Avaleht

Filmimuusikat enim loonud Eesti heliloojad (20 ja rohkem filmi)

/*
*/ Vaata, kes Eesti heliloojatest on kirjutanud kõige rohkem filmimuusikat

  • Sven Grünberg
    Sven Grünberg

    1956

    Helilooja Sven Grünberg on sündinud 24. novembril 1956. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1976. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikateooria alal. Juba neil aastail mängis ta mitmes ansamblis. Pärast erinevaid ansambleid on Grünberg töötanud stuudiomuusikuna, olles ühes isikus helilooja, laulja, instrumentalist ja helirežissöör. Süntesaatorile on ta helipildi rikastamiseks lisanud nii lääne- kui idamaiseid naturaalseid pille. Grünberg on töötanud Ugalas, Rakvere teatris ja Riiklikus Vene Draamateatris muusikaala juhatajana. 1993. aastast on ta õpetanud oma loodud õppeainet - muusika ja heli filmidramaturgia kujundajana - mitmes Soome ja Eesti kõrgkoolis.

  • Arvo Pärt
    Arvo Pärt

    1935

    Helilooja Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aastal Paides, kus veetis ka oma esimesed eluaastad. 1938. aastal kolis pere Rakverre, kus said alguse Pärdi muusikaõpingud Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. Pärast Rakvere 1. Keskkooli lõpetamist (1954) asus ta õppima kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel, õpingud katkestas sõjaväeteenistus (1954­-1956). Aastal 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikku Konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille lõpetas 1963. aastal. Sel perioodil veel üliõpilasena loodud teostest kuuluvad mitmed tänaseni helilooja ametlikku loomenimekirja: näiteks klaverile loodud kaks sonatiini (1958-1959) ja „Partita” (1958) ning orkestriteosed „Nekroloog” (1960), „Perpetuum mobile” (1963) ja esimene sümfoonia (1963).

  • Olav Ehala
    Olav Ehala

    1950

    Helilooja ja pianist Olav Ehala on sündinud 31. juulil 1950. aastal Tallinnas. Tema vanemad olid mõlemad musikaalsed. Isa sai enim tuntuks noodigraafikuna, aga ta oli ka koori- ja orkestrijuht ning mängis trombooni. Ema mängis väga hästi klaverit ja tal oli kaunis lauluhääl. Ehala lõpetas 1969. aastal muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, 1998 dotsent, 2004 professor, aastatel 2001–2014 oli ta Eesti Heliloojate Liidu esimees.

     

  • Veljo Tormis
    Veljo Tormis

    1930 - 2017

    Helilooja Veljo Tormis sündis 7. augustil 1930. aastal Aru külas Harjumaal. Tormise köstrist isa juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. Aastatel 1942–1943 võttis Tormis August Topmanilt orelitunde, 1943–1944 õppis ta orelit Topmani juures Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest. 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle aga ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. 1951–1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni. Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Veljo Tormis töötas aastatel 1956–1960 Tallinna Muusikakooli õpetajana, tema õpilaste seas olid Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. 1956–1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Veljo Tormis suri 21. jaanuaril 2017. aastal.

  • Lepo Sumera
    Lepo Sumera

    1950 - 2000

    Helilooja Lepo Sumera sündis 8. mail 1950. aastal Tallinnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Veljo Tormise juures ning aastail 1968-1973 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), kus ta oli professor Heino Elleri viimane õpilane; pärast Elleri surma (1970) õppis Heino Jürisalu juures. Aastail 1979-1982 täiendas Sumera end Moskva Konservatooriumis. 1971-1980 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios, alates 1978. aastast õpetas kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias, 1993. aastast oli samas professor ja 1995-1999 elektronmuusika stuudio esimene juhataja. Sumera oli Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil 1989-1992 ning 1993. aastast kuni elu lõpuni Eesti Heliloojate Liidu esimees (liige alates 1973. aastast). Lepo Sumera suri 2. juunil 2000. aastal Tallinnas ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.

  • Gustav Ernesaks
    Gustav Ernesaks

    1908 - 1993

    Helilooja Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas Harjumaal. 15-aastaselt (1924) astus ta Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, õppides seal kuni 1927. aastani ka orelit. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal professor Juhan Aaviku klassis ja 1934. aastal kompositsiooni erialal professor Artur Kapi klassis. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu.

  • Uno Naissoo
    Uno Naissoo

    1928 - 1980

    Helilooja Uno Naissoo sündis 25. märtsil 1928. aastal Viljandis. Ta astus 1946. aastal Tallinna Riiklikku Konservatooriumi koorijuhtimise erialale Tuudur Vettiku klassi, aastast 1947 õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1952. Naissoo oli pikaaegne muusikateoreetiliste ainete õpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1952–1980), seejuures 1977. aastal avatud levimuusikaosakonna eestvedaja ja juhataja ning levimuusikaõppejõud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1979–1980). Pikka aega juhendas ta Eesti Heliloojate Liidu noortesektsiooni (1954–1980). Naissoo on juhendanud ansambleid Swing Club (1947–1957), Rütmikud (1948–1950), Metronoom, Stuudio 8, Ekspromt 4 ja Tallinna Muusikakooli džässansamblit, kus mängis ise klaverit, akordioni, kontrabassi, althorni ja ventiiltrombooni. Ta oli Eesti Raadio meeskvarteti (1960) ja Tallinna Kammerkoori (1962) asutajaid. Samuti asutas ta 1947. aastal Eesti esimese džässiorganisatsiooni Swing Club ning oli 1949. aastal alanud Tallinna džässifestivalide üks algatajaid ja ideelisi juhte.

  • Eino Tamberg
    Eino Tamberg

    1930 - 2010

    Helilooja Eino Tamberg sündis 1930. aastal Tallinnas. Lõpetanud 1953. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi professor Eugen Kapi klassis, töötas ta 1953–1959 helirežissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust oli Tamberg seotud muusika õpetamisega – aastast 1968 oli ta Tallinna konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) kompositsiooniõppejõud, aastast 1978 osakonnajuhataja ja aastast 1983 professor. Aastakümnetega õpetas ta välja lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi, Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne. Tamberg oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1955. aastast, Eesti Kinoliidu liige alates 1968. aastast ja Eesti Teatriliidu liige alates 1982. aastast.

  • Ülo Vinter
    Ülo Vinter

    1924 - 2000

    Helilooja Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1951. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria ning 1956. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal Villem Kapi õpilasena. Aastatel 1956–1969 töötas ta Eesti Raadios muusikatoimetajana ning seejärel 1969–1986 Eesti Telefilmi muusikatoimetajana ja ka Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetajana. Ülo Vinter suri 2. juulil 2000. aastal Käsmus ja on maetud Käsmu kalmistule.

  • Kuldar Sink
    Kuldar Sink

    1942 - 1995

    Helilooja Kuldar Sink sündis 14. septembril 1942. aastal Tallinnas. Tema isa Peeter Sink oli luuletaja ja maalikunstnik ning töötas vaimulikuna, ema Marje Sink on tuntud vaimuliku muusika loojana. Sink lõpetas 1960. aastal Tallinna Muusikakoolis muusikateooria ja 1961. aastal flöödi eriala, võttes samas ka Veljo Tormiselt kompositsioonitunde. Aastail 1961–1966 õppis ta lõpudiplomit saamata heliloomingut Leningradi konservatooriumis Andrei Petrovi juures, kuna vaimuliku perest pärinemise tõttu ei võetud teda vastu Tallinna konservatooriumi. 1960–1963 töötas ta flötistina Estonia teatri orkestris ja 1963–1973 Eesti TV ja Raadio Sümfooniaorkestris. Aastast 1973 oli ta vabakutseline helilooja. Kuldar Sink suri traagilise õnnetuse tagajärjel 29. jaanuaril 1995. aastal Kõrves Võrumaal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.

  • Boris Kõrver
    Boris Kõrver

    1917 - 1994

    Helilooja Boriss Kõrver sündis 30. märtsil 1917. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1936. aastal Tallinnas erahumanitaargümnaasiumi, õppis klaverit 1932–1933 Tallinna Konservatooriumis Eva Noorma-Raudkatsi juures ja seejärel eraviisiliselt Artur Lemba juhendusel. 1937–1940 õppis Kõrver Tartu Ülikoolis majandusteadust. 1950. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Heino Elleri klassis. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Kõrver Nõukogude armeesse, hiljem kuulus ta Jaroslavlis Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse; sealse džässorkestri repertuaar oli valdavalt tema loodud ja seatud. Boris Kõrver mängis klaverit džässorkestris "Kuldne Seitse" (1938–1941 ja 1947–1950) ning Tallinna Noorte Maja orkestris (1944–1947). Ta töötas Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana (1950–1952), Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpilli- ja estraadiorkestri dirigendina (1952–1953), oli Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja (1953–1966) ja esimees (1966–1974). Aastast 1974 tegutses vabakutselise heliloojana.

  • Tõnu Naissoo
    Tõnu Naissoo

    1951

    Džässipianist ja helilooja Tõnu Naissoo on sündinud 18. märtsil 1951. aastal Tallinnas helilooja Uno Naissoo pojana. Ta lõpetas 1970. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria erialal ja 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eino Tambergi klassis. Aastatel 1989–1990 täiendas ta end Berklee Muusikakolledžis USA-s. Ta on töötanud muusikaõpetajana Soomes (1991–1992), aastast 1999 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning aastast 2001 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

  • Alo Mattiisen
    Alo Mattiisen

    1961 - 1996

    Helilooja Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aastal Jõgeval. Ta õppis Jõgeva 1. Keskkoolis ning klaverit Jõgeva Lastemuusikakoolis. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogika Heino Rannapi juures ning 1988. aastal kompositsiooni eriala professor Eino Tambergi juhendamisel. 1983. aastast sai Alo Mattiisenist Erkki-Sven Tüüri järel ansambli In Spe juht, kus ta tegutses ühtlasi ka klahvpillimängijana ja heliloojana. Koostöö ansambliga kestis kümmekond aastat. Mattiisen on töötanud muusikaõpetajana Jõelähtme koolis, muusikatoimetajana Eesti Raadios ja Reklaamitelevisioonis. Hiljem tegutses vabakutselise heliloojana.

  • Rein Rannap
    Rein Rannap

    1953

    Helilooja ja pianist Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953. aastal Tallinnas. Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Ta õppis 1965–1972 Tallinna Muusikakeskkoolis ja seejärel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1977. aastal Virve Lippuse klaveriklassis. 1977–1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991–1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel.

     

  • Andres Valkonen
    Andres Valkonen

    1951

    Helilooja Andres Valkonen on sündinud 21. juunil 1951. aastal Tallinnas. Lõpetas 1973 tööstuse planeerimise erialal Tallinna Tehnikaülikooli (tollal Tallinna Polütehniline Instituut). Aastatel 1978 – 1982 õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas muusikateooria erialal 1982. Valkonen on töötanud 1973-1980 Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Plaanikomisjoni ökonomistina, 1980-1995 Tallinnfilmi muusika peatoimetajana ja 1995-1999 samas muusikakonsultandina, 1999-2001 Reveko Bürooseadmete AS-s ja 2001- 2014 Overall Eesti AS-s. Eesti Kinoliidu liige alates 1990. aastast.

  • Tõnu Kõrvits
    Tõnu Kõrvits

    1969

    Helilooja Tõnu Kõrvits on sündinud  9. aprillil 1969. aastal Tallinnas. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia professor Raimo Kangro kompositsiooniklassi. 1994. aastast alates kuni 1997. aastani oli tema juhendajaks Jaan Rääts Muusikaakadeemias. Ta on täiendanud ennast noorte heliloojate seminaridel ja kursustel Hilversumis (Holland, 1997), Gotlandil, Boswilis ja Gdanskis (Poola, 1998). Alates 1994. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu liige. Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Kirjutanud ka filmimuusikat.

  • Erkki-Sven Tüür
    Erkki-Sven Tüür

    1959

    Helilooja Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959.aastal Kärdlas. Ta õppis 1976–1980 löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis, seejärel 1980–1984 kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastatel 1979–1984 oli Tüür ansambli In Spe juht. Alates 1995. aastast on ta vabakutseline helilooja. Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte.

  • Jaan Rääts
    Jaan Rääts

    1932

    Helilooja Jaan Rääts on sündinud 15. oktoobril 1932. aastal Tartus. Ta õppis Tartu Muusikakoolis klaverit ning lõpetas 1957. aastal Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsioonieriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Aastail 1955–1966 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina, 1966–1970 Eesti Televisioonis muusikasaadete peatoimetajana ja 1970–74 Eesti Televisiooni peatoimetajana–muusikalise juhina. Aastail 1974–1993 oli Rääts ENSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees, pikka aega kuulus ta ka kõrgetesse partei ning valitsusorganitesse. Aastail 1968–1970 ja 1974–2003 õpetas Rääts kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (1990 professor). Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Timo Steiner.

  • Valter Ojakäär
    Valter Ojakäär

    1923 - 2016

    Helilooja ja muusikapublitsist Valter Ojakäär sündis 10. märtsil 1923. aastal Pärnus. Ta  õppis klarnetit Pärnu Muusikakoolis (1940–1941) ja Tallinna Konservatooriumis (Bernhard Luki klass, 1942–1943) ning samas kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956. aastal. Ojakäär töötas aastatel 1945–1970 Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeistrina, mängides klarnetit ja saksofoni ka teistes kollektiivides (Endla teatri orkester, John Pori restoraniorkester, džässorkester Kuldne 7, ansambel Rütmikud). Aastail 1964–1967 ja 1975–1980 õpetas ta levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Juhatas bigbändi Kalev 1982–1992.

  • Anti Marguste
    Anti Marguste

    1931 - 2016

    Helilooja Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal Eaveres Pärnumaal. Ta lõpetas 1953. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960 Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal Mart Saare ja Anatoli Garšneki juures. Aastatel 1962–2001 õpetas ta G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid ning rahvaloomingut, 1959–1962 töötas ka ajalehe Sirp ja Vasar muusikaosakonna juhatajana.

Tunnustus andmebaasile

Eesti parim kolmanda sektori e-teenus 2015

RIA konkursil tunnistati filmiandmebaas 2015. aasta parimaks kodanikuühiskonna e-teenuste kategoorias

Filmid tootmisaastate järgi:

2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 1982 1981 1980 1979 1978 1977 1976 1975 1974 1973 1972 1971 1970 1969 1968 1967 1966 1965 1964 1963 1962 1961 1960 1959 1958 1957 1956 1955 1954 1953 1952 1951 1950 1949 1948 1947 1946 1945 1944 1943 1942 1941 1940 1939 1938 1937 1936 1935 1934 1932 1931 1930 1929 1928 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 1919 1918 1917 1916 1915 1914 1913 1912

Soovin omandada filmikoopiat

Kui soovite omandada mõnd kroonikapala, lõiku filmist või filmi koopiat isiklikuks kasutamiseks, leiate soovituse, kuidas seda teha siit.

Artikkel

Andmebaas - Facebook

BFM tudengifilmid

Portreefilmide antoloogia

Kirjandus ja film

Artise koolikino

Eesti lood

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas

ERR Arhiiv

Eesti Filmiarhiiv

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFSA
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm