Avaleht

Elbert Tuganov

1920 - 2007

Eesti nukufilmitraditsiooni rajaja, nukufilmirežissöör ja stsenarist Elbert Tuganov sündis 22. veebruaril 1920. aastal Bakuus osseedi aristokraadist isa ja eestlannast ema pojana. Elberti isa oli skulptor. Aastal 1927 saatsid vanemad ta elama Saksamaale Berliini, kus elas ja tegutses näitlejana Elberti emapoolne tädi. Berliinis elas ta kõik oma kooliaastad ja lõpetas seal 1939. aastal Fichte-nimelise gümnaasiumi. Algkoolis avastas klassijuhataja poisi kunstiande ja äratas temas huvi filmikunsti vastu. Noor Tuganov osales vene skaudiliikumises, teenis gümnaasiumis käies õhtuti raha statistina varietees ja sigaretimüüjana öölokaalis. 1936. aasta Berliini olümpiamängude ajal oli saksa, inglise, vene ja eesti keelt valdav noormees välissportlastele giidiks ja tõlgiks. Aastatel 1937–1939 töötas Tuganov kolmes Berliini joonisfilmistuudios, kus tegi kõiki töid, mis joonisfilmis teha tuleb. Viimases stuudios Döring-Film-Werke spetsialiseerus ta värvijaks.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1939. aastal tuli Elbert Tuganov Eesti Vabariigi kodanikuna Eestisse vabatahtlikult sõjaväkke sundaega teenima, et pärast seda astuda Saksamaal ülikooli arhitektuuri õppima. Isapoolseid esivanemaid, osavaid džigitte meeles pidades valis Tuganov ratsaväe ja teenis Tartu ratsarügemendis, hiljem Tallinna sõjakooli õppeeskadronis kapralina. 1. septembrist 1940 kuulus Tuganov juba Punaarmee koosseisu. 1941 alanud sõja tõttu kolis Tallinna sõjakool Tjumeni linna ida pool Uraale. Eesti Korpuse tagavarapolgus teenis Tuganov läbi kogu sõja, saades nooremleitnandi pagunid, kuid pääsemata kordagi rindele.

Pärast demobiliseerimist 1946. aastal asus Elbert Tuganov tööle stuudios Tallinnfilm, kus tema rolliks oli tiitrite ja pealkirjade loomine. Kui 1950. aastatel hakati Tallinnfilmis tootma mängufilme, sai tema vastutusalaks kombineeritud merevõtete teostamine. Tuganovi konstrueeritud animeeritud võtete seadis, nn multipink, sai põhjuseks, miks heatahtlik Moskva filmitootmise ülemus soovitas Tallinnfilmil hakata tegema joonisfilme. Joonisfilmi ei jõudnud aga stuudio ülal pidada, nii otsustas Tuganov nukufilmi kasuks. Ta leidis taani kirjaniku Jens Sigsgaardi muinasjutu “Palle üksinda maailmas”, kus on vaid üks tegelane, valis töögruppi noore operaatori Aimeé Beekmani, kunstnikuks Rein Raamatu, operaatori assistendiks Heino Parsi, heliloojaks Boris Kõrveri. “Peetrikese unenägu” valmis 1958. aastal. Kolmas nukufilm “Metsamuinasjutt” (1960) Oskar Lutsu “Nukitsamehe” ainetel tõi filmifestivalil Bukarestis 1960. aastal esimese rahvusvahelise auhinna eesti filmikunstile, “Ott kosmoses” (1961) aga eriauhinna rahvusvahelisel astronautika- ja kosmosefilmide festivalil Deauville’is 1963. aastal. Viienda nukufilmiga “Mina ja Murri” (1961) kasvas stuudio filmirühm juba kahekümne inimeseni. Regulaarne nukufilmitootmine oli loodud. Aastatel 1958–1963  on esimese üheksa nukufilmi ainurežissöör Elbert Tuganov. Siis debüteeris tema senine operaator Heino Pars filmiga “Väike motoroller” (1963).

Tuganovi vallatud lastefilmid on täis ootamatusi ja väldivad liigset moraliseerimist, kuid seal on alati teatav sõnum. Järk-järgult läks Tuganov üle täiskasvanute teemadele ja hakkas eksperimenteerima lamenukkudega. Filmid “Just nii” (1963), “Park” (1966), “Jonn” (1966), “Hammasratas” (1968) ja “Jalakäijad” (1971) pilasid nõukogude bürokraatiat. Ka tema lõbusates lastefilmides nagu “Hiirejaht” (1965), “Ahvipoeg Fips” (1968), “Aatomik” (1970), “Aatomik ja Jõmmid” (1970) säilivad satiirilised noodid. Ent hoogne huumor prevaleerib paroodilistes filmides “Eesel, heeringas ja nõialuud” (1969) ja “Verine John” (1974).

Aimefilm “Žanri sünd” (1967) võtab kokku animafilmi tekkimise ja kujunemise XIX-XX sajandi vahetusel. Sama ainevalda käsitleb Tuganovi väike raamat “Liikuvad pildid” (1979).

Eksperimenteerida armastas Tuga­nov eluaeg. Piksillatsioon­filmi­mi­se abil tegi ta reportaaži laulupeost (“Inspiratsioon”, 1975). Ja teadaolevalt on maailma esimene stereoskoopiline nukufilm “Suveniir” (1977).

Kokku valmis aastatel 1958–1981 Elbert Tuganovil kolmkümmend kaheksa nukufilmi, millest enamikule kirjutas ta ise ka stsenaariumi. Oma karjääri lõpuaastatel keskendus ta aga reklaamfilmide loomisele. Aastatel 1983–1985 oli ta üheksa reklaamfilmi režissööriks.

Elbert Tuganov oli 1981. aastast Eesti NSV Kinoliidu juhatuse liige. 1975. aastal pälvis ta Eesti NSV riikliku preemia ja 1977 ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Eesti nukufilmi rajamise eest andis Eesti Kultuurkapital talle elutööpreemia (1995), Pimedate Ööde filmifestival oma elutööpreemia (2005), president Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2006).

1998. aastal avaldas Tuganov kirjastuses Olympia oma memuaarid "Jalutuskäik läbi sajandi". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Põhja-Osseetia rahva eepose “Nardid” (2005).

Aastal 2008 valmis Eesti Nukufilmi 50. juubeli puhul Elbert Tuganovi ja Heino Parsi loometööd tutvustav dokumentaalfilm "Aja meistrid" (režissöör Mait Laas).

Elbert Tuganov suri 22. märtsil 2007. aastal Tallinnas.

Vaata ka:
tarmo teder - elbert tuganovi jalutuskäik läbi sajandi
Teder, T. (1999). Elbert Tuganovi jalutuskäik läbi sajandi. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 124-126.
Ruus, J. (1991). Vastab Elbert Tuganov. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 4-15, ill.

Jaan Ruus: „Kui kogukas eesti animafilmi püramiid ümber pöörata, hoiab selle tippu illusoorse animamaailma ainurajaja Eestis Elbert Tuganov. Tuganov koondas enda ümber Eesti loova intelligentsi ja tema filmid on seepärast eesti maitsega Maakera kunst. Kuid selle jarkost’i (ereduse) asjus mõtlen ma alati, et peab olema hea lõunamaa veri, et nukkudesse sisse panna hing (anima). Nii nagu lõi Norra nukufilmi itaalia verega Ivo Caprino. /---/

Tuganovi mitmekülgne kunstianne kasvas Tšehhi ja Inglise animatsiooni mõjuväljas. Teda on mõjustanud tšehhi huumor ja inglise nukufilmide fantaasia ja särav tehnika. Tuganovi filmide fooniks sobivad Kanada animaatorite, poolaka Jan Lenica, tšehhi animaatori Jiří Trnka tööd. Kuid teda on mõjutanud ka vene suurmeistri Aleksandr Ptuško „Uus Gulliver“ (1935). Heas nukufilmirežissööris peab olema kunstnikku, skulptorit, arhitekti, karikaturisti.“
Ruus, J. (2013). Eesti filmi täheatlas. Tallinn: Hea Lugu, lk 298-299.

Filmograafia

1995    1895 (joonisfilm), Eesti Joonisfilm, idee autor; režissöörid Priit Pärn ja Janno Põldma

1986    Aisopose rebane (joonisfilm), Tallinnfilm, stsenarist; režissöör Raivo Järvi

1981    Õunkimmel (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1980    Ohver (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, kunstnik-multiplikaator

1979    Kaupmees ja ahvid (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör ja stsenarist

1979    Giufa ja ahvid (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1979    Giufa (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör ja stsenarist

1978    Köpenicki kapten (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1977    Suveniir (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1976    Kuldne eesel (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1976    Kloun ja Kroops (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1975    Inspiratsioon (dokumentaal+anima), Tallinnfilm, režissöör

1974    Õed (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör ja stsenarist

1974    Verine John (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör ja stsenarist

1973    Uued sõbrad (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1972    Autosõitjad (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör ja stsenarist

1972    Ettevaatust, kaabel! (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör ja stsenarist

1972    Krõll (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1971    Jalakäijad (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör ja stsenarist

1970    Aatomik ja jõmmid (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1970    Aatomik (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1969    Eesel, heeringas ja nõialuud (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1968    Ahvipoeg Fips (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1968    Hammasratas (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1967    Kurepoeg (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1967    Žanri sünd (populaarteaduslik film, animatsiooni segatehnika), Tallinnfilm, režissöör

1966    Jonn (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1966    Park (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1965    Lapsed ja puu (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1965    Hiirejaht (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1964    Tublid loomad (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1964    Viimane korstnapühkija (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1963    Talent (nukufilm), Tallinnfilm, režissöör

1963    Just nii (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio,  režissöör

1962    Kaks lugu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio,  režissöör

1962    Peaaegu uskumatu lugu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio,  režissöör

1961    Ott kosmoses (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio,  režissöör

1961    Mina ja Murri (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio,  režissöör

1960    Metsamuinasjutt (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, stsenarist ja režissöör

1959    Põhja konn (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör  

1958    Peetrikese unenägu (nukufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, stsenarist ja režissöör

1958    Esimese järgu kapten (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, kombineeritud võtete kunstnik; režisssöör Aleksandr Mandrõkin

1957    40 aastat tagasi (dokumentaalfilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Arnold Juhkum

1956    Tagahoovis (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, II operaator; režissöör Viktor Nevežin

1956    Üks moment, oodake! (lühimängufilm), Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, kombineeritud võtete operaator; režissöör Virve Reiman

1955    Kui saabub õhtu (kontsertfilm), Tallinna Kinostuudio, kombineeritud võtete operaator; režisssöör Aleksandr Mandrõkin

1955    Jahid merel (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, kombineeritud võtete operaator; režisssöör Mihhail Jegorov

1954    Varane köögivili (dokumentaalfilm), Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Reet Kasesalu

1953    Friedrich Reinhold Kreutzwald - 150 (dokumentaalfilm), Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Nikolai Dolinski

1947    XII üldlaulupidu (filmikroonika), Kinokroonika Tallinna Stuudio, operaatori assistent; režissöör S. Savenko

Auhindu

2006    Valgetähe IV klassi teenetemärk

2005    Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali elutööpreemia

1995    Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia

1977    Eesti NSV rahvakunstnik

1975    Eesti NSV riiklik preemia

1970    Üleliiduline filmifestival (NSVL) - II auhind „Eesel, heeringas ja nõialuud“ eest

