Avaleht

Olav Neuland

(29. IV 1947 – 21. V 2005)
dokumentaaal- ja mängufilmide lavastaja

Olav Neuland sündis 29. aprillil 1947 Viljandis. 1966–1969 õppis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris, seejärel 1969–1972 Tallinna Pedagoogilises Instituudis kultuurharidustööd, lõpetades selle näitejuhina. 1976–1978 õppis ta Moskvas kaheaastastel stsenaristide ja režissööride kursustel (kus tema eriala õppejõududeks olid Vytautas Žalakevičius ja Gleb Panfilov) ning kaitses 1979 mängufilmide lavastajana diplomit. 1969–1972 töötas ta „Eesti Telefilmis" režissööri assistendina, 1973–1976 stsenaristi, toimetaja ja režissöörina. 1978–1988 oli Neuland mängufilmide režissöör-lavastaja „Tallinnfilmis". Asutanud väikestuudiod „Estofilm" (1989) ja „Olav Neuland FPR Ltd" (1991). Eesti Kinoliitu astumise aeg: 24. jaanuar 1977.

Jätnud 1969 lavakunstikateedri kolmanda kursuse pooleli, läks Neuland tööle Eesti Televisiooni režissööri assistendiks. Esimene iseseisev tõsielufilm „Helin“ (1972) oli ühtlasi tema diplomitöö Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurhariduse teaduskonna kaugõppes lõpetamisel. „Helin“ võitis 1974 Tbilisis toimunud üleliidulisel telefilmide festivalil II koha. Neuland jätkas dokumentaalfilmide tegemist, kusjuures kolm neist olid pühendatud Eesti orelitele ja orelimuusikale.

Debüütmängufilm „Tuulte pesa" (1979) pälvis mitmeid auhindu nii NSV Liidus kui ka välismaal (näiteks peaauhind ja I auhind režissööritöö eest Nõukogude Eesti I filmifestivalil 1980, debüütfilmide esimene preemia Karlovy Varys ja parima debüütlavastaja auhind 13. NSVL filmifestivalil Dušanbes). Filmis tegi esimese suure rolli Tõnu Kark ning sellega sai tuntuks operaatorina Arvo Iho. Seoses kinematograafia 100. aastapäevaga valiti „Tuulte pesa" 1995. aasta detsembris Moskvas saja parima endises N Liidus tehtud filmi hulka.

Pärast nelja täispikka mängufilmi ja ainsat „Tallinnfilmis“ tehtud neljaseerialist filmi “Näkimadalad“ (Kesktelevisiooni tellimus) lahkus Olav Neuland „Tallinnfilmist“, rajas oma väikestuudio „Estofilm“ ning pani dokumentaalfilmiga „Hitler ja Stalin 1939“ (1989) endast taas rääkima kui edukast loojast.

Viimased tosinkond eluaastat tegutses O. Neuland põhiliselt lendamise ja hobilennunduse edendamisega Eestis, oli sportklubi „Hobbyair“ rajaja, lennuõpetaja ja kerglennukite piloot. Ta hukkus 21. mail 2005 Harju maakonnas Anija vallas lennuõnnetuses. Sellal oli arendusjärgus Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel" põhjal kavandatav ajaloodraama „Doktori õpilane", mille lavastajana plaanis Neuland kinokunsti naasmist.

[kasutatud materjal: Orav, Õ (2003). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus]

 

Filmograafia

1970 Lumi, lumi (amatöörfilm)

1970 Maakirpude mäng (amatöörfilm)

1971 Muinasjutt kellukestest allikas (amatöörfilm)

1972 Helin (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1974 Orelitoonid (dokumentaalfilm) Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1974 Oreli sisse minek (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1975 Teatrivang (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Virve Aruoja ja Inessa Sidorinaga); režissöör Virve Aruoja

1975 Seaduslikkuse kaitsel (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1975 Sügiskuld (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1975 Kuidas portreteerida orelit (dokumentaalfilm), Eesti Telrfilm, stsenarist, režissöör (koos Enn Sädega)

1976 Ott Kangilaski (dokumentaalfilm), Kultuuriministeeriumi tellimus, stsenarist, režissöör

1976 Otsides punast värvi (dokumentaalfilm), Kultuuriministeeriumi tellimus, stsenarist

1979 Tuulte pesa (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1980 Sinu nimi... (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1980 Ajutised inimesed (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1981 Vana meloodia (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1981 Naisetapja (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1981 Kuukiired (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1982 Corrida (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1984 Reekviem (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Teet Kallasega), režissöör

1984 Hundiseaduse aegu (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1985–1988 Näkimadalad, I–IV (telemängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Arvo Valtoniga), režissöör

1989 Hitler ja Stalin 1939 (dokumentaalfilm), Estofilm, režissöör

1995 Kristuse dilemma. XX sajandi dokumentaalmüsteerium (dokumentaalfilm), Olav Neuland FPR Ltd, stsenarist (koos Aigar Vahemetsaga), režissöör

2002 Nimed marmortahvlil (mängufilm), Taska Film/ MRP Matila Röhr Productions OY, teine režissöör, lavastuskonsultant; režissöör Elmo Nüganen

2003 Täna öösel me ei maga (mängufilm), Taska Film, arenduse konsultant; režissöör Ilmar Taska

 

Bibliograafiat

Soosaar, M. (1979). Hingega film [mängufilmist „Tuulte pesa“]. Noorte Hääl, 26. sept.

Elmanovitš, T. (1979). Debüütfilm „Tuulte pesa“. Rahva Hääl, 10. okt.

Heinsalu, R. (1982). „Corrida": vaid viibe.... Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk. 56-58, ill.

Kirsipuu, A. (1983), Püssikaskmise kunstist ehk härjavõitlusest Eestimaal. Õhtuleht, 29. märts.

Unt, M. (1985). Avaldus võimetuse kohta arvustust kirjutada [filmist „Hundiseaduse aegu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk. 34-35, ill.

Laasik, A. (1986). Segadus „Hundiseaduse aegu“. Noorte Hääl“, 27. veebr.

Runnel, H. (1987). Märkmeid filmikunsti kohta: eelviimane peatükk [laulusõnadest, mis loodud mängufilmile „Hundiseaduse aegu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk. 72-76.

Kaat, M. (1988). Taking off [mängufilmist „Reekviem"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk. 54-58, ill.

Remsu, O. (1989). Eesti mängufilm '88. Ettekanne Kinoliidus. Sirp ja Vasar, 2. ja 9. juuni.

Allpere, A. (1996). Veel kord totalitarismi juuri otsimas [O. Neulandi „Hitler & Stalin“ ja „Kristuse dilemma. XX sajandi dokumentaalmüsteerium“; lisa: S. Teinemaa koostatud filmograafia]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk. 80-84, ill.

Heinla, E. (2005). Olav Neuland: uljaspea, kes elas täiel rinnal. Õhtuleht, 26. mai.

Säde, E. (2005). Üks pooleli jäänud lendutõus. Helisalvestustega tembitud mälestuskillud Olav Neulandist [mälestusi ja helilindilt mahakirjutatud sõnavõtte lahkunud režissööri loomingulise tee alguse kohta]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk. 117-124; nr 10, lk. 112-119, ill.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm