Mängu- ja dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist, operaator ning fotograaf Sulev Keedus on sündinud 21. juulil 1957 Tallinnas. Tema lendurist isa Ülo Keeduse meelishobideks olid harrastusfilmid ja purilennukid. Keskhariduse omandas filmikallakuga Tallinna 37. Keskkoolis. Kinotegemist alustas Nõmme kultuurimaja juures tegutsevas amatöörfilmi stuudios Diogenese Tünder, mille rajajaiks olid kultuurharidustöö üliõpilane Olav Neuland ja filmiamatöör Tõnu Aru. 1979 lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhina ning 1989 Moskvas Režissööride ja Stsenaristide Kõrgemad Kursused mängufilmide režissöörina. Kursuste lõputöö "Ainus pühapäev" (1990) valmis Veiko Jürissoni originaalstsenaariumi põhjal. Töötanud 1977–1982 režissööri ja operaatori assistendina Eesti Telefilmis, seejärel mitu aastat doktor Arnold Seppo kliinikus fotolaboratooriumi juhatajana. 1984. aastast vabakutseline filmitegija. 1998 asutas koos Dorian Supini, Valentin Kuigi, Reet Sokmanni, Mart Otsa, Kadri Kanteri ja Kaie-Ene Rääguga stuudio F-Seitse OÜ, mille üks osanikke ta on.
Filmilavastaja ja -produtsent Jaak Kilmi on sündinud 23. okoobril 1973 Tallinnas. Üheksa klassi õppis ta Õismäe 9. Keskkoolis, seejärel läks J. Westholmi Gümnaasiumisse, kus 1989 alustas Helle Karise eestvedamisel tegevust filmiklass "Oriest Studio". Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1992 asus Jaak Kilmi õppima režiid Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimeses lennus. Kursuse juhendajaks oli Arvo Iho ning õpingukaaslaste seas Rainer Sarnet, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre ja Urmas E. Liiv. Filmi ja video eriala lõpetas ta 1998, diplomitööks lühimängufilm "Külla tuli".
Režissöör Rainer Sarnet on sündinud 3. märtsil 1969 Rakveres elektrotehnika inseneri pojana. 5. klassist hakkas ta koos kaksikõe Kristeliga käima näiteringis, mida juhendas GITISe lõpetanud Valdur Liiv, hilisem Lääne-Virumaa kultuurijuht. Lõpetas 1987 Rakvere 3. Keskkooli, millele järgnes teenistus Nõukogude armees. Pärast sõjaväeteenistust töötas 1990–1992 Rein Raamatu rajatud joonisfilmistuudios Stuudio B, algul multiplikaatorina, hiljem kolme animafilmi („Koer kosmoses“, „Piloodid laviinis“, mõlemad 1992, „Naerev troll“, 1993) (kaas)režissöörina. 1992 asus õppima režiid Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimeses lennus, mida juhendas Arvo Iho.
Režissöör ja näitleja Andres Puustusmaa on sündinud 19. juulil 1971. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1990 Tallinna 10. Keskkooli ja 1994 Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedri XVI lennu (kursuse juhendaja Ingo Normet). 1994–2003 töötas näitlejana Eesti Draamateatris, seejärel lahkus Eestist ning lõpetas 2004. aastal Moskvas kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused. Kursustel olid tema juhendajateks ja õpetajateks Emil Loteanu, Andrei Dobrovolski, Vladimir Fentšenko, Nikita Mihhalkov ja Krzysztof Zanussi. Lõpetamise järel töötas 2004–2006 Lenfilmis ja 2006–2009 Mosfilmis režissöörina, hiljem vabakutseline. Õpetanud aastast 2004 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis filmi- ja teletööd (aastast 2015 dotsent).
Mart Sander (Martin Laurent Sander) on sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas. Õppinud viiulit Tallinna Muusikakoolis ning koorijuhtimist Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, ajalugu Eesti Humanitaarinstituudis ning inglise ja saksa keelt Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 2018. aastal sai magistrikraadi telerežii erialal Balti Filmi- ja Meediakoolist ning jätkab samas doktorantuuris audiovisuaalkunstide ja meediauuringute erialal. Sander on töötanud Estonia teatri koorilaulja, ansambli Modern Fox solisti ja telesaatejuhina, osalenud laulja ja näitlejana nii muusika- kui ka sõnalavastustes ja filmides, olnud lavastaja, režissöör ja teatrikunstnik, kirjutanud näidendeid, romaane ja filmistsenaariume ning astunud üles maalinäitustega.
Dokumentaal-, mängu- ja reklaamfilmide režissöör, stsenarist ning esseist Andres Maimik on sündinud 8. veebruaril 1970 Tallinnas tromboonimängija pojana. Ta lõpetas 1985 Tallinnas praeguse Järveotsa Gümnaasiumi 8. klassi. Õppis Tartu Kunstikoolis 1988. aastani, lõpetas 1991 Tallinna 6. õhtukooli. Õppinud Eesti Humanitaarinstituudis 1992–95 sotsioloogiat, filosoofiat ja psühholoogiat ning 1996–2001 Tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video erialal. Bakalaureusekraadi sai 2008. aastal Balti Filmi- ja Meediakoolist, mille lõpetas dokumentaalfilmide režissöörina cum laude, esitades lõputööks mängufilmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse“. 2009. aastal astus samas koolis stsenaristika magistriõppesse.