1969    Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) - diplom parima nukufilmi „Ahvipoeg Fips“ eest

1969    Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) - diplom parima nukufilmi „Hammasratas“ eest

1968    III üleliiduline filmifestival (NSVL) - diplom filmile „Žanri sünd“ parima režissööritöö eest populaarteaduslikus filmis

1968    Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) - diplom filmile „Žanri sünd“ parima populaarteadusliku filmi stsenaariumi eest

1966    II üleliiduline filmifestival (Kiiev, NSVL) - II auhind filmile „Talent“

1964    I üleliiduline filmifestival (Leningrad, NSVL) - I auhind filmile “Ott kosmoses” (koos filmiga "Ühe kuriteo lugu")

1963    Rahvusvaheline kosmonautika- ja astronautika-alaste filmide festival (Deauville, France) – eriauhind filmile “Ott kosmoses”

1960    Rahvusvahelise Nukuteatriühingu UNIMA filmifestival (Bucharest, Romania) - IV auhind filmile “Metsamuinasjutt”

Valikbibliograafia

Raamatud

Nardid: Põhja-Osseedi rahva eepos [tõlkinud ja järelsõna Elbert Tuganov] (2005). Tallinn: Varrak.

Tuganov, E. (1998). Jalutuskäik läbi sajandi [memuaarid]. Tallinn: Olympia.

Tuganov, E. (1980). Õed [jutustus]. Tallinn: Perioodika.

Tuganov, E. (1979). Liikuvad pildid. Tallinn: Eesti Raamat.

Artikleid

2017

Erelt, P. (2017). Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid [tuntud eestlaste läände põgenemise asjaoludest]. Eesti Ekspress, 8. märts, lk 44-46, ill.

2014

Miki-Hiire kauged sugulased [Eesti lastefilmide-sarjas ilmus "Kõige vanemate animafilmide DVD", millel on filmid Kutsu Juku seiklusi (1931), Peetrikese unenägu (1958), Ott kosmoses (1961) ja Krõll (1972)] (2014). Eesti Ekspress, 6. märts, lk 70, ill.

2010

Robinson, C. J. (2010). Diktaator ja demokraat [animarežissööridest Tuganovist ja Parsist]. Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 33-79.

Ruus, J. (2010). Nädala film: Kot kosmoses “Ott kosmoses”. Eesti Ekspress, 15. apr, lk 69.

Tuumalu, T. (2010). Väärikas kummardus aja meistritele [Taastatud nukufilmidega DVD-st "Aja meistrid". DVD "Aja meistrid" sisaldab samanimelist Mait Laasi animatsiooni elementidega dokumentaalfilmi Eesti Nukufilmi rajajatest Elbert Tuganovist ja Heino Parsist ning vanameistrite digitaalselt taastatud pildi ja heliga nukufilme]. Postimees, 7. jaan, lk 15.

2008

Nukufilm on stereokino pioneer [tõenäoliselt maailma esimene 3D-nukufilm oli 1979.a. Tallinnfilmi nukufilmi stuudios valminud Elbert Tuganovi "Suveniir"] (2008). Postimees, 15. okt, lk 15, ill.

Nelk, A. (2008). Aja meisterdamise kunst [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist]. Teater. Muusika. Kino, nr. 7, lk 91-96, ill.

Teder, T. (2008). Film kui väärikas sõjaelevant [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist. Filmi peategelastest pikemalt]. Sirp, 7. märts, lk 11.

Mihkelson, I. (2008). Meestest, kes mängisid tõsiselt nukkudega [Mait Laasi dokumentaalfilmi "Aja meistrid" nukufilmide loomisele alusepanijatest Eestis - Elbert Tuganovist ja Heino Parsist]. Postimees: AK, 23. veebr, lk 18.

Davidjants, K. (2008). Mait Laas: Tuganov ja Pars täiendasid üksteist [intervjuu Mait Laasiga]. Eesti Päevaleht, 20. veebr, lk 14, foto.

Tuumalu, T. (2008).  Mehed, kes valitsesid nukkudega mängides aega, filmi sees [intervjuu Mait Laasiga]. Postimees, 20. veebr, lk 14, foto.

2007

Teinemaa, S. (2007). Viiskümmend aastat Nukufilmi - Tuganovist Laasini. Teater. Muusika. Kino, nr. 12, lk 122-128, ill.

Ruus, J. (2007). Nukkude parade-allez [Jaan Ruus valis 200st Eesti nukufilmist välja 10, mis kõnekad omas ajas ja üle aja]. Eesti Ekspress: Areen, 22. nov, lk B10, ill.

Grosberg, R. (2007). Estonian puppet-film studio Nukufilm - 50! [Nukufilmi ajaloost, vanameistrid Heino Pars ja Elbert Tuganov, tänapäeva Nukufilmi stuudioni. Lisaks "The others about Nukufilm" (arvavad Heikki Jokinen ja Chris Robinson)]. Life in Estonia, Autumn, lk 45-49, ill.

Pikkov, Ü. (2007). Mida kinkida Nukufilmi juubeliks? [Ülevaade Eesti animafilmi algusajast seoses stuudio Nukufilm 50. sünnipäevaga. Põhjendused, miks valitsus peaks esitama Eesti animafilme nende restaureerimise eesmärgil UNESCO maailma mälu programmi]. Postimees: AK, 15. sept, lk 18, ill.

Elbert Tuganov 22. II 1920 - 22. III 2007 [katkend Elbert Tuganovi intervjuust ajakirjale "Teater. Muusika. Kino" 1991, nr 4] (2007). Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 133.

Elbert Tuganov 22. II 1920 - 22. III 2007 (2007). Sirp, 30. märts, lk 18.

Ruus, J. (2007). Tunnistus eesti nukufilmi isadusest [Elbert Tuganov (22.02.1920-22.03.2007) in memoriam]. Eesti Ekspress: Areen, 29. märts, lk B6, ill.

Elbert Tuganov (22.02.1920-22.03.2007) (2007). Молодежь Эстонии, 28. märts, lk 6.

ETV muutis Tuganovi surma tõttu kava (2007). [28. märtsi kavva on võetud kaks saadet lahkunust - "Anima tsoon: Elbert Tuganov", "See, mis jääb. Elbert Tuganov"]. Postimees, 24. märts, lk 35.

Head igavest und, Peetrike! [Suri Elbert Tuganov] (2007). Postimees, 23. märts, lk 2.

Kulli, J. (2007). "Ta andis oma minekust märku juba novembris" [Mait Laas meenutab Elbert Tuganovit]. SL Õhtuleht, 23. märts, lk 12-13, ill.

Laas, M. (2007). Kevad algas ning elu pääses uuele ringile... [Suri Elbert Tuganov]. Postimees, 23. märts, lk 18, ill.

Laasik, A. (2007). Lahkus Eesti nukufilmi rajaja Tuganov. Eesti Päevaleht, 23. märts, lk 7,  ill.

Suri eesti nukufilmi isa [22. märtsil suri Elbert Tuganov]. Postimees, 23. märts, lk 1, ill.

2006

Koppel, A. (2006). Taiwani ja Jaapani ajakirjad eesti nukufilmist vaimustuses [refereeritakse Taiwani kunstiajakirja "Xfus" ja Jaapani kunstiajakirja "hini&m", kus mõlemas juttu Eesti nukufilmi 50-aastasest ajaloost ja omapärast]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr. 24, 15. juuni, lk 2, ill.

Laas, M. (2007). Animaklassiku nukkudele pühendatud kaadrid [Eesti nukufilmile 1957.a. aluse panija Elbert Tuganov saab 22. veebruaril 86-aastaseks. Lisatud Rein Lauksi sõbralik šarž]. Eesti Päevaleht, 20. veebr, lk 4, ill.

2005                                                                                 

Elbert Tuganov sai PÖFFi elutööauhinna (2005). Postimees, 5. dets, lk 5.

Jokinen, H. (2005). Eesti animatsioon maailmakaardil [Eesti animatsioonist Chris J. Robinsoni Varraku kirjastuse vahendusel 2003.a. ilmunud raamatu "Between Genius & Utter Illiteracy: A Story of Estonian Animation" kaudu; tõlkinud Tõnu Karjatse]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 126-131, ill.

Tuganov 85 [eile käisid Nukufilmi kollektiiv ja kultuuriminister Urmas Paet õnnitlemas eesti nukufilmile 1957.a. aluse panijat Elbert Tuganovit] (2005). Postimees, 23. veebr, lk 22, ill.

Eesti animatsiooni isa Elbert Tuganov sai 85 (2005). Eesti Päevaleht, 22. veebr, lk 18.

2003

Robinson, C. J. (2003). Hing sees: 45 aastat "Nukufilmi" stuudiot I. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 131-137, ill; järgneb nr 10, lk 88-94.

Rand, M. (2003). Eesti animeeris Saksat [Dresdeni 15. lühifilmide festivali kavas oli sel aastal 3 1,5 tunnist žürii liikme Mait Laasi poolt kokku pandud eriprogrammi Eesti animafilmidest. Auliikmena oli festivalil Elbert Tuganov ja konkursandina Kaspar Jancis filmiga "Weitzenbergi tänav"]. Postimees, 21. apr, lk 14.

2002

Kivirähk, A. (2002). Esiisa Peetrike [Eesti nukufilmist ja Elbert Tuganovi nukufilmist „Peetrikese unenägu"; rubriik „Nädala nägu“]. Eesti Päevaleht, 30. nov, lk 8.

Kulli, J. (2002). Elbert Tuganov: ""Peetrikese unenägu" vaadates lähevad kõrvad punaseks" [Eesti nukufilmide tegemisele alusepanija Elbert Tuganovi (1920) elust ja loomingust]. SL Õhtuleht, 27. nov, lk 16-17, ill.

2001

ETV leidis üles esimese stereoanimafilmi negatiivi [Nukufilmi endises asukohas Randveres leidsid ETV töötajad saadet "Anima tsoon" tehes ehitusprahi alt Elbert Tuganovi stereoanimafilmi "Suveniir" negatiivi] (2001). Eesti Päevaleht, 25. sept, lk 17.

Eestist leiti maailma esimese stereoanimafilmi negatiiv [režissöör Elbert Tuganov leidis Nukufilmi endisest asupaigast Randveres oma stereoanimafilmi "Suveniir" (1979) negatiivi] (2001). Vooremaa, 22. sept, lk 4.

2000

Rand, M. (2000). Peetrikese unenägu II. Elbert Tuganovile 80. sünnipäeva auks [Eesti nukufilmi loojale tema esimese filmi allegooriline parafraas]. Sirp, 28. apr, lk 15.

Ruus, J. (2000). Elbert Tuganovi õnnestumised [Eesti nukufilmi looja Elbert Tuganovi 80-ndaks sünnipäevaks]. Postimees: Arter, 26. veebr, lk 13.

Põldma, J. (2000). Härrasmees eesti filmikunstis [Eesti nukufilmi looja Elbert Tuganovi 80-ndaks sünnipäevaks]. Eesti Päevaleht, 22. veebr, lk 6.

1999

Teder, T. (1999). Elbert Tuganovi jalutuskäik läbi sajandi. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 124-126.

Семененко, С. (1999). Мастер пишет мемуары [arvustus: Tuganov, E. Jalutuskäik läbi sajandi. Tln: Olympia, 1998]. Молодежь Эстонии: Русский почтальон, 1. veebr, lk 6.

1998

Talts, M. (1998). Bakuu ja Madridi vahel [arvustus: Tuganov, E. Jalutuskäik läbi sajandi. Tln: Olympia, 1998]. Sirp, 13. nov, lk 7.

Teder, T. (1998). Dzhigitist seiklejast sai Eesti nukufilmi isa: nooruses nähtust tekkis allergia мемуары [arvustus: Tuganov, E. Jalutuskäik läbi sajandi. Tln: Olympia, 1998]. Eesti Päevaleht, 27. sept, lk 5.

1991

Ruus, J. (1991). Vastab Elbert Tuganov. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 4-15, ill.

1986

Assenin, S. (1986). Teerajajad. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 35-48.

1982

Lokk, T. (1982). Eesti multifilm 25. Algusest. Intervjuu Heino Parsiga [ka nukufilmi "Peetrikese unenägu" valmimisest"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 47-50.

1980

Esiisa Elbert 60 [Tuganovi juubeli puhul J. Ruus, H. Pars, R. Raamat, J. Müür] (1980). Sirp ja Vasar, 22. veebr, lk 11.

1977

Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7, ill.

1975

Selle aasta Nõukogude Eesti preemia laureaadid nukufilmide loojad Elbert Tuganov ja Heino Pars (1975). Sirp ja Vasar, 17. okt, lk 1, 7, ill.

1970

Kultuurisõnumid: Minskis algas IV üleliiduline filmifestival [osales "Eesel, heeringas ja nõialuud"] (1970). Sirp ja Vasar, 15. mai, lk 7.

Eesel, heeringas, nõialuud [samanimelise nukufilmi esilinastus] (1970). Ekraan, aprill, lk 12.

Pars, H. (1970). Elbert Tuganov - 50. Sirp ja Vasar, 20. veebr, lk 5.

1964

Tobro, V. (1964). Väike juubel ja suured perspektiivid [Tallinnfilmi nukufilmidest, jutuajamine režissöör E. Tuganoviga]. Edasi, 29. märts.

1963

Tuganov, E. (1963). Kirju pilt Annecy's [režissööri muljeid animafilmide festivalilt Prantsusmaal, kavas ka "Ott kosmoses"]. Sirp ja Vasar, 2. aug, lk 3-4.

Lark, L. (1963). On möödunud viis  aastat [Tallinnfilmi nukufilmidest ja režissöör E. Tuganovist]. Kodumaa, 13. märts.

1962

Paluvere, V. (1962). 3000 meetrit rõõmu lastele [Tallinnfilmi operaator-assistent E. Tuganov]. Õhtuleht, 8. sept.

Väli, H. (1962). On jõutud täismeheikka [nukufilmist "Ott kosmoses", võrdlus "Peetrikese unenäoga"]. Sirp ja Vasar, 12. jaan, lk 5.

1960

Link, E. (1960). Uus nukufilm ["Metsamuinasjutt"]. Sirp ja Vasar, 16. sept.

1959

Parvel, V. (1959). Märkmeid teiselt üleliiduliselt kinofestivalilt [osalesid nukufilm "Peetrikese unenägu" ja mängufilm "Esimese järgu kapten"]. Sirp ja Vasar, 8. mai, lk 4.

1958

Veike, F. (1958). Tallinna Kinostuudio esimene nukufilm [„Peetrikese unenägu“]. Rahva Hääl, 11. juuni.

Heim, E. (1958). "Peetrikese unenägu". Sirp ja Vasar, 6. juuni, lk 5, ill.

Tigane, L. (1958). "Peetrikese unenägu". Noorte Hääl, 6. juuni.

Kalle, P. (1958). Vennasvabariikide filmide festival [Tallinnas toimuval festivalil osales ka "Peetrikese unenägu"]. Sirp ja Vasar, 30. mai, lk 8.

Kruustee, V. (1958). Portfellis võiks olla paremat [filmistsenaariumidest, alustati esimese värvilise nukufilmi "Peetrikese unenägu" võtetega]. Sirp ja Vasar, 10, jaan, lk 1, 4.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm