Documentary films about world famous Estonian composer Arvo Pärt

Režissöör Dorian Supini film on intiimne ja tundlik portreefilm helilooja Arvo Pärdist, mis avab maestro elufilosoofiat, loometausta ning näitab lihtsaid hetki pere ja lähedastega. „Isegi kui ma kõik kaotan…,“ on Arvo Pärt oma töövihikusse kirjutanud. Meie õnneks on Arvo Pärt palju aastaid päevikut pidanud. Seda päevikut nimetab ta töövihikuteks. Nendesse vihikutesse on ta kõrvuti tööga muusikaliste tekstide kallal kümnete aastate vältel üles kirjutanud oma mõtisklusi, kurvastusi, rõõme, leide, avastusi, muresid, üleelamisi – kõike seda, mida võib nimetada kunstniku siseeluks. Meie filmis tõlgitseb Arvo Pärt koos Immo Mihkelsoniga neid vihikumärkmeid lahti. See on kütkestav ja huvitav tegevus. Igast märkmest saab ajend mõtisklusteks, meenutusteks, avastusteks. Näeme inimest, kes oma teed otsib. Ja me mõistame, et see tee on ahtake. Filmis on kasutatud palju niinimetatud koduvideoid. Arvo Pärt on heasüdamlik ja töökas, heatujuline ja hooliv inimene, helilooja, abikaasa, isa, vanaisa. „Isegi kui ma kõik kaotan…,“ kirjutas Arvo Pärt ühte oma vihikutest. Millest ta räägib? Kas see tähendab, et sellel „kõigel“ pole tema jaoks enam mingit väärtust? Kas see tähendab, et leidub midagi hoopis muud, mingi aare, mille eest võib selle „kõige“ ära anda? Mis aare see niisugune on? Sellest film räägibki.

Kontsertsalvestus Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikaõpilaste Arvo Pärdi loomingule pühendatud kontserdist Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus 4. juunil 2011. Autorikontsert sündis koostöös Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskusega ja sellele eelnesid noorte muusikute proovid koos maailmakuulsa heliloojaga.

Harukordne filmidokument Arvo Pärdist pedagoogirollis musitseerimas koos Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastega ja juhendamas neid enne peatset helilooja autorikontserti. Pärt innustab proovides noori muusikuid ise improviseerima, jagab peenetundeliselt soovitusi esituste viimistlemiseks, leidmaks paremat kõla, räägib teoste juurde lugusid, sageli mängib ka ise klaveril ette. Meeleolukas loomeprotsess, kus pühendunud noored proovivad mitmekesist valikut maestro loomingust – alates lihtsatest lastepaladest ja kuulsatest tintinnabuli-teostest kuni vähemtuntud näideteni vokaal- ja instrumentaalmuusikast.

Portreefilm helilooja Arvo Pärdist sisaldab hetki tema elust ja loomingust, mis filmiprelüüdidena moodustavad koos heliseva maestro-nimelise fuuga. Huvitava kompositsiooniga filmimosaiigis näeb heliloojat tema teoste proovides, interpreetidega suhtlemas, esiettekannetel, seminaridel ja kohtumistel ning kuuleb tema mõtteid muusikast, mälestusi, paeluvaid lugusid lapsepõlvest ja teoste katkendeid. Paatosevaba film avab nüüdisaja ühe hingeliselt intensiivsema helilooja siseilma ja muusikalist mõtlemist, kutsudes vaatajat tunnetama seda maailma, milles elab ja loob Arvo Pärt.

Kuidas sünnib helilooming? Dorian Supini heidab valgust muusikasõpradele suhteliselt varjatuks jäänud poolele loomeprotsessis, näidates harukordseid kaadreid helilooja Arvo Pärdist tema teose esituse viimistlemisel koos dirigent Myung-Whun Chungi ja Santa Cecilia Rahvusakadeemia muusikutega. Peenetundeline sissevaade muusikute tööprotsessi ja heliloome detailidesse, helilooja ja interpreedi omavahelisse suhtlemisse, mis samas aitab tabatud ilmete, kehakeele ja emotsioonide kaudu avada ka asjaosaliste isiksusjooni. Arvo Pärdi uudisteose „Cecilia, vergine romana“ esiettekanne Roomas 19. novembril 2000.

Arvo Pärdi teos "Orient & Occident" telliti Berliini pidunädalate puhuks ja selle maailma esiettekanne toimus 30. septembril 2000 Berliinis. Dorian Supini film jäädvustab hetki helitöö proovidelt Tallinnas Estonia kontserdisaalis koos helilooja Arvo Pärdiga enne esiettekannet Eestis 7. aprillil 2001. Teose esitab Tallinna kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel.

Arvo Pärdi kooriteos „...which was the son of...“ telliti spetsiaalselt Euroopa kultuuripealinnade kontserditurneeks 2000. aastal. Dorian Supini film jäädvustab kirkaid hetki teose proovidest Islandil Euroopa kultuuripealinnade noortekoori Voices of Europe ja heliloojaga ning teose esiettekandest Reykjavikis 26. augustil 2000. Noortekoori koosseisu kuulus 90 lauljat vanuses 16 – 23 kaheksast riigist, dirigeeris Thorgerdur Ingólfsdóttir.

1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. Dorian Supin jälgib helilooja päevi, ikka õhtust hommikuni. Kõlab muusika. Kontserdid mitmetes riikides, ühiskondlik tunnustus ja avalik elu. See, mis näha-teada kõigile on kui veepind – tihti ebatäielik, muutlik, vahel tegelikkust moonutav. Sündmused, kohad ja üksikasjad helilooja elus on vormiks, kus looming on meile jälgitav. Proovime näha rohkem. Kodune miljöö, helilooja mõtteterad. See on kui vees tahta näha põhja, kui peegeldus ei sega. Sügavuse määramine osutub aga sageli silma abil teostamatuks.

Leedu Kammerorkestri proovid ja esinemised vana- ja kaasaegse muusika festivalil Tallinnas. Arvo Pärdi teost "Itaalia kontsert" dirigeerib Saulius Sondeckis, solistid Natalia Gutman tššellol ja Oleg Kagan viiulil. Arvo Pärti usutleb Ivalo Randalu.