Vt lisaks: Intervjuu Andres Maimikuga
Vt ka Katrin Tegova
Stsenarist ja režissöör Katrin Tegova (kuni 2009 Katrin Ruus; 2009–2018 Katrin Maimik) on sündinud 13. märtsil 1982 Kullamaal. Lõpetanud Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule (BA, 2005) ning Balti Filmi- ja Meediakooli stsenaristika erialal (MA, 2013). Töötanud täienduskoolituse koordinaatorina, galeristina, Pärnu Teatri Endla avalike suhete juhina, novembrist 2009 MTÜ Terve Maa kommunikatsioonijuhina ja jaanuarist 2011 Tartu Uue Teatri avalike suhete juhina. Alates 2012. aastast kultuuriturunduse firma Väike Objekt A juhatuse liige. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt artikleid teatri, kunsti, meedia ja filmi vallast.
Soome filmitegija Antti-Jussi Annila on sündinud 8. jaanuaril 1977 Helsingis.
Gruusia filmirežissöör ja stsenarist Zaza Urušadze sündis 30. oktoobril 1966. aastal Thbilisis jalgpallur Ramaz Urušadze pojana. Ta õppis 1982–1988 Šota Rustaveli Gruusia rahvuslikus teatri- ja filmiülikoolis. Aastatel 2002–2004 oli ta Gruusia rahvusliku filmikeskuse juhataja. Urušadze oli Ameerika Filmiakadeemia liige ja Gruusia Filmiakadeemia president.
Urušadze esimene täispikk mängufilm „Siin koidab“ esilinastus 1998. aastal ning saavutas edu nii kodumaal kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Oma teises filmis „Kolm maja“ (2008) astus režissöör üles ka näitlejana. Neljas täispikk mängufilm, Eestiga koostöös tehtud „Mandariinid“ (2013) nomineeriti Ameerika Filmiakadeemia auhinnale ja Kuldgloobusele parima võõrkeelse mängufilmi kategoorias. Lisaks sellele võitis film hulgaliselt auhindu erinevatelt rahvusvahelistelt filmifestivalidelt. Koostöös Eestiga valmis ka „Pihtimus“ (2017). Kokku lavastas Urušadze kaheksa filmi ning populaarse Gruusia telesarja „Tskheli Dzaghli“ avaosa. Tema viimane film „Anton“ (2019) räägib kahe poisikese, katoliiklasest Antoni ja Juudist Jakobi sõprusest 1919. aastal väikeses Ukraina külakeses. Selle filmi esilinastus Jeruusalemma filmifestivalil jäi Urušadzel nägemata. Ta suri täies loomejõus 7. detsembril 2019. aastal ujudes saadud infarkti.
Režissöör ja produtsent Priit Pääsuke on sündinud 29. jaanuaril 1975 Tallinnas. 1993 lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli. 1997–2002 õppis Tartu Ülikoolis loodusteadusi, seejärel 2002–2005 Tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video erialal, mille lõpetas režissöörina. Pärast ülikooli lõpetamist asutas koos kursusekaaslaste Margo Siimoni ja Anu Aunaga produktsioonifirma Luxfilm, kus töötab režissööri, produtsendi, stsenaristi, monteerija ning helirežissöörina. Huvi teatri vastu viis Pääsukese õppima EMTA lavakunstikooli ning BFM-i ühismagistriõppesse filmi- ja teatrilavastamise erialale. 2017. aastal debüteeriski ta teatrilavastajana teatris Kelm, tuues lavale Woody Alleni „Riverside Drive’i“. 2017. aastal valmis ka Pääsukese esimene täispikk mängufilm "Keti lõpp".
Asa Helga Hjörleifsdottir (sündinud Reykjavikis) on õppinud filmi Columbia ülikoolis, mille lõpetas magistrikraadiga. Ta on lavastanud lühifilmid „Love Story“ (2012), mis oli tema kooli lõpufilm, ja „You and Me“ (2015). „Luik“ on tema debüütmängufilm.
Eesti filmi varamu
Filmiliigid
Filmid tootmisaastate järgi
2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 1982 1981 1980 1979 1978 1977 1976 1975 1974 1973 1972 1971 1970 1969 1968 1967 1966 1965 1964 1963 1962 1961 1960 1959 1958 1957 1956 1955 1954 1953 1952 1951 1950 1949 1948 1947 1946 1945 1944 1943 1942 1941 1940 1939 1938 1937 1936 1935 1934 1932 1931 1930 1929 1928 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 1919 1918 1917 1916 1915 1914 1913 1912
Filmivaldkonna inforuum
Sihtotsingud