Avaleht

Helle Karis

1944

Tele- ja filmilavastaja, stsenarist ja produtsent Helle Karis (1970–1988 Murdmaa) on sündinud 4. veebruaril 1944 Vändras tromboonimängija, orkestrijuhi ja muusikapedagoogi Tiit Karise (1911–1977) peres. Kui isa mängis Vanemuise orkestris, käis tütar Ida Urbeli balletistuudios (1952–1957). Pärast isa tööleasumist ERSOsse astus Helle Karis Tallinna 24. Keskkooli (praegu Tallinna kunstigümnaasium), kus õppis Leo Tõnissoni käe alla. Järgnes Henno Arraku maalistuudio ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis (1960–1962) ja Eesti Riikliku Nukuteatri õppestuudio (1962–1964). Pärast keskkooli lõpetamist 1962 läks Karis Eesti Televisiooni, kus alustas telerežissööri abina. 1965–1970 õppis telerežiid Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis (LGITMiK), mille diplomit kaitses lavastuslike muusikafilmidega “Legend” ja “Orelimõtisklusi”.

Instituudi lõpetamise järel alustas ETV-s 1965. aastal režissöörina saatesarja "Contra mortem", mis oli eetris kaks hooaega (1965–1967). Järgnesid visualiseeritud, uuenduslikud luulelavastused "Luule veerandtund" (1966) Franz Kafka, Albert Camus' ja Bertolt Brechti loomingust; "Hamleti laulud" (1971, autor Paul-Eerik Rummo; saates osales Kaunase riikliku muusikateatri pantomiimitrupp, Jaan Tooming ja sekstett Kuldar Singi juhatusel), "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt" (1972-1973), "Luulet hilisõhtuks" (1973-1974), Peet Vallaku novelli instseneering "Hiiobi sõnum" (1976), lavastuslikud fotosaated "Must ja valge" (1966-1967, autor Peeter Tooming), "Teele, teele, kurekesed" (1968, skandaalne saade Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu lõpetajatest), kunstisaated "Seesam, seesam, avane!" (1968, koos Rein Saluriga), "Teatrirepliigid" (1968, koos Reet Neimariga), "Nõukogude Liidu rahvaste luulet" (1970), "Kirjanduslik kolmapäev" (1970/1972).

Helle Karis oli Evald Hermaküla assistent kõigi tema saadete, filmide ja lavastuste juures (näiteks Irena Haaki ülimenukas “Armastus, armastus”, 1969; "Sõjapäevade laulud", 1969), "Säärane Ird ehk 100 aastat "Vanemuise" teatrit", 1970; aga ka kirjanduslik kolmapäev Gustav Suitsu luulest "Ühte laulu tahaks laulda"). Hermaküla ja Karis olid tegevad ka 1968. aastal teatrite suurprojekti jäädvustamisel, kui toimus Tartu–Tallinn telesild ning hilisõhtust dialoogi pidasid Kaarel Ird ja Voldemar Panso (novaatorliku otsesaate pildirida pole paraku säilinud).

1979 võeti Helle Murdmaa ametlikult tööle Tallinnfilmi, kus tema loominguline nägemus ei sobitunud tollal stuudio juhtkonnas valitsenud ideoloogiaga. Juba 1973. aastal oli pandud pikaks ajaks seisma töö Hans Christian Anderseni "Metsluiged" stsenaariumiga (film valmis 1987). Peatati 1976. aastaks esitatud "Päris kriminaalne lugu" (Eno Raua järgi) ja 1978. aastaks kavandatud “Poiste sõidud” (Rein Saluri järgi). 1976 esitas Helle kahe filmi ideekavandi ja režissöörinägemuse ning need kinnitati isegi Eestist kõrgemal – Moskva kinokomitees. Kuid Tallinnfilmi juhtkond ignoreeris otsust. Nii juhtus Arvo Valtoni "Mustamäe armastusega", millest filmi ei saanud, Kurt Vonneguti "Pikk jalutuskäik pühapäeva" anti aga teha Peeter Urblale.

Pärast Tallinnfilmist lahkumist 1989 avas Helle Karis Tallinnas J. Westholmi Gümnaasiumis enda filmiklassi baasil Ida-Põhja võrdleva uurimise ja loovuse stuudio Oriest Studio ning juhtis seda 1995. aastani. Koos õpilastega tehtust on olulisim dokumentaalfilm "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse" (1996). Filmikunsti on Karis õpetanud ka Viljandi Kultuurikolledžis (1997–1999). 1995. aastast juhib ta enda asutatud filmitootmisfirmat Myth Film.

Helle Karis on Eesti Kinoliidu (1985) ja Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu (1997) liige, Eesti Filminaiste Liidu (1995) ja Muinas-Põhja Kultuuri Fondi (1996) asutajaliige.

On tegelnud kiiruisutamisega spordiklubis Spartak (1958–1962) ja karatega Priit Keldri karateklubis (1989–1993). Oli 1970–1988 abielus arhitekt Allan Murdmaaga (1934–2009). Tema hilisemates filmiprojektides on leidnud rakendust poeg Peter Murdmaa operaatorina ning vennapoeg Eero Karis monteerija ja muusikalise kujundajana.

Helle Karis on epohhiloovaiks nimetatud mängufilmide režissöörina liikunud muinasjutu ("Nukitsamees", 1981) juurest mütoloogiasse ("Karoliine hõbelõng", 1984) ja sealt eksistentsiaalsete probleemide juurde ("Metsluiged", 1987). Dokumentaalfilmide autorina on ta olnud isiksuste portreteerija, loonud filme tuntud ja tunnustatud inimestest.

Filmograafia

2014  Einasto 11577 (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2009 Pidu vihmas ja päikeses (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2009 Peeter Mardna (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2008 Dirigendi kõla (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist (+ Peter Murdmaa), produtsent; operaator Peter Murdmaa (Balti Filmi- ja Meediakooli lõputöö)

2004 Reekviem kuusepuule (dokumentaalfilm, tudengifilm), Myth Film/ TPÜ, produtsent; režissöör ja operaator Peter Murdmaa

2003 Opus Nigrum (lühimängufilm, tudengifilm), Myth Film/ TPÜ, produtsent; režissöör ja operaator Peter Murdmaa

2002 Pidu (vaatefilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2002 Avatud elule (dokumentaalfilm), Myth Film, produtsent; režissöör, stsenarist ja operaator Marko Piirsoo

2002 Päikest, Sass! (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2000 Noorte raport (olukirjeldusfilm), Myth Film [Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimus], režissöör, stsenarist

1999 Astrofüüsik Jaan Einasto (dokumentaalfilm), Eesti Televisioon, režissöör, stsenarist

1996 Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse (dokumentaalfilm), Oriest Studio/ Myth Film, režissöör

1992 Jõulumüsteerium sinule (dokumentaaljutustus), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1987 Metsluiged (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Savva Kuliš, Juhan Viiding)

1984 Karoliine hõbelõng (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Vladislav Koržets) /esilinastus Tallinnas 16.05.1985/

1982 Tõnu Kaljuste täna, 1982 (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1981 Nukitsamees (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Helgi Oidermaa, Olav Ehala) /digitaalselt taastatud 2010/

1979 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 20, Tallinnfilm, režissöör

– kroonikapala "Intervisiooni Nõukogu 63. istungjärk Tallinnas"

– kroonikapala "Leida Laius"

– kroonikapala "Noored liiklusinspektorid"

– kroonikapala "Lastetramm Tallinnas"

1979 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 17, Tallinnfilm, režissöör

– kroonikapala "40 aastat II maailmasõja algusest"

– kroonikapala "Tallinna kingitus Kotkale"

– kroonikapala "Sport XXXI Balti regati avamine Tallinnas"

1979 Oma pill/ Pillimees (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1978 Maarjamägi (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1973 Juta Lehiste/ Minu nimi on Juta Lehiste (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Peeter Tooming)

1970 Orelimõtisklus (muusikaline eksperimentaalfilm, (LGITMiK) diplomitöö), Eesti Telefilm, režissöör

1968 Legend (ballettfilm Adam „Giselle“ II vaatuse põhjal), eeldiplomitöö (LGITMiK). Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

Dokumentaalfilmide tsükkel "Contra mortem II" (Myth Film; režissöör ja produtsent Helle Karis, operaatorid Peter Murdmaa ja Marko Piirsoo, monteerija Eero Karis, muusikaline kujundaja Roland Rand ja Eero Karis, tegevprodutsent Maret Hirtentreu)

2003 Dr. Vello Linnamägi

2003 Dr. Sergei Nazarenko

2003 Dr. Siiri-Mai Hanstein

2003 Dr. Ahti Kallikorm

2003 Dr. Rein Zupping

2002 Dr. Jaan Tepp

2002 Dr. Enn Jõeste

2002 Dr. Valdo Toome

2002 Dr. Matti Tarum

2002 Dr. Ülo Zirel

2002 Dr. Aadu Liivat

2002 Dr. Ulvi Lettermo

2002 Dr. Maksim Lugovskoi

2002 Dr. Andres Ellamaa

Teletoodang

1965 – 1967   

CONTRA MORTEM  (saatesari) - probleemsaade arstiteaduse vallast, püüd visualiseerida ainevalkonda, populariseerida spetsiifilisi erialaseid sihiasetusi, esimene otsesaade Onkoloogia Haigla opisaalist, esmakordselt kasutusele tagantprojekteeritav ekraan, saatejuht Rein Saluri; koostöös TRA Draamteatri peakunstnik Peiliga / režissöör-kaasautor

1965

HAMLETI LAULUD (lavastus) -  visualiseeritud luulelavastus P- E. Rummo tekstile /autor-režissöör                         

1966

STENOGRAMM (lavastus) - dramatiseering V. Majakovski viimase avaliku esinemise stenogrammist / autor-režissöör

JAMES BOND TALLINNAS (eksperimentaalsaade) - provotseeritud kohtumine Savva Kuliš ja Rein Saluri /režissöör

TÕUSVA PÄIKESE MAALE (lavastus) - lavastuslik saade Jaapani luulest / autor-režissöör

1966 – 1967

MUST JA VALGE (saatesari) - lavastulik saatesari kunstilisest fotost, kuulsatest fotokunstnikest, autor-saatejut P. Tooming / režissöör-kaasautor 

TEATRIREPLIIK (saatesari) - operatiivsed teleretsentsioonid esietendustele, põhiliselt otseülekanded, esmakordselt dialoog esinejate vahel erinevatest linnadest (V. Panso Tallinnas, K. Ird Tartus) nt Vilimaa „Kontrastid“, Ranneti „Kriminaaltango“ jne, autor-saatejuht Reet Neimar / režissöör-kaasautor 

SEESAM, AVANE (saatesari) - n.ö. tribüünsaated kuulsatele kunstnikele-kirjanikele ülekandena nende ateljeest, nt I. Torn, E. Valter, H. Valk, O. Soans jt, autor-saatejuht Rein Saluri / režissöör-kaasautor

1967

IMPROVISATSIOON (lavastus) - lavastuslik luulesaade, põhines näitlejate improvisatioonil /autor-režissöör

SONETIÕHTU (lavastus) - lavastuslik luulesaade näitlejate ja muusikutega /autor-režissöör

REMARK - LISL LINDAU JUUBELIKS (dok.saade) - eluloosaade / kaasautor-režissöör

ÜLESKUTSE, MILLE KIRJUTAS B. BRECHT NEILE, KES KAVATSEVAD LUUA UUT MAAILMA (lavastus, Leningaradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudi kursusetöö) - dramatiseering ja lavastus B. Brechti luulest / autor-režissöör

MINU NIMI ON RAFAEL ALBERTI (eksperimentaal-lavastus) - R.Alberti lavalised luuletused „Koer“, „Legend“, „ Torreadoor“, liikuv ülekandejaam, näitlejad tänavatel /autor-režissöör

MÕTISKLUS JÄÄLILLEDEST AKNAL (lavastus) - kompositsioon visualiseeritud luulest ja V. Pandi mõtisklusest / autor-režissöör

MAKSIM GORKI JUUBELIKS (lavastus) - instseneering Gorki eluloofaktidel ja loomingul /autor-režissöör

LENIN 100 (dok.saade) - Lenini kujutamine laval ja kunstis, viimane intervjuu Priit Põldroosiga / kaasautor-režissöör

HAIGE MANDARIINIPUU LAUL (lavastus) - visualiseeritud Hiina luule / autor-režissöör    

TEELE, TEELE KUREKESED (lavastus)  Lavakunsti kateedri III lennu lõpetajate filmietüüdid, improvisatsioonid, otseülekanded jm koostöös ansambliga „Peoleo“ / autor-režissöör-juhendaja
NB! saate meeskond taandati ETV-st täies koosseisus (R. Neimar ja E. Vetemaa vallandati, H. Karis viidi teisele ametikohale koos valju noomituse ja tahtlikuks ideeliseks vaenlaseks kuulutamisega).

1968

REMARK - SALME REEGI JUUBELIKS (dok.saade) - eluloosaade / kaasautor-režissöör

Noortesutuudio TANTSIB TIIT HÄRM (lavastuslik saade) - noore balletikuulsuse elust ja repertuaarist / autor-režisöör

1969   

TEMA NIMI ON TIIT (lavastuslik saade) - noore balletikuulsuse repertuaarist / autor-režissöör

LEGEND (muusikafilm) - Adami belleti „Giselle“ II vaatuse järgi kohandus Toomkirikusse, eeldiplomitöö Leningradi RiiklikusTeatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis / autor-režissöör

1970

KIRJANDUSMINUTID (saatesari) - temaatilised saated, nt „Luuleillustratsioon“, „Jaapani luule“, „Kriminaalromaan“ jt / režissöör

KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (saateari) - ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast, / kirjandusõhtute autor, kaasautor, lavastaja ja ülekanderežissöör

A.Hindi juubeliks

25 aastat J.Sütiste surmast

Jaan Kross 50

Lenin luules

ENSV kirjandusliku preemia laureaate

Erni Krusten 70

75 aastat S.Jessenini sünnist

Aleksander Kuprini juubeliks

ELKNÜ 50

LUUKA TAADI ELUKULG (lavastus) - Jaan Ontika (pseudonüüm) nõukogude ideoloogiat ülistav poeem / režissöör
NB! käskkiri ideoloogilise „diversiooni“eest

ORELIMÕTISKLUS (kunstiline dok.film) - muusikalised visioonid Bachi ja Messiani oreliprelüüdidele, audiovisuaalne mõtisklus elu-surma teemadel, Leningaradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudi lõputöö / kaasautor-rezissöör
NB! käskkiri ideoloogilise „diversiooni“ eest, stuudio režissööritöölt taandamine, film pandi „raudkappi“, diplom jäi kaitsmata

1971

Võttis uuesti osa vakantsele režissööri ametikohale kuulutatud konkursist ja sai „oma“ koha tagasi. Filmi ORELIMÕTISKLUS operaator Peeter Tooming „võttis vastutuse“ ja „aitas“ filmi ümber monteerida ideoloogiliselt vastuvõetavaks - diplom sai kaitstud. Film oli 1 x ETV eetris.

REMARK - LINDA RUMMO JUUBELIKS (dok.saade)  - eluloosaade / kaasautor-režissöör

KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (lavastuslikud  kirjandusõhtud) - ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast / kirjandusõhtute autor, kaasautor, lavastaja ja ülekanderežissöör

Fridebert Tuglas 85

Rudolf Rimmeli luulet

Gruusia kirjandus

Aira Kaal 60

Egon Rannet 60

Naine läbi aegade – naised luules, Ped. Instituudi näitejuhid

Betti Alver „Tähetund“ – luulelavastus

Kirjandusteater lastele - „Juss oli väike peremees“                                                             

„Hamleti Laulud“ improvisatsioon P-E.Rummo luuletusele: tekst – Jaan Tooming, muusika – Kuldar Sink, pantomiim – Kaunase  Pantomiimiteater Modris Tenisonsi juhtimisel, kunstnik – Tõnu Virve, režissöör – Helle Karis
NB! ülekanne katkestati, käskkiri ideoloogilise vääratuse eest

VAIM JA TULUKE  (luulelavastus) - visioonid Juhan Liivi luulest, autor Ingo Normet / režissöör

1972

KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (saateari) – kirjandusõhtud ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast / kirjandusõhtute autor, kaasautor, lavastaja ja ülekanderežissöör

Noored autorid

L.Promet 50

Kirjandusteater lastele „NIPI-TIRI, NAPI-TIRI“

„Kui sa tuled, too mul lilli“ eesti naisluuletajad

„Loeme seda luulet jälle“ ärkamisaja luulet

„...ei tule tuulest“ Juhan Viiding

EX LIBRIS (dok.saade) - portreesaated /režissöör

Debora Vaarandil külas

Villem Alttoal külas

IN C (telesaade) - mõtteid muusikast / režissöör

MEDEIA (teleülekanne) - režissöör

KAAMERAMEES (tsükkel 4 x saadet) - autor ja saatejuht Mark Soosar / režissöör

1972 – 1973

NÕUKOGUDE RAHVASTE LUULET (lavastused natuuris) - lühikesed luulelavastused: ülekandejaam, film, stuudio - visioonid pildis ja sõnas / koostaja-režissöör

Siberi luulet „...siit igasse kaarde sa ehita sild“ / režissöör

Armeenia luulet „...ja valgus ja valgus ja valgus“ / režissöör

Turkmeeni luulet „Sa roosiks minu aias saa“ / režissöör

Kirgiisi luulet „Tuld miks põlgad“ / režissöör

Siberi poeetide luulet „Sinine ballaad“ / režissöör

Tšuvassi luulet „Gennadi Ahhii“  LÜJ Starkophi aias/ režissöör

LAHTISI LEHTI KIRJANIKU TÖÖLAUALT (dok.saated) - režissöör

Jaan Kross

Paul Kuusberg

Ralf Parve

Vladimir Beekman

Eno Raud

Enn Vetemaa

Paul Rummo

Väino Ilus

Mats Traat

RAAMATUTEL ON OMA SAATUS (eksperimentaal-lavastus) - instseneering kuulsate kirjanike tuntud aforismide põhjal / autor-režissöör

1973 - 1974   

LUULET HILISÕHTUKS (lavastus) – lühikesed, näitlejate koostatud luuleprogrammid / režissöör

Heino Mandri

Ellen Liiger

Einari Koppel

Aksel Orav

Kersti Kreismann

Silvia Laidla

Koit Randus

Sirje Raudsik

Inna Taarna

Tõnu Aav

Meeli Sööt

Karl Ader

Heino Raudsik

Rein Kotkas

Linda Rummo

Evi Rauer

Ene Rämmeld

Juhan Viiding

Ines Aru

Viiu Härm

Voldemar Panso

SEESAM, AVANE (lavastuslik saatesari) - populaarne saade kunstniku loomingu põhjal / režissöör

„Romulus Tiitus sõnas ja pildis“

„Enn Vetemaa tarkade kivi otsimas“

1973 - 1975

LUGEMISTUBA (telelavastused) - uudiskirjandust tutvustavad lavastused / teoste instseneeringute autor ja režissöör

J.D. Salinger „ROOSISUU JA SILMAD HELEROHELISED“

V. Sukšin „KOSJALUGU“

Merimè „CARMEN“

N. Jevdokimov „BALLAAD LINNATÜDRUKUST NJURKAST“

Sakse „POTIKUNINGA JUTUSTUS“

Tolstoi „JUHTUM BASSEINI TÄNAVAS“

Chautebriand „VIIMSE ABENCERRAJE SEIKLUSED“

Michael Criston „ANDROMEDA“

A. ja B. Strugatskid „HUKKUNUD ALPINISTI HOTELL“

1975

VIITEVISIOON (Öised õuduslavastused)                                                              

Arvo Valton  „HIRM“ / režissöör       

Kirill Bulõtšev „JA SIIS TULI VEEUPUTUS“ / instseneeringu autor režissöör

1976

LUULET HILISÕHTUKS (lavastus) - „Reet Mändmets“ / autor-režissöör

KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (kirjandusõhtu) - ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast / autor, lavastaja ja ülekanderežissöör

„Fr. Tuglas 90“

TEATRIÕHTU (etenduste ülekanne) -ülekande režissöör

Kersti Merilaas „Kaks viimast rida“

Enn Vetemaa „Õhtusöök viiele“

KIRJANIKU TRIBÜÜN (dok.saated) - režissöör

Ülo Tuulik

Ralf Parve

Vladimir Beekman

KRIITILISELT KIRJANDUSKRIITIKAST (telesaade) - režissöör

VIKERKAAR (saatesari) - populaarsed kunstisaated, saatejuht Katrin Hiir

„Eestlaste rahvuslik tüüp eri aegade kunstnike töödes“ /režissöör

„Kongressieelseid mõtteid Tartu Kunstimuuseumi töötajatelt“ /režissöör

„Ruum ja Vorm“ / režissöör

„Mõtteid praeguse eesti kunsti kohta kunstnike XVI kongressile pühendatud näituse põhjal“ / režissöör

„Monumentaalkunsti Maja“ / autor-režissöör

„Telekunstnikud“ / autor-režissöör

„Kunstnik Jüri Palm“  / autor-režissöör

„Maarjamägi ja tema loojad“ / autor-režissöör         

„Ikebanad. Muusika. Luule“ / režissöör

1979

NOVELLITEATER (telelavastus) - Peet Vallak  HIIOBI SÕNUM, instseneering, lavastus natuuris / autor-režissöör

Auhinnad

2003 eripreemia Tallinna Arstide Liidult ja Rahvusvaheliselt Geneeriliste Ravimite Liidult, XVII Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival – filmi "Dr. Siiri-Mai Hanstein" eest

1988 žürii eriauhind, Giffoni muinasjutufilmide festival, Itaalia – filmi "Metsluiged" eest

1985 III auhind, II üleliiduline muinasjutufilmide festival – filmi "Karoliine hõbelõng" eest

1983 filmileviorganisatsiooni "Kinoprokat" grand prix – filmi "Nukitsamees" eest

1982 laste- ja noorsoofilmide lastežürii ja publiku peapreemia, XV üleliiduline filmifestival Tallinnas – filmi "Nukitsamees" eest

 

Valikbibliograafia

Artiklid

2014

Tõnson, M. (2014). Veatu pühak kuningatütar Elise [lastefilmide DVD-sarjas ilmus Helle Karise "Metsluiged"]. Eesti Ekspress, 23. jaan, lk 54, ill.

2013

Tõnson, M. (2013). Eesti filmi karmimad naised [režissöör Helle Karise "Karoliine hõbelõng" (Eesti lastefilmide DVD-del ilmuvas antoloogias) jt. karmid kangelannad]. Eesti Ekspress, 7. nov, lk 70, fotod.

2011

Laasik, A. (2011). Kuidas tehti Eesti NSV-s monumente [dokumentaalfilmist "Maarjamägi"]. Eesti Päevaleht, 5. märts.

2010

Mägi, R. (2010). Helle Karis-Murdmaa: "Nukitsamees" pole mu parim film. Vooremaa, 9. sept.

Koppel, A. (2010). Helle Karis – omamoodi vastuvoolu [intervjuu]. Eesti Naine, mai, lk 48, 50, ill.

Ala, J. (2010). Trikkideta trikitav Nukitsamees [intervjuu]. Postimees, 15. mai.

2009

Tumeaine uurijast valmib portreefilm (2009). ["Einasto 11577", film akadeemikust ja teadlasest Jaan Einastost peaks valmima 2010. aastal]. Eesti Ekspress: Areen, 27. aug.

Ruus, J. (2009). Ärgake vara... [filmist "Dirigendi kõla"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 5. juuni.

2008

Remme, A. (2008). Eri Klasi eluvalss [filmist "Dirigendi kõla"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 102-104, ill.

Kressa, K. (2008). Helle Karis – muinasjutumaalt. Eesti Päevaleht: Laupäev, 2. veebr.

Remsu, O. (2008). Assotsiatsioonid, kaadrid ja muusika [filmist "Dirigendi kõla"]. Sirp, 1. veebr.

Hirv, T. (2008). "Dirigendi kõla" – ilusa eesmärgiga tehtud film. Eesti Päevaleht, 24. jaan.

2007

Veidemann, R. (2007). Passionaarne Eri Klas [filmist "Dirigendi kõla"]. Postimees, 6. dets.

2005

S. T. [= Teinemaa, S.] (2005). "Metsluiged" re-edited [mängufilmi tunnipikkusest videoversioonist, Myth Film]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 18, 5. mai.

2003

Tootmaa, R. (2003). Vigala Sass – mitte keegi meist [filmist "Päikest, Sass!"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 98-102, ill.

K. T. [= Tsäro, K.] (2003). Portreefilmid arstidest tulevad tagasi ["Contra Mortem"]. Nädal, nr 8, 24. veebr.

Raudam, T. (2003). Minu mälestused "Nukitsamehest". Nädal, nr 8, 24. veebr.

Mardna, P. (2003). "Contra mortem" – portreefilmid, mida oodati. Sirp, 10. jaan.

Alasoo, A. (2003). Müüdid elust suurhaiglas [sarjast "Contra mortem"]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, nr 2, 9. jaan, lk 2-3, ill.

2002

Liiv, E. (2002b). Kes elab XIII sajandil? Kommentaar Kalle Käsperi artiklile "Tere taas, XIII sajand! (Sirp, nr 31, 23. VIII 2002).[vastulause seoses kriitikaga Helle Karise portreefilmile "Päikest, Sass!"]. Sirp, 27. sept.

Päärt, V. (2002). Ärge lõigake arste! [arstiportreede sarjast "Contra mortem" ja selle avafilmist "Dr. Andres Ellamaa"]. Postimees, 17. sept.

Käsper, K. (2002). Tere taas, XIII sajand! [Karise portreefilm alternatiivse meditsiini abil ravitsejast Aleksander Heintalust alias Vigala Sassist]. Sirp, nr 31, 23. aug.

Tootmaa, R. (2002). Taotlused ja tulemus [filmist "Dr. Andres Ellamaa"]. Sirp, 24. mai.

Priimägi, L. (2002). Doktor Ellamaa elutants [filmist "Contra mortem: Dr. Andres Ellamaa"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 106-109, ill.

Liiv, E. (2002a). Kes elab XIII sajandil? [filmist "Päikest, Sass!"]. Sirp, 9. veebr.

1999

Reest, V.(1999). Eesti kino kadunud põlvkond [Eesti filmitegijate olelusvõitlus]. Luup, nr 21, 18. okt, lk 34-36, ill.

Remsu, O. (1999). Film ilma autorita ["Teejuht mütoloogiasse"]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 7, 18. veebr, lk 12-13, ill.

Laasik, A. (1999). Sepa müütiline võlu: Rein Sepa muinasgermaani maailm heiastub koduvideo elementidega filmidokumendis [filmist "Teekond mütoloogiasse"]. Eesti Päevaleht, 6. veebr.

Kello, K. (1999). Filmilooming kui eluviis ja -stiil [Eesti filmirežissöörid Andres Sööt ja Helle Karis, kes on mõlemad sündinud 4. veebruaril]. Pühapäevaleht, 31. jaan.

1997

Hallas, J. (1997). Välk ja vikerkaar Hobuküla kohal [filmist "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 87-90, 96, ill.

1996

Tootmaa, R. (1996). Juhuslikkuse võlu ja kurbus [filmist "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse"]. Kultuurileht, 31. mai.

1995

Raidma, M. (1995). Pits, samet ja nõgeseniin ehk kuidas sünnib film. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 1, 5. jaan, lk 4-8, ill.

1988

Elmanovitš, T. (1988). "Metsluikedele" mõeldes. Sirp ja Vasar, 30. sept.

Lokk, T. (1988). Millest räägib meile Eliise? [filmist "Metsluiged"]. Säde, 2. apr.

1986

Toomet, T., Kaplinski, J. (1986). Karoliine sassis lõngaviht ehk muinasjutt, nagu me seda mõistame [filmist "Karoliine hõbelõng"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 55-57, ill.

Laasik, A. (1986). Filmimuinasjutt 1985 [filmist "Karoliine hõbelõng"]. Sirp ja Vasar, 31. jaan.

1985

Rosenvald, A. (1985). Liiga kerge või liiga raske film? [filmist "Karoliine hõbelõng"]. Edasi, 11. aug.

1984

Mets, M. (1984). Karoliinet Tartust ei leitud [filmi "Karoliine hõbelõng" võtetest]. Edasi, 5. veebr.

1982

Paavle, J. (1982). "Nukitsamees" nukkidega või ilma. Sirp ja Vasar, 22. jaan.

Haug, T. (1982). Kaasaegne "Nukitsamees". Noorte Hääl, 10. jaan.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm