Avaleht

Arvo Iho

1949

Režissöör ja operaator Arvo Iho on sündinud 21. juunil 1949. aastal Rakveres ingerisoome peres. Tema haridustee algas Roela 9-klassilises koolis ja Rakvere internaatkoolis. 1976. aastal lõpetas ta Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastatel 1971—1972 töötas Iho Tallinnfilmis operaatori assistendina, 1975—1991 mängu- ja dokumentaalfilmide operaatorina, aastast 1985 ka mängufilmide režissöörina. 1992 asutas Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli ja oli 1996. aastani selle juhataja. 2006. aastast on ta Balti Filmi- ja Meediakooli filmierialade õppejõud. Arvo Iho on õpetanud filmindust Sri Lankal, USAs, Soomes ja Šveitsis, fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning fotograafiat ja videot Viljandi Kultuuriakadeemias. 1993—1994 oli Eesti Kinoliidu esimees (liige 1979. aastast) ja 1994—1997 Eesti Audiovisuaalkultuuri Keskuse juhataja.

1972-75 tegi Iho ÜRKIs viis õppefilmi operaatorina ning kaks režissöörina ja operaatorina. Teise operaatorina osales ta Rein Raamatu joonisfilmide „Antennid jääs“ (1977) ja „Põrgu“ (1983) ning Rein Tammiku joonisfilmi „Poiss ja liblikas“ (1978) võtetel. 1974–1977 võttis Iho üles viis lühimängufilmi ja 1975–1979 viis tõsielufilmi, sealhulgas Leida Laiuse dokumentaalid „Sündis inimene“ (1975), „Lapsepõlv“ (1976) ja „Jäljed lumel“ (1978). 1977–1978 praktiseeris ta Andrei Tarkovski filmigrupis „Stalker“. 1990 läbis Iho antropoloogia kursuse Montana ülikoolis USAs. Iho on lavastanud üle tosina tõsielufilmi, mille põhiteema on väikerahvaste eluolu ja kultuur, ja viis täispikka mängufilmi. Need mängufilmid on „Naerata ometi“ (1985, koos Leida Laiusega), „Vaatleja“ (1987), „Ainult hulludele ehk Halastajaõde“ (1990), „Karu süda“ (2001) ja „Karuzmari“ (2007). Ta on juhendanud paljude tudengifilmide valmimist, tegutsenud ka produtsendina ja korraldanud arvukalt fotonäitusi.

Arvo Iho tööd on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali Elutööpreemiaga. Tema filmid on pälvinud 29 rahvusvahelist auhinda.

Poeg Johan-Mattias Iho töötab filmimonteerijana.

Vaata lisaks:
Arvo Iho - Teater. Muusika. Kino
Teinemaa, S. (2008). Vastab Arvo Iho. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 4-18, ill.

Filmograafia

2014 EINASTO 11577 (dokumentaalfilm), Myth Film, operaator (koos Peter Murdmaaga); režissöör Helle Karis

2011 Amali kohviveski (dokumentaalfilm), Vesilind, režissöör, stsenarist, operaator (koos Riho Västrikuga)

2011 Ainult meie kolm (lühimängufilm), BFM, konsultant; režissöör Giampietro Balia

2009 Pihv (lühimängufilm), Allfilm, juhendaja; režissöör Mihkel Ulk

2007 Кружовник / Karuzmari (mängufilm), Protel, režissöör

2005 Euroflot (lühifilm produktsioonifirma Zentropa ning telekanalite ZDF ja ARTE ühsprojektis „Visions of Europe“, „EuroVisioonid“), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator

2005 Boris, Ljuba ja kõver toru (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, autor

2005 À Plus… (Hiljem näeme…) (lühimängufilm), Liibanon/ Šveits [Montana State University], operaator, kunstiline juhendaja; režissöör Fouad Alaywan

2004 Marina Kuvaitseva ja „Suprjadki“ üksildased naised (dokumentaalfilm sarjas „Eesti lood“), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent; monteerija Johan-Mattias Iho

2004 Kasvamise aeg (dokumentaalfilm), Filmimees, režissöör, stsenarist (koos Ulvi Piheli ja Tiina Lokiga), operaator (koos Aare Variku, Raivo Lugima ja Rein Kasakuga)

2003 City Folks. Narva (dokumentaalfilm), Yle TV 1, režissöör, stsenarist, operaator

2001 Sireniki kroonika (dokumentaalfilm, eestikeelne variant), Cumulus Projekt, režissöör, operaator

2001 Karu süda / Сердце медведицы (mängufilm), Faama Film/ Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist (koos Nikolai Baturini ja Rustam Ibragimbekoviga), operaator (koos Arvo Viluga), monteerija (koos Sirje Haageliga), kaasprodutsent (koos Manfred Durnioki, Andrei Zertsalovi, Jana Tomsová ja Zdenek Stehnoga); peaoperaator Rein Kotov, produtsent Mati Sepping, arendusprodutsent Ilmar Raag

2001 Kajur (dokumentaalfilm), Eesti Tõsielufilm/ Faama Film, juhendaja (koos Rein Maraniga); režissöör Veiko Taluste (diplomitöö)

1998 Tappev Tartu / Killing Tartu (mängufilm, videofilm), Tallinnfilm Produktsioon, näitleja (roll: Arnold Kere); režissöör Ilmar Raag

1998 Libarebased ja kooljad (lühimängufilm), Eesti Telefilm/ Diplomifilm, operaator; režissöör Rainer Sarnet

1998 Kallis härra Q (mängufilm), Rao Heidmetsa Filmistuudio, operaator; režissöör Rao Heidmets

1996 Talvisel Lapimaal (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator

1995 Ta-ram ta-ram (lühimängufilm, tudengifilm), TPÜ, produtsent (koos Reet Sokmanniga); režissöör Jaak Kilmi

1995 Päev Tugijanõs (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator

1995 McCulloc (lühimängufilm). Eesti Telefilm/ Cumulus Projekt, produtsent (koos Reet Sokmanniga); režissöör Marko Raat

1995 Jaanipäev Ingerimaal (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist

1994 Vari seinal (lühimängufilm, tudengifilm), Eesti Telefilm/ Cumulus Projekt, produtsent (koos Reet Sokmanniga); režissöör Rainer Sarnet

1993 Merehaigus (lühimängufilm, tudengifilm), Cumulus Projekt, produtsent; režissöör Rainer Sarnet

1993 Impeeriumi lapsed (dokumentaalfilm), Eesti Kultuurfilm/ Yle TV 1 Itä-projekti, režissöör, stsenarist, operaator (koos Raivo Lugimaga), reporter

1991 Sireniki kroonika (dokumentaalfilm), Eesti Kultuurfilm, režissöör, operaator

1990 Ainult hulludele ehk Halastajaõde/ Только для сумасшедших (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, monteerija (koos Marju Juhkumiga) 

1989 Milarepa laulud (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist (koos Sven Grünbergiga), operaator

1989 Jõulupildid 1988 (dokumentaalfilm), Eesti Kultuurfilm, režissöör, operaator

1988 Vernanda (lühimängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Roman Baskin

1987 Vaatleja (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör 

1986 Tülitaja (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1985 Naerata ometi (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör (koos Leida Laiusega), peaoperaator 

1984 Mitme kandiga Õun/ Skulptor Ülo Õun (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1984 29 minutit Ülo Õunaga (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1983 Põrgu (eksperimentaalne joonisfilm), Tallinnfilm, operaator (koos Arvi Ilvesega); režissöör Rein Raamat, peaoperaator Janno Põldma

1983 Lurich (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Valentin Kuik 

1982 Corrida (mängufilm), Tallinnfilm, operaator, režissöör Olav Neuland

1982 Arabella, mereröövli tütar (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Peeter Simm 

1980 Ideaalmaastik (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Peeter Simm 

1979 Tuulte pesa (mängufilm), Tallinnfilm, operaator, näitleja (roll: Juhan Piir); režissöör Olav Neuland

1979 Edisoni disko (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Enn Säde

1978 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 8, Tallinnfilm, operaator; režissöör Karl Kello

1978 Poiss ja liblikas (eksperimentaalne joonisfilm), Tallinnfilm, teine operaator; režissöör Rein Tammik, operaator Arvi Ilves

1978 Jäljed lumel (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator, stsenarist (koos Leida Laiusega); režissöör Leida Laius

1977 Karikakramäng (kassettfilm, lühimängufilmid „Promenaad“, „Salakütt“ ja „Tätoveering“), Tallinnfilm, operaator; režissöörid Peeter Urbla, Toomas Tahvel ja Peeter Simm

1977 Antennid jääs (eksperimentaalne joonisfilm), Tallinnfilm, operaator (koos Arvi Ilvesega); režissöör Rein Raamat

1976 Tagasitulek/ Возвращение (lühimängufilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Raimo Olavi Niemi (ÜRKI diplomitöö)

1976 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 11, Tallinnfilm, operaator; režissöör Kaljo Kiisk

1976 Lapsepõlv (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Leida Laius

1975 Värvilised unenäod (mängufilm), Tallinnfilm, teine operaator; režissöörid Virve Aruoja ja Jaan Tooming, operaator Rein Maran

1975 Sündis inimene (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Leida Laius

1975 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 19, Tallinnfilm, operaator; režissöör Leo Ilves

1975 Löö vastu/ Отвечай на удар (lühimängufilm), Tallinnfilm, operaator (ÜRKI diplomitöö); režissöör Valentin Kuik

1975 Laulud nüüd lähevad… (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator (koos Mihhail Dorovatovski, Mihkel Ratase, Jüri Garšneki, Vladimir Maaki, Toomas Kirdelehe, Peeter Kaupi ja Viktor Školnikoviga); režissöör Arnold Altmäe

Fotonäitused

2017 "Pääsukese jälgedes. 100 aastat hiljem" Eesti Rahva Muuseumis 

2017  „Съемки „Сталкера“ в Эстонии и последующая жизнь Зоны“ (Andrei Tarkovskist ja „Stalkeri“ võttepaikadest) Moskva kinomajas

2014 “Omad võõrad” (islam Eestis) Balti Filmi- ja Meediakoolis, Saku raamatukogus

2010 aktinäitus „Mees ja naine – Tugevad tunded, haprad suhted“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

2010 „Aastaring rannatalus“ Viinistu kunstimuuseumis, Balti Filmi- ja Meediakoolis,  ja Pärnu Moodsa Kunsti Muuseumis, Riigikogu hoones (2013)

2008 „Vanausulised Eestis“ Peterburi Etnograafiamuuseumis [näitust on eksponeeritud ka Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis (2009)]

2003 „Peipsiäärne vanausuliste kultuur“ [näitust on eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis (Tartu, 2004) ja Kondase Keskuses Viljandis (2007)]

2001 „Karu radadel“ (koos Tõnu Nooritsaga)

1999 „Mereäärne Eesti/ Mereline Eesti“ [näitust on eksponeeritud Eesti Arhitektuurimuuseumis (2000), Ungaris, Rootsis, Poznanis (Poola, 2004), Valtices (Tšehhi, 2004),  Eesti saatkonnas Kopenhaagenis (2005), Ungari Kultuuriinstituudis Moskvas (2008), Pihkva Kremlis (2008), Kaasani Kunstimuuseumis (Tatarstan, 2008), Joškar-Olas Marimaa vabariiklikus kunstimuuseumis (Mari Eli vabariik, 2008), Sõktõkvaris (Komimaa, 2010)]

1998 „Eesti filmitegijad“

1995 „Obi handid“

1989 „Ümber bodhipuu“ [näitust on eksponeeritud Colombos (Sri Lanka), Moskvas, Bozemanis (USA) ja Viru-Roelas]

1984 „Kivilinna bluus“ Kiek in die Kökis - Eesti parima fotonäituse preemia

Auhindu ja preemiaid

2012 - Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali Elutööpreemia – viljaka töö eest loojana ja õppejõuna
2001 - Valgetähe V klassi teenetemärk

Karu süda (2001)

2001 - Eesti Oscari-komisjoni poolt valitud kandideerima Ameerika Filmikadeemia parima võõrkeelse filmi auhinnale
2002 - parima meespeaosa auhind Rain Simmulile Anapa festivalil Venemaal
2002 - parima stsenaariumi auhind „Wine Country” festivalil Californias
2002 - parima meespeaosa auhind Rain Simmulile Bakuu festivalil „Ida — Lääs”
2002 - filmiajakirjanike auhind Kinomaagia Minski festivalil „Listapad”
2003 - žürii eriauhind Gatšina festivalil „Kirjandus ja film” Venemaal

„Halastajaõde — ainult hulludele” (1990)

1991 - parima naispeaosa auhind Margarita Terehhovale Togliatti festivalil Venemaal
1991 - parima naispeaosa auhind Margarita Terehhovale festivalil „Cinema Nordic” Rouenis Prantsusmaal
1992 - grand prix ja katoliku kiriku žürii auhind „Humanismi eest” Mannheimi autorifilmide festivalil Saksamaal
1993 - parima naispeaosa auhind Margarita Terehhovale ja publiku auhind parimale filmile festivalil „Nordic Light” Hollandis

„Vaatleja” (1987)

1988 - žürii eriauhind Torino festivalil „Cinema Giovane” Itaalias
1988 - parima debüüdi auhind, Rahvusvahelise Filmiajakirjanike Föderatsiooni FIPRESCI auhind ja Rahvusvahelise Filmiklubide Föderatsiooni auhind Don Quijote Karlovy-Vary festivalil
1990 - grand prix festivalil „Cinema Nordic” Rouenis Prantsusmaal 1990

„Naerata ometi” (1985), (koos Leida Laiusega)

1986 - UNISEFi auhind Lääne-Berliini filmifestivalil
1986 - parima meespeaosa auhind Hendrik Toompere juuniorile Creteuil’ festivalil Prantsusmaal
1986 - parima naispeaosa auhind Monika Järvele Pariisi festivalil
1986 - parim film Koszalini festivalil Poolas
1986 - peaauhind üleliidulisel festivalil Alma-Atas
1987 - NSV Liidu riiklik preemia parima noorsoofilmi eest
Eesti parim film aastatel 1982—1986

„Arabella, mereröövli tütar” (1982), operaator

1983 - operaatoritöö preemia üleliidulisel konkursil

Valikbibliograafia

Raamatud

Koppel, A. (2015). Karu südamega mees. Arvo Iho elu ja looming. Tallinn: Tänapäev, 400 lk.

Artiklid

2017

Iho, A. (2017). Stalker Andrei otsingud. Grigori Utgofi ja Arvo Iho vestlus Andrei Tarkovski loomingulistest otsingutest. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 84-100, ill.

Kärk, L. (2017). Hetk ja kõiksus. Kultuurimälu GPS [Arvo Iho fotonäitus "Pääsukese jälgedes. 100 aastat hiljem" ERMis]. Postimees, 7.apr, lk 20-21, ill.

Moskvas näidatakse Iho fotosid Tarkovskist (2017). Postimees, 17. apr, lk 21.

2016

Balbat, M. (2016). Karumängitaja käekõrval [Annika Koppeli raamatust "Karu südamega mees. Arvo Iho elu ja looming"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 90-95, ill.

2015

Vahe, U. (2015). „Karu vaatas mulle otse silma sisse ja tekkis tunne, et seda meest pole vaja karta.“ [Arvo Iho meenutab, kuidas ta „Karu südant“ lavastades õige karu leidis ja sellega sõbrunes]. Õhtuleht, 15. okt, lk 10-11, ill.

Peegel, M. (2015). Arvo Iho, kaameraga seikleja [Arvo Iho biograafia: A. Koppel "Karu südamega mees", Tänapäev, 2015]. Eesti Päevaleht, 20. nov, lk 18, ill.

2014

Aнохина, Ю. (2014). Эстонский сталкер [Арво Ихо]. СК-Новости, 12 (326), lk 17. http://www.unikino.ru/images/12-2014.pdf

2013

Meistrid teenisid aasta eest preemiad [Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvisid Karl Õiger, Arvo Iho, Johannes Noormägi ja Mati Palm] (2013). Eesti Päevaleht: LP, 26. jaan, lk 30.

Talumaa, M. (2013). "Kivilinna bluus" - kolmkümmend aastat hiljem [Arvo Iho fotoseeria "Kivilinna bluus"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 108-113, ill.

Koppel, A. (2013). Tõeline elu kahesaja-aastases rannatalus [Arvo Iho fotonäitus "Aastaring rannatalus" Riigikogu hoones]. Sirp, 31. mai, lk 27.

2012

Maimik, K. (2012). Kaks kümnendit filmiharidust Eestis [intervjuu režissööri ja operaatori Arvo Ihoga, kes 1992. a. Tallinna Pedagoogikaülikoolis pani aluse Eesti filmiharidusele, tema meenutused sellest ajast]. La Strada – Kinoleht, nr 5 (21), lk [3].

Iho, A. (2012). Mina ja film. Akadeemia, nr 9, lk 1635-1648.

2011

Iho, A. (2011). Aus erootika: mõned mõtted visuaalsest erootikast fotos [Suhtumisest kehalisse armastusse eri kultuurides, erootilisest kunstist, aktifotodest. Loetletud Arvo Iho töökohad, filmid, fotonäitused]. Positiiv: Eesti fotograafia ajakiri, nr 6, lk 49-62, ill.

2008

Tuumalu, T. (2008). Arvo Iho võlus ära vene filmi kuulsa bandiidi [filmist „Karuzmari“]. Postimees, 24. apr.

Käsper, K. (2008). Arvo Iho ja vene hing [filmist „Karuzmari“]. Postimees, 24. mai.

Teinemaa,S. (2008). Vastab Arvo Iho. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 4-18, ill.

Torop, P. (2008). Karusmari, karuzmari [samanimelisest mängufilmist]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 90-107, ill.

2007

Remsu, O. (2007). Brežnevi aja lõpu suve näitav dramaturgiapärl [filmist „Karuzmari“]. Sirp, 7. dets.

2002

Torop, P. (2002). Visuaalse ja verbaalse kreoliseerimine filmis „Karu süda“. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 2, 61-67.

Linnard, T. (2002). Arvo Iho: ma tunnen end kurjategijana [intervjuu]. Põhjarannik, 4. apr.

Tokareva, I. (2002). Narvalaste intiimsed portreed Arvo Iho filmis. Põhjarannik, 29. aug.

2001

Laasik, A. (2001). Kui parim näitleja on karu [filmist „Karu süda“]. Eesti Päevaleht, 13. sept.

Paavle, J. (2001). Hea film halvast filmist [filmist „„Karu südame“ jälgedes“]. Sirp, 14. sept.

Torop, P. (2001). Intertekstuaalne film [filmist „Karu süda“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 82-86, ill.

Viitol, L. (2001). Karu vaim ja küti süda [filmist „Karu süda“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 86-88, ill.

Kõrver, M. (2001). Quo vadis, mees? [filmist „Karu süda“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 89-91, ill.

2000

Iho, A. (2000). Siberi laanerahva nüütidega jõuti Eesti põlismetsadesse [filmi „Karu süda“ tegemisest]. Loodus, nr 1, ill.

Iho, A. (2000). Hukkunud alpinisti lapsed [filmikassetist „Kass kukub käppadele“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 93-95, ill.

Valme, V. (2000). Rain Simmul – Siberi kütt Pikkjärve metsades [mängufilmi „Karu süda“ võtetest]. Nädal, nr 29.

Valme, V. (2000). Jakuudi karutüdruk Iljana Pavlova [filmi „Karu süda“ naispeaosatäitja]. Nädal, nr 31.

Saaremäe, R. (2000). Arvo Kukumägi – mees halastamatust kinost [filmi „Karu süda“ võtetest]. Nädal, nr 36.

1999

Meinert, S. (1999). Arvo Iho lõputu film [„Karu süda“]. Nädal, nr 34.

1997

Iho, A. (1997). Vaimuilma väraval [Mark Soosaare filmist „Lõputa lugu „Estoniast““]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 84-85, ill.

1995

Iho, A. (1995). Rahvusliku meediakoolituse vaevarikas algus [Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetoolist ja meediaharidusest Eestis]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 71-73, ill.

1993

Volkonski, P. (1993). Impeeriumi lapsed vaatamas „Impeeriumi lapsi“. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 30-32, ill.

1991

Priimägi, L. (1991). Arvo Iho film [„Ainult hulludele“]. Sirp, 3. mai.

Hellerma, K. (1991). Eksinu ehk Naine ristipuu all [filmist „Ainult hulludele“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 41-43, ill.

Paavle, J. (1991). Halastusingel hingeleigust mõõtmas ehk Hingevalmidus ja primitiivsus kui vaimsed arengunivood [filmist „Ainult hulludele“]. Teater. Muusika. Kino nr 5, lk 38-40, ill.

Agranovskaja, E. (1991). Pääsemine meeletuses? [filmist „Ainult hulludele“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 47-48, ill.

Schutting, R., Schutting, G. (1991). „Vene teema“ eesti mängufilmis [filmist „Ainult hulludele“]. Päevaleht, 15. juuni.

1990

Thalberg, J., Plutser-Sarno, A. (1990). Vene ja eesti keel Arvo Iho „Vaatlejas“ [tõlkinud Riho Laanemäe]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 60-63, ill.

Ruus, A., Iho, A. (1990). Kõik on võimalik. Uus ja vana pildikultuuris [kahekõne operaatorikunstist; üles kirjutanud Sulev Teinemaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 42-49, ill.

1989

Torop, P. (1989). „Vaatleja“ ante et post factum. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 53-64, ill.

1988

Lõhmus, J. (1988). „Naerata ometi“ vaatajate ning arvustajate hinnanguis. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 83-87, ill.

Relve, H. (1988). „Vaatleja“ loodusevaatleja pilguga. Sirp ja Vasar, 29. apr.

Priimägi, L. (1988). Tallinnfilmi valem [filmist „Vaatleja“]. Edasi, 3. juuli.

Karro, T. (1988). Meil siin, Hüperboreas… [filmist „Vaatleja“]. Rahva Hääl, 10. juuli.

1987

Iho, A., Simm, P. (1987). Kummardus Andrei Tarkovskile. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 62-70, ill.

1986

Sutrop, M. (1986). Naerata ometi – kui palutakse! Edasi, 16. märts.

Aleksius, M. (1986). Lendas üle lastekodu [filmist „Naerata ometi“]. Edasi, 6. apr.

Ruus, V. (1986). L. Laius – A. Iho piiritsoonis [filmist „Naerata ometi“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 32-41, ill.

Karusoo, M. (1986). Kas naeratame? [filmist „Naerata ometi“]. Sirp ja Vasar, 1. mai.

Iho, A. (1986). Poleemilisi mõtteid seoses filmiga „Mine ja vaata“ [Elem Klimovi filmist „Mine ja vaata“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 54-55, ill.

1985

Olep, J. (1985). Ka skulptuur on filmitav [filmist „Mitme kandiga Õun“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 32-33, ill.

Ruus, J. (1985). Vastab Arvo Iho. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 5-15, ill.

1984

Käesel, T. (1984). 2x10 minutit skulptuurist [dokumentaalfilmidest "Visioon" (rež  P. Puks) ja "Mitme kandiga Õun" (rež A. Iho)]. Sirp ja Vasar, 14. dets, lk 7, ill.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm