Neitsi Maali" nominatsioon – mängufilmi “Mehetapja/Süütu/Vari” eest

2018 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aasta režissööri preemia – Sulev Keedus – mängufilmi “Mehetapja/Süütu/Vari” ja dokfilmi “Sõda” eest

2017 PÖFF - Pimedate Ööde Filmifestival - parima operaatoritöö ja parima muusika auhind filmi „Mehetapja/Süütu/Vari“ eest

"Varesesaare venelased" (2012), dokumentaalfilm

2012 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia parima dokumentaalfilmi eest.

2012 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind Neitsi Maali. 2012. aasta parim film.

„Kirjad Inglile“ (2011), mängufilm

2012 Nika filmiauhinna nominatsioon - Award of International Confederation of Film Unions “Nika” (Russia)

2011 parima režissööri auhind ja Venemaa Filmiteadlaste ja -kriitikute Gildi auhind "Elevant", XX SRÜ maade ja Balti riikide avatud festival Kinošok, Anapa, Venemaa

2011 Maagiline Kristall - 25. Riia Rahvusvaheline Filmifestival Arsenals

2011 Eesti Oscari-komisjoni poolt valitud kandideerima Ameerika Filmikadeemia parima võõrkeelse filmi auhinnale

"Jonathan Austraaliast" (2007), dokumentaalfilm

2007 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind Neitsi Maali ("Aasta film 2007") – filmi "Jonathan Austraaliast" eest [auhind kahasse Veiko Õunpuu mängufilmiga "Sügisball"]

"Somnambuul" (2003), mängufilm

2004 parim film, CIS and Baltic States Film Festival "Kinoshok" (Anapa, Russia)– filmi "Somnambuul" eest

2004 VPRO Tiger Award Competition, International Film Festival Rotterdam (Netherlands)– filmi "Somnambuul" eest

2004 parima režii auhind, Ida-Euroopa filmifestival, Cottbus, Saksamaa – filmi "Somnambuul" eest

2003 peaauhind, filmifestival "Baltyk-O-Balkan", Pariis, Prantsusmaa – filmi "Somnambuul" eest

2003 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind Neitsi Maali ("Aasta film 2003") – filmi "Somnambuul" eest [auhind kahasse Jaak Kilmi ja Andres Maimiku dokumentaalfilmiga "Elav jõud"]

2003 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia – filmi "Somnambuul" eest [Sulev Keedus, Rein Kotov, Katariina Lauk]

2003 Balti võistlusprogrammi parima mängufilmi auhind, XVII Riia rahvusvaheline filmifoorum Arsenāls – filmi "Somnambuul" eest

"Georgica" (1998), mängufilm

1999 parima mängufilmi auhind, VI Barcelona filmifestival "L'Alternativa '99", Hispaania – filmi "Georgica" eest

1999 Prix Europa eripreemia, Saksamaa – filmi "Georgica" eest

1998 Eesti kultuuriauhind "Suur Vanker" parimale režissöörile – filmi "Georgica" eest

1998 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind "Aasta film 1998" – filmi "Georgica" eest

1998 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – filmi "Georgica" eest [Sulev Keedus, Rein Kotov, Evald Aavik]

1998 Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia – filmi "Georgica" eest

1998 FIPRESCI auhind parimale mängufilmile programmis "Northern Lights", IX Stockholmi rahvusvaheline filmifestival, Rootsi – filmi "Georgica" eest

1998 žürii eriauhind, I Tallinna rahvusvaheline filmifestival – filmi "Georgica" eest

1998 Maagiline Kristall, XII rahvusvaheline filmifoorum Arsenāls, Riia, Läti – filmi "Georgica" eest

1998 parima täispika mängufilmi auhind, festival "Uus Euroopa Talent  NET'98", Hispaania – filmi "Georgica" eest

1998 žürii eriauhind, II Napoli rahvusvaheline filmifestival, Itaalia – mängufilmi "Georgica" eest

"In Paradisum" (1993), dokumentaaalfilm

1993 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind "Aasta film 1993" – filmi "In Paradisum" eest

"Luigeluum" (1982), dokumentaalfilm

1983 auhind parima debüüdi eest dokumentaalfilmis, II Nõukogude Eesti filmifestival – filmi "Luigeluum" eest

Valikbibliograafia

Artiklid

2018

Kultuurkapital jagas parimatele aastapreemiaid [laureaatide nimekiri] (2018). Postimees, 3. veebr, lk 19.

2017

Rajangu, K. (2017). Kolm ühes ayahuasca Keedus: Mehetapja/Süütu/Vari. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 103–109, ill.

Tomberg, D. (2017). Hargnevate teede aed [filmist „Mehetapja/Süütu/Vari“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 110–115, ill.

Priimägi, T. (2017). Hinnaline ja hinnanguteta [intervjuu Sulev Keedusega]. Sirp, 17. nov, lk 10-11, ill.

Jürgen, M. (2017). "Elu on lugusid täis!" [Sulev Keedus sai valmis dokfilmi "Sõda"]. Eesti Ekspress: Areen, 25. okt, lk 51-52, ill.

2016

Tuumalu, T. (2016). Kopli trammiga Haapsallu ei saa [intervjuu Sulev Keedusega, kes lavastab Rakvere teatris "Somnambuuli"]. Postimees, 5. okt, lk 20, ill.

2013

Mets, R. (2013). Filmitegijaid tõmbas Piirissaarele [praam viis Piirissaarele filmikompanii F-Seitse võttemeeskonna, kes väntasid seal kaadreid 2015 valmiva Sulev Keeduse mängufilmi "Mehetapja. Süütu. Vari" jaoks]. Postimees: Tartu Postimees, 18. nov, lk 8, foto.

Sulev Keedus filmib Kasari jõe ääres "Mehetapjat" (2013). Postimees, 30. okt, lk 14-15, foto.

Sulev Keeduse uus mängufilm [uudis: 29. okt algasid filmi esimese novelli "Mehetapja" võtted] (2013). Eesti Päevaleht, 30. okt, lk 13.

Suviste, M. (2013). "Mehed! Minge või lahku, aga habet ära ei aja!" [Valgamaal otsiti Sulev Keeduse uude mängufilmi "Mehetapja. Süütu. Vari" ehedaid maainimesi]. Õhtuleht, 24. okt, lk 12, fotod.

Skulskaja, J. (2013). Keda ja mida jäljendab elu ["Varesesaare venelased"]. Postimees: AK,  20. aprill, lk 5.

Filmiauhind Neitsi Maali läks kahe mehe vahel jagamisele (2013). Postimees, 9. jaan, lk 1.

Были названы лучшие фильмы года в Эстонии (2013). Postimees, vene k, 9. jaan, lk 10.

Kulli, J. (2013). Filmiauhind Neitsi maali läks jagamisele Sulev Keeduse ja Toomas Hussari vahel. Õhtuleht, 9. jaan, lk 10-11.

Laasik, A. (2013). Aasta filmid on "Varesesaare venelased" ja "Seenelkäik". Eesti Päevaleht, 9. jaan, lk 11.

2012

Harjo, S. (2012). Elu pärast filmi: Varesesaare-Jana vangis, narkarid tiksuvad lõpu poole ["Varesesaare venelased"]. Õhtuleht, 15. sept.

Davidjants, K. (2012). Suahiilikeelne Vergilius vormub Eesti saarel venelaste sõjaväebaasis [filmist "Georgica"]. Eesti Päevaleht, 7. sept.

Kiho, T. (2012). Universaalsed lood, kaksipidine elamus [filmist "Varesesaare venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 115-119, ill.

Västrik, R. (2012). Varesesaare venelased [filmist "Varesesaare venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 107-110, ill.

Kadastik, M. (2012). Elu läbi Juhani [ka Juhan Peeglist tehtud portreefilmist "Rahutaevas"]. Kogumik: Alguses oli Juhan: meenutuslood õpetaja Juhan Peeglist, Tartu, lk 100-102.

Oja, M. (2012). Pragunevate simulaakrumite linn [filmist "Kirjad Inglile"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 87-92, ill.

Remsu, O. (2012b). Portreed ja autoportreed. Sirp, 13. apr.

Hindoalla, M. (2012). Režissöör piltides jutustaja rollis [filmist "Kirjad Inglile"]. Sirp, 8. apr.

Remsu, O. (2012a). "Kirjad inglile" suured paralleelid, mitte spikerdused [Sulev Keeduse filmi ja Andrei Tarkovski "Andrei Rubljovi" sarnastest joontest]. Sirp, 8. apr.

Raudam, T. (2012). August Keedus Sulev Sander. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 7. apr.

Tuumalu, T. (2012b). Ansipile see ei meeldi [filmist "Varesesaare venelased"]. Postimees, 7. apr.

Tuumalu, T. (2012a). Meie kõigi õudusunenägu [filmist "Varesesaare venelased"]. Postimees, 2. apr.

Laasik, A. (2012b). Narva jõel ja täitsa põhjas. Eesti Päevaleht, 2. apr.

Kõrver, M. (2012). Kaotatud paradiis [filmist "Varesesaare venelased"]. La Strada – Kinoleht, nr 2 (18), lk [2].

Laasik, A. (2012a). Sulev Keedus sai valmis Kreenholmi-doki. Eesti Päevaleht, 30. märts.

Ulfsak-Šeripova, M. (2012). "Kus on see Jumal, kes aitab?" [intervjuu]. Eesti Ekspress, nr 13, 29. märts.

Skulskaja, J. (2012). Hukatuslikud seadused [filmist "Varesesaare venelased"]. Postimees, 10. märts.

2011

Metsoja, K. (2011). Režissöör Sulev Keedus [intervjuu]. Oma Poolsaar [Ihasalu ja Neeme küla ajaleht], nr 17, lk 10-11.

Pärn, K. (2011). Autori ilmnemine stiilis: Sulev Keeduse "Georgica" [a nalüüsitakse filmi "Georgica" kaudu filmilavastaja Sulev Keeduse autoristiili, kui filmi kontseptuaalse modelleerimise viisi, näidates, kuidas jõuda nii formaalsete kui ka kontseptuaalsete kategooriate kaudu autoristiili enese mõtestamiseni, kuidas stilistilised mustrid vaatajat tõlgendamisel juhivad]. Kogumik: Eesti filmi sajand = A century of Estonian cinema, Tallinn (Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für Kunstwissenschaft; kd 20, nr 3-4), lk 144-165, ill.

Tomberg, D. (2011). Võõras ja teadmata kadunud [filmist "Kirjad Inglile"]. Sirp, 4. veebr.

Filippov, J. (2011). Kaastundeavaldus Õhtumaa meestele [filmist "Kirjad Inglile"]. Eesti Ekspress, nr 5, 3. veebr.

Lokk, T. (2011). Millal inglid nutavad? Siis, kui tajuvad oma võimetust [filmist "Kirjad Inglile"]. Maaleht, 3. veebr, lk 30-31.

Adorf, M. (2011). Laske lõdvaks ja vaadake valgusse [filmist "Kirjad Inglile"]. Eesti Päevaleht, 31. jaan.

Kärk, L. (2011). Snaipri prillid, triibusokid, maailmakodanik pealekauba [filmist "Kirjad Inglile"]. Postimees, 31. jaan.

Raudam, T. (2011a). Oleks Platon mu haamer ja Keedus mu nael! [filmist "Kirjad Inglile"]. Postimees, 31. jaan.

Raudam, T. (2011b). Külaline tühjusesse [filmist "Kirjad Inglile"]. Postimees, 31. jaan.

Davidjants, K. (2011). Afganistani teema on aastaid olnud ülekantud tähenduses meie kõigi lahinguväljaks [intervjuu]. Sirp, 28. jaan.

Tõnson, M. (2011). Misjonär mehelikkuse kriisikoldes [intervjuu]. Eesti Ekspress, nr 4, 27. jaan, lk 25-27.

Tuumalu, T. (2011). Madis Kõiv julgustas, Sulev Keedus tegi [intervjuu]. Postimees, 26. jaan.

2010

Girelli, E. (2010). Sulev Keedus: Somnambulance (Somnambuul, 2003). KinoKultura: New Russian Cinema. Special Issue #10: Estonia.

http://www.kinokultura.com/specials/10/somnambulance.shtml

2009

Ala, J. (2009). Palverännak Babüloni algas Rakverest, Keeduse juhtimisel [valmivast filmist "Kirjad Inglile"]. Postimees, 22. juuli.

Davidjants, K. (2009). Tee paradiisist põrgusse on lühike [autoridokumentaalide nädala kinos Sõprus avab Sulev Keeduse 1993. a valminud "In Paradisum"]. Postimees, 17. apr.

Oja, M. (2009). Mällu tätoveeritud asjad I-II [Sulev Keeduse filmidest]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 109-117; nr 4, lk 97-107, ill.

2008

Ruus, J. (2008). Võõral on värske pilk [filmist "In Paradisum", mis on saanud aluseks Kopenhaagenis esietendunud Jovanka Tribojevici ooperile "Süda kilekotis"]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 27. märts.

2007

Ruus, J. (2007b). Valget laeva ootamas [filmist "Jonathan Austraaliast"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 20. sept.

Laasik, A. (2007b). Sulev Keedus (50). Eesti Päevaleht, 21. juuli.

Leppik, J. J. (2007). Inimese imeline elu [filmist "Jonathan Austraaliast"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 114-118, ill.

Ruus, J. (2007a). Elu omatehtud puuris [filmist "Jonathan Austraaliast"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 119-123, ill.

Eslas, U. (2007). Dokfilmitõde on uskumatum kui väljamõeldis [režissöörid Andres Maimik, Sulev Keedus ja Kadri Kõusaar ning vaimulik Jaan J. Leppik arutlevad artikli autori suunamisel oma dokumentaalfilmide ja tõsielusündmustel rajanevate mängufilmide filmimisega seotud eetiliste probleemide üle]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 16. juuni, lk 2-3.

Berg, M. (2007). Valge laeva pankrot [Mustjala valla probleemidest süvasadama ja Sulev Keeduse filmi "Jonathan Austraaliast" taustal]. Sirp, 1. juuni, lk 6-7.

Lember, A. (2007b). Sulev Keedus: "Jonathan" on film Eesti indiaanlastest [intervjuu]. Saarte Hääl, 25. mai.

Tõnson, M. (2007). Ärge tapke sõnumitoojat! [filmist "Jonathan Austraaliast"]. Eesti Ekspress: Areen, 24. mai.

Lember, A. (2007a). Sulev Keeduse dokfilm pani Mustjalas kired möllama [filmist "Jonathan Austraaliast"]. Saarte Hääl, 21. mai.

Laasik, A. (2007a). Sulev Keedus näitab saarlase mandumist [filmist "Jonathan Austraaliast"]. Eesti Päevaleht, 21. mai.

Tuumalu, T. (2007). Valge laeva pankrot [filmist "Jonathan Austraaliast"]. Postimees, 16. mai.

Alaküla, R. (2007). Tormise regi sõuab rahvamuusikat pidi vastuvoolu. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 128-131, ill.

2006

Esilinastub film Ülo Keedusest (2006). [Tallinna Kinomajas esilinastub dokumentaalfilm "Kes sa olid, Ülo Keedus?"]. Postimees, 31. okt.

2005

Moss, R. T. (2005). Sügav oliiv: Arvo ja Olga lood eestlastest [seriaalist "A ja O"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 143-149, ill.

Gar?nek, I. (2005). Tõlkimatu Tormis [filmist "Tormise regi"]. Sirp, nr 42, 11. nov.

Leppik, J. J. (2005). Sest film on ju tormis olemisest [filmist "Tormise regi"]. Sirp, nr 42, 11. nov.

Mihkelson, I. (2005). Laulu järgi tunneme ära inimese, juurte järgi rahva [filmist "Tormise regi"]. Postimees, 19. okt.

Tuumalu, T. (2005). Sulev Keedus teenib suvel leiba fotograafina [intervjuu 48. sünnipäeva puhul]. Postimees, 21. juuli.

Pesti, A. (2005). Ida ja perekond [filmist "Perekond"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 100-103, ill.

2004

Unt, A. (2004). Somnambuulne luul Kõivust ja kõivulikkusest ekraanil. Kogumik: Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75, Tartu, lk 118-122.

Babin, A.(2004). Arvo i Olgu znajete? [12-osaline muulastele eesti keelt õpetav teleseriaal "A ja O": stsenarist ja lavastaja Sulev Keedus, tellijaks oli Integratsiooni Sihtasutus. Kuidas ja kas projekt õnnestus]. День за Днём, 16. jaan, lk 5, 8, ill.

Laaniste, M. (2004). Eredad kultuurikontrastid loius filmis [filmist "Perekond"]. Eesti Ekspress: Areen, 21. okt.

Remsu, O. (2004). Kui palju armastust! [filmist "Perekond"]. Sirp, 15. okt.

Laasik, A. (2004). Inimlikkus teeb "Perekonnast" unustamatu filmi. Eesti Päevaleht, 13. okt.

Tuumalu, T. (2004). Sündis, igatses ja suri [filmist "Perekond"]. Postimees, 13. okt.

2003

Tuumalu, T. (2003b). Sulev Keedus õpetab eesti keelt [ETV ekraanile jõuab 12-osaline muulastele eesti keelt õpetav teleseriaal "A ja O"]. Postimees, 5. nov.

Luuk, E. (2003). Eesti somnambuliteet: "Somnambuuli" igavusest, sisusügavusest ja kannatusest ehk Hullud, segased, haiged, õnnetud, tapetud, alandatud ja solvatud on eesti filmi kunstiline raudvara. Sirp, 31. okt.

Vedler, S. (2003). Miljonikroonine masturbatsioon [mängufilmi "Somnambuul" tulude-kulude bilansist]. Eesti Ekspress, 30. okt.

Loog, A. (2003). Liiga aus ja avameelne, et olla tõsi [filmist "Somnambuul"]. Sakala, 15. okt.

Priimägi, L. (2003). Eesti filmi kvintessents [filmist "Somnambuul"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 81-87, ill.

Vabar, S. (2003). Maa kisendab, aga keegi ei kuule [filmist "Somnambuul"]. Sirp, 10. okt.

Saaber, L. (2003). Ajaloo rusuv-ängistav olemiseunenägu [filmist "Somnambuul"]. Virumaa Teataja, 4. okt.

Ruus, J. (2003). Püha kunsti tegemise vaevaline rada [filmist "Somnambuul"]. Eesti Ekspress: Areen, 2. okt.

Teder, T. (2003). Suure filmikunsti võimas ja võluv masendus [filmist "Somnambuul"]. Postimees, 20. sept.

Kaus, J. (2003). Halastamatu film ["Somnambuul"]. Sirp, 19. sept.

Sildos, R. (2003). Sulev Keedus – unes rändaja [filmist "Somnambuul"]. Sirp, 19. sept.

Kilumets, M. (2003). Keedus, keeruline lihtne mees [intervjuu enne "Somnambuuli" esilinastust]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, nr 38, 18.  sept, lk 2-4, ill.

Tael, T. (2003). Sulev Keedus: "Katariina veenis mind, et kõik on tõepärane. Et see lugu pole väljamõeldis." [filmist "Somnambuul"]. Õhtuleht, 18. sept.

Tuumalu, T. (2003a). Harilaid osutab vastupanu [mängufilmi "Somnambuul" võttepaigast – Kiipsaare majakast]. Postimees, 16. sept.

Kulli, J. (2003). Katariina Lauk: "Ma ei tunne oma alastistseenide pärast piinlikkust" [intervjuu; näitlejanna endast ja Eetla rollist Sulev Keeduse mängufilmis "Somnambuul"]. SL Õhtuleht, 11. sept, lk 16-17.

Laasik, A. (2003). Sulev Keedus klaarib ajalugu [filmist "Somnambuul"]. Eesti Päevaleht, 1. sept.

Keedus, L. (2003). What if I remember it in my dreams: "Somnambuul". Estonian Culture, nr 2, lk 24-27, ill.

Torop, P. (2003). Interview with Sulev Keedus. Estonian Culture, nr 2, lk 28-33, ill.

2002

Salong, H. (2002). Evald Aavik: ju siis minu tüüp on sellised veidike kiivas vanamehed [mängufilmi "Somnambuul" võtetel Saaremaal]. Meie Maa: Oma Saar, 1. juuni, lk 2-3.

Kõiv, M. (2002). 1944. aasta sügise somnambuul Eestimaal [katkend mängufilmi "Somnambuul" algsest kirjanduslikust stsenaariumist]. Kultuur ja Elu, nr 3, lk 12-13, ill.

Koppel, M.-M. (2002). 1944. aasta sügise somnambuul Eestimaal [filmi "Somnambuul" valmimisest]. Kultuur ja Elu, nr 3, lk 12-15, ill.

Tsäro, K. (2002). Katariina Lauk-Tamm teeb filmivõttel asju, mis teda ennastki üllatavad [mängufilmi "Somnambuul" võtetel Kiipsaare majaka juures Saaremaal]. Nädal, nr 19, 13. mai.

2001

Maimik, A. (2001). Hargnevate teede aed. Eesti filmi arenguid 90ndatel. Vikerkaar, nr 2/3, lk 97-112.

2000

Hurt, K. (2000). Aeg kui vaha filmi käes [filmist "Georgica"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 70-77, ill.

Torop, P. (2000). Identiteedi aegruumist: "Georgica" näitel. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 62-66, ill.

Välisajakirjandus Sulev Keeduse "Georgicast" (2000). [intervjuu S. Keeduse ja E. Aavikuga ajalehest Le Quotidien (15.03.1999) ja katkeid ajalehtede artiklitest]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 73-75, ill.

1999

Keedus, S. (1999). Vastab Sulev Keedus [üles kirjutanud Sulev Teinemaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 3-12, ill.

Torop, P. (1999). Harimise kunst [filmist "Georgica"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 65-74, ill.

Sarv, T. (1999). "Georgica", täiuslikkuse võlu. Sakala, 26. jaan.

Sildos, R. (1999). Keedus – pühapiltide maalija. Stiil, nr 1, lk 38-39, ill.

1998

Raudam, T. (1998). Eesti mängufilmi kesktormaja Sulev Keedus [filmist "Georgica"]. Sirp, 6. nov

Käsper, K. (1998). Vanamees ja saar [filmist "Georgica"]. Sirp, 23. okt.

Ojasson, M. (1998). Sulev Keedus – kuulsust eitav režissöör. Nädal, nr 40.

1993

Üprus, A. (1993). Sfinksi langemine [filmist "In Paradisum"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 81-83, ill.

Kivastik, M. (1993). Film pimedatele [filmist "In Paradisum"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 84-85, ill.

1992

Schutting, R., Schutting, G. (1992). Sarnase samastamatusest [filmist "Vaarao lapsed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 58-61, ill.

1991

Teinemaa, S. (1991). Persona grata: Sulev Keedus. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 92-93, ill.

Kivastik, M. (1990). Hingetaud – mulje filmist [filmist "Ainus pühapäev"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 24-27, ill.

1988

Luik, H. H. (1988). Juhan Peegel kui rahutuvi [filmist "Rahutaevas"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 60-62, ill.

1983

Teder, T. (1983). Luuma püüdev "Luigeluum". Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 59-60, ill.

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm