Avaleht

Eesti näitlejad, kes on teinud kõige rohkem (30 ja enam) filmirolli

/*
*/ Vaata, kes Eesti näitlejatest on teinud enim filmirolle

  • Aarne Üksküla
    Aarne Üksküla

    1937

    Näitleja ja teatripedagoog Aarne-Mati Üksküla on sündinud 21. septembril 1937 Tallinnas vedurijuhi perekonnas. Jäi varakult vanemateta ja koos kahe õega vanaema ning lelle kasvatada. Kooliteed alustas ta Rahumäel ja jätkas reaalkoolis, kus tema esimene “teatriprofessor” Jaanus Orgulas proovis teda Kiire rollis. Pärast 2. ja 7. keskkooli segakoolideks muutmist jätkas õpinguid 7. keskkoolis. Uues koolis sai Aarne Üksküla teiseks “teatriprofessoriks” Silvia Laidla. Aastatel 1956–1957 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis. 1961. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi näitleja erialal.

    Töötas aastatel 1961–1968 Rakvere teatris, 1968–1978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris, 1985–1988 Eesti Draamateatris, 1988–1993 Vanalinnastuudios ja 1993–2002 Eesti Draamateatris. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris Theatrum. Vaheaegadega on Üksküla töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, kus ta oli aastatel 1978–1982 kateedri juhataja ja on 1998. aastast professor. Lisaks on ta 1997. aastast Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppejõud.

    2009. aastal riigi kultuuripreemiat saades oli Üksküla mänginud enam kui 130 teatri- ja ekraanirollis.

    Esimesest abielust näitleja Siina Ükskülaga on Aarne Ükskülal poeg Sander Üksküla, kelle lapsed Sandra Uusberg ja Kristjan Üksküla on samuti näitlejad. 1978. aastast kestnud kooselust näitleja Maria Klenskajaga on neil tütar Mari-Leen Üksküla, kellel on poeg ja tütar.

  • Lembit Ulfsak
    Lembit Ulfsak

    1947 - 2017

    Näitleja, lavastaja ja filmirežissöör Lembit Ulfsak sündis 4. juulil 1947 Koerus. Alghariduse sai ta Räpina seitsmeklassilises koolis. Vanemad olid 1947 esivanemate sünnimaale naasnud Siberi eestlased (isa ametiühingutegelane, ema õmbleja). Ta lõpetas 1966 Tallinna 7. Keskkooli ja 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennu (kursuse juhendaja Voldemar Panso). Lembit Ulfsak töötas näitlejana 1969–78 Noorsooteatris, 1978–85 (vaheaegadega) V. Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris, 1985–94 näitleja ja lavastajana Tallinnfilmis ja alates 1994. aastast Eesti Draamateatris.

  • Ita Ever
    Ita Ever

    1931

    Näitleja Ita Ever (kodanikunimega Ilse Ever) on sündinud 1. aprillil 1931 Paides. Isa Alfred Ever oli meesterõivaste kaupluses äriteenija, ema Nadežda Ever (neiuna Stepanova) pidas juuksuriäri. Kui Ita oli nelja aastane, kolis pere Tallinnasse. Haridustee algas Tallinna 14. algkoolis (1939–1940), jätkus 1940. aastal Tallinna 8. algkoolis, mis liideti 1944. aastal Tallinna 4. keskkooliga, mille Ever lõpetas 1950. aastal. Keskkoolist sai alguse ka tema kirjanduse- ja teatrihuvi, mis viis tüdruku töönduskooperatsiooni näiteringi, kus õige pea pakuti talle nimiosa Aleksei Arbuzovi „Tanjas“. Järgnes rida teisi rolle, kus ta mängis peamiselt peaosi – noori naisi. Ja kuigi Everi üks soove peale keskkooli oli minna Tartusse arstiks õppima, valis ta siiski Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatriinstituudi (GITIS), mille eesti stuudios ta õppis aastatel 1950–1953. Lõpetamise järel suunati kogu lend, 24 inimest, tööle Tallinna Draamateatrisse. Alates 1953. aastast kuni tänaseni on Ita Ever Eesti Draamateatri näitleja, kuigi mõned rollid on ta teinud ka Vanalinnastuudios.

  • Jüri Järvet
    Jüri Järvet

    1919 - 1995

    Teatri- ja filminäitleja Jüri Järvet (kuni 1936. aastani Georgi Kuznetsov) sündis 18. juunil 1919. aastal Tallinnas. Keerulised olud lapsepõlves – hülgamine, lastekodu, kasupere – ei võimaldanud korralikku kooliteed, Gustav Adolfi gümnaasium jäi pooleli ja õpingud jätkusid Tallinna õhtukolledžis. Nooruke Georgi osales koolinäitemängudes, debüüdiks Tiugu sõnatu roll Oskar Lutsu „Kevades“. 14-aastaselt avanes tal võimalus mängida teiste poistega massistseenis Draamastuudio teatris. Aastail 1933–1936 osales ta viies lavastuses, kuid teatristuudios edasi õppimise peale ta tol ajal veel ei mõelnud. Paralleelselt teatriga tegeles ta 1930ndatel ka sportvõimlemisega, tulles kolmel korral Tallinna koolinoorte meistriks. Tänu võimlemisele sai Järvet 1940. aastal Tallinna Töölisteatrisse tantsijana tööle ja peale mobiliseerimist Punaarmeesse 1941 pääses 1942. aasta veebruaris Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse (ERKA) Jaroslavlis, kus oli tantsija kuni oktoobrini 1944. Sõja ajal oli Töölisteatrist saanud Väiketeater ja sellest ENSV Riiklik Noorsooteater, kuhu Järvet võeti esimese kategooria tantsijaks, kuid hinges tundis ta ikka, et tantsimine pole tema ala ja liitus samal aastal loodud Riikliku Draamastuudio õpperühmaga. 1946 – 1949 oli ta Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi üliõpilane (viimasel aastal kooli kõrvalt ka Raadiokomitees dramaatiliste saadete toimetaja), seejärel töötas 1949 – 1950 näitleja ja peanäitejuhina Lõuna-Eesti Teatris. Septembris 1950 siirdus ta koos Voldemar Pansoga Moskvasse lavastajaks õppima, aga pidas vastu vaid paar kuud, tuli tagasi, kuid Draamateatrisse teda tööle ei võetud ja teenis ajutiselt 1951 – 1952 kunstilise konsultandina Eesti NSV Teatriühingus. Aastatel 1952 – 1965 oli ta Draamateatri näitleja. Esimesed neli aastat tegi teiste rollide kõrvalt ka estraadi Eino Baskiniga, duo sai kiiresti üle Eesti tuntuks. Siis aga loobus estraadist ja pühendus ainult teatrile. 1964. aastal ilmus Järveti huumori- ja satiirivalimik "Kits kärneriks". Novembrist 1965 kuni maini 1967 töötas Järvet näitlejana Riiklikus Noorsooteatris, kus tal oli kolm rolli: üks Narr ja kaks Kuningat. Maist 1967 kuni aprillini 1970 oli ta lepingute alusel näitleja Tallinnfilmis, Mosfilmis ja Lenfilmis. Aastatel 1968 – 1992 oli Järvet Eesti Draamateatri näitleja, 1982–1987 Eesti Teatriühingu juhatuse esimees. Jüri Järvet suri 5. juulil 1995. aastal Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.

  • Arvo Kukumägi
    Arvo Kukumägi

    1958 - 2017

    Teatri- ja filminäitleja Arvo Kukumägi sündis 9. augustil 1958. aastal Setumaal Litvina külas. Õppis kuni 8. klassini (1965-1973) Saatserinna koolis, seejärel Värska keskkoolis (1973-1976). Kohe peale keskkooli 1976. aastal astus Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, mille IX lennu lõpetas näitlejana 1980. aastal. 1987–1989 õppis Moskvas Režissööride ja Stsenaristide Kõrgematel Kursustel, lõpetades mängufilmide režissöörina. Aastail 1980–1984 töötas Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, kust vallandati joomise pärast. Sestpeale vabakutseline näitleja. Arvo Kukumägi näitles juba kooli ajal ja on saanud ka kooliteatrite vabariiklikul festivalil parima näitleja auhinna. Filmidebüüdi tegi ta 18-aastasena, mängides Marguse rolli filmis „Tätoveering“ (režissöör Peeter Simm), mis on kolmas novell noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“ (1977).

  • Heino Mandri
    Heino Mandri

    1922 - 1990

    Näitleja Heino Mandri sündis 11. septembril 1922. aastal Kohtla-Järvel. 1924. aastal asus perekond elama Tallinna. Mandri õppis 1930–1940 Jakob Westholmi gümnaasiumis, 1941. aastal lõpetas Tallinna 7. Keskkooli (Westholmi gümnaasium nimetati 1940. aastal ümber Tallinna 7. Keskkooliks). 1941. aastal juhtus ta lugema kuulutust, et Estonia korraldab katsed noorte näitlejate saamiseks. Soovijaid oli 269. Heino Mandri oli 11 õnneliku seas, kes vastu võeti. Nii sai temast näitleja-statist. Igal õhtul tuli mängida massi-stseenides – ooperites, ballettides, operettides. 1942. aastal astus Mandri Tallinna Teatrikooli, 1946 lõpetas ta selle baasil moodustatud Draamastuudio eriklassi. Ühe hooaja, 1943–1944 oli Heino Mandri Narva Teatris, siis 1948. aastani jälle Estonias.

  • Tõnu Kark
    Tõnu Kark

    1947

    Näitleja Tõnu Kark on sündinud 4. detsembril 1947. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1970 Draamateatri õppestuudio ning on sellest ajast olnud professionaalne näitleja. Töötas aastatel 1971–1980 Rakvere Teatris, 1981–1996 Linnateatris ja aastast 1996 Eesti Draamateatris. Mänginud ka Estonia muusikalides ja telesarjades („M Klubi“ 1996-1998, „Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188“ 2001). Oma filmidebüüdi tegi Kark juba 1967. aastal filmis „Keskpäevane praam“, kus ta astus üles radarihuvilise poisi episoodilises osas. Tema filmikarjäär algas aga 1979. aasta filmiga „Tuulte pesa“, kuhu režissöör Olav Neuland otsis 1940. aasta mootorratast ning tollasel Rakvere teatri näitlejal Tõnu Kargul juhtus just selline olema. Ratas sobis, kuid üha enam hakkas Neuland huvi tundma ratta omaniku vastu. Nii saigi Kark omale külavolinik Tiit Paljasmaa rolli, mis leidis tunnustust kriitikas ja pälvis 1980. aastal I Nõukogude Eesti filmifestivalil koos rolliga “Metskannikestes” parima meesnäitleja auhinna. Siit edasi tuli rolle juba ridamisi, paljudes filmides ka peaosad: „Ideaalmaastik“ (1980), „Karge meri“ (1981), „Nipernaadi“ (1983), „Bande“ (1985), „Keskea rõõmud“ (1986), „Äratus“ (1989), „Regina“ (1989), „Noorelt õpitud“ (1991), „Lammas all paremas nurgas“ (1992) „Ameerika mäed“ (1994) jne. Tõnu Kark on pälvinud hulgaliselt nii teatri- kui filmiauhindu. 2009. aastal tunnustati teda  Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Ta on Eesti Kinoliidu auliige.

  • Kaljo Kiisk
    Kaljo Kiisk

    1925 - 2007

    Režissöör ja näitleja Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925 Ida-Virumaal Voka vallas Vaivina külas. 1944 teenis ta 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi õhutõrjeüksuses, võttis osa Sinimägede lahingust ja jäi sõjategevuse lõppedes Eestisse. Lõpetanud 1946 Rakvere 1. keskkooli, astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti (erialaks maavarade allmaakaevandamine) ja aasta hiljem ka ENSV Riiklikusse Teatriinstituuti. 1948 vahetas Kiisk Tallinna teatrikooli Moskva „kaitsvate müüride” vastu, sest paradoksaalselt oli tema ja mitmete temasuguste elukäigust tulenev risk tollal väiksem impeeriumi südames kui Eesti NSVs. A. Lunatšarski nimelise Teatriinstituudi (GITIS) legendaarse Eesti stuudio lõpetanuna saabus näitleja Kaljo Kiisk 1953 Tallinna Draamateatrisse.

  • Salme Reek
    Salme Reek

    1907 - 1996

    Näitleja Salme Reek sündis 10. novembril 1907. aastal Pärnus. Ta õppis Pärnu algkoolis, Tallinna Saksa erakoolis, Pärnu gümnaasiumis ja Tallinna 2. tütarlastegümnaasiumis. Esimese teatrirolli mängis üheksa-aastane Salme Reek koolilaval klassijuhataja Marta Porti juhendamisel. Koolipäevilt oli Reegil eredamalt meeles Maeterlincki näidendi "Sinilind" lavastus, kus ta mängis väikest tüdrukut Mytyli. Aastatel 1927–1930 õppis Reek Draamastuudio teatrikoolis, mille neljanda lennu lõpetamise järel 1930 läks ta tööle Draamastuudio Teatrisse (avati 1925 ja aastast 1937 kannab see nime Eesti Draamateater) ning jäi sinna näitlejana tööle kuni oma surmani 1996. aastal. Töö kõrvalt teatris lõpetas Reek 1933. aastal ka Gerd Neggo tantsustuudio. Noore näitlejana mängis ta paralleelselt väikesi lapsi ja vanu naisi. Poisterollidest aga kujunes tema kui näitleja fenomen. Salme Reeki peetakse Eesti teatri kõige kuulsamaks meeste ja poiste rolle kehastavaks naisnäitlejaks. Väga varakult õppis ta erinevaid karaktereid looma. Esimesteks suuremateks osadeks teatrikooli lõpetanud Salme Reegile oli nimiroll A. Bridadere „Pöialpoisis“ 1931. aastal ja väike tüdruk Grete V. Baumani „Hüpiknukkude meistris“. Tema tuntumad rollid teatri- ja telelavastustes olid ema Ǻse (Ibseni "Peer Gynt" 1962 ja 1978), proua Ruhsam-Krotzi ("Homme on jälle päev" 1979) ja väike Tiina (Kitzbergi "Libahunt" 1941). Reek esines palju Eesti Raadios, lavastas lastekuuldemänge, mängis telelavastustes (Vanaema õunapuu otsas“, „Kas te armastate papagoisid?“) ja filmides („Musta katuse all“, „Püha Susanna ehk Meistrite kool“).

  • Enn Klooren
    Enn Klooren

    1940 - 2011

    Näitleja Enn Klooren sündis 21. juunil 1940. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1959. aastal Türi keskkooli, õppis aastatel 1960–1961 Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegune Tallinna Ülikool) algõpetust ja laulmist ning lõpetas 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) lavakunstikooli III lennu ja töötas seejärel Draamateatris näitlejana. Alates 1989. aastast elas ta Järvamaal, kus tegeles muuhulgas ka harrastusteatri juhendamisega. Enn Klooren suri 26. märtsil 2011. aastal.

  • Mikk Mikiver
    Mikk Mikiver

    1937 - 2006

    Näitleja ja teatrilavastaja Mikk Mikiver sündis 4. septemberil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Loksa koolis, Tallinna mäetehnikumis, 17. Keskkoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune Tallinna Tehnikaülikool) mäeinseneri erialal. Mikiver lõpetas 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli I lennu Voldemar Panso õpilasena. 1961–1965 töötas ta Draamateatris näitlejana, 1965–1974 näitleja ja lavastajana Noorsooteatris (1970-1974 peanäitejuht), 1974–1988 ja aastast 1992 lavastajana Draamateatris. Oli 1968-1978 (vaheaegadega) ja 1980-1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri õppejõud. 1989–1991 oli ta NSV Liidu rahvasaadik, 1990–1992 Eesti Kongressi liige, 1989–2006 Eesti Olümpiakomitee alaline liige. Mikk Mikiver suri 9. jaanuaril 2006. aastal Võsul ja on maetud Metsakalmistule.

  • Ülle Kaljuste
    Ülle Kaljuste

    1957

    vaata ka Ülle Side

    Näitleja Ülle Kaljuste (aastani 1981 Ülle Side) on sündinud 10. aprillil 1957. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1975. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IX lennu. Kaljuste töötas aastatel 1980-1989 Vanalinnastuudios, aastast 1998 on ta Eesti Draamateatri näitleja. Lisaks teatrirollidele on Kaljuste mänginud paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes: „Golemanov“ 1981, „Mona-Lisa“ 1983, „Lumekuninganna“ 1986, „Viimane suvi“ 1987, „Sa oled koor minu kohvis“ 1999, „Stella Stellaris“ 2000, seriaalides „Salmonid“ 1993–95, „V.E.R. I.“ 1995–97, „Me saame hakkama“ 2001. Tema paljude filmirollide seast tõusevad esile: „Savoy ball“ 1985, „Keskea rõõmud“ 1986, „Nõid“ 1988, „Regina“ 1989, „Äratus“ 1989, „Noorelt õpitud“ 1991, „Need vanad armastuskirjad“ 1992, „Lammas all paremas nurgas“ 1992, „Koera surm“ 1998, „Kohtumine tundmatuga“ 2005, „Ruudi“ 2006, „Vana daami külaskäik“ 2006, „Georg“ 2007, „Perekonnavaled“ 2016.

  • Leida Rammo
    Leida Rammo

    1924

    Näitleja Leida Rammo on sündinud 18. aprillil 1924. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1944. aastal Tallinnas gümnaasiumi ning 1950. aastal Eesti Teatriinstituudi. Rammo on töötanud Draamateatris, Estonias, Endlas, Noorsooteatris ja Rakvere teatris. Teatritöö kõrvalt on ta mänginud umbes 30 filmis, sealhulgas teinud meeldejäävad rollid filmides „Noor pensionär" (1972) ja „Viini postmark" (1968), osalenud telelavastustes ja raadioteatris. Ta on juhtinud Paul Pinna nimelise rahvateatri õppestuudiot. Leida Rammo on vanima tegevnäitlejana aktiivne osaline ka aktsiaturul.

  • Ants Eskola
    Ants Eskola

    1908 - 1989

    Vaata ka Ants Esperk

    Näitleja ja laulja Ants Eskola (kuni 1935. aastani Gerhardt Esperk) sündis 17. veebruaril 1908. aastal Tallinnas. Ta õppis 1918–1924 Tallinna Reaalkoolis ja 1924-1925 Riigi Kunsttööstuskoolis (Eesti Kunstiakadeemia) Günther Reindorffi graafikaklassis. Eskola võeti 1925. aastal teater Estonia õpperühma, samal ajal asus ta Estonias tööle ka näitlejana (1925–41). Oli 1941–1946 väljasaadetuna Solikamskis, peale seda töötas uuesti Estonias ja Rakvere teatris, aastatel 1949–1965 Draamateatris ning 1966–1983 Noorsooteatris (praegune Linnateater). Toonase töö suurima tunnustusena sai Ants Eskola 1964. aastal NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Ants Eskola suri 14. detsembril 1989. aastal Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.

     

  • Sulev Luik
    Sulev Luik

    1954 - 1997

    Näitleja Sulev Luik sündis 16. aprillil 1954. aastal Kilingi-Nõmmel Pärnumaal. Tema muusika- ja teatriande esimeseks kujundajaks sai Kilingi-Nõmme Keskkoolis tuntud muusikaõpetaja Olev Sepp. Luik lõpetas 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)  lavakunstikateedri VII lennu. Aastatel 1976-1988 töötas Luik näitlejana Noorsooteatris (praegune Linnateater) ja 1988-1997 Eesti Draamateatris.
    Sulev Luik oli omapärase näo ja kummaliselt nihestunud võluga näitleja. Lavakunstikateedri lõpetamisega samal aastal astus ta nagu ilmutus Estragonina publiku ette Lembit Petersoni kuulsas lavastuses "Godot’d oodates" (Noorsooteater 1976). Paljude jaoks ta ilmutuseks jäigi. Ka oma teise tipprolliga – Raimond Valgrena "Valge tee kutses" (Noorsooteater 1985). Väga paljude teatrirollide kõrvale mahub üle 30 filmirolli, millest kindlasti tuntuim on Luarvik Luarvik „„Hukkunud alpinisti“ hotellis“ (1979).
    Sulev Luik mõrvati 29. juunil 1997. aastal Tallinnas.

  • Maria Klenskaja
    Maria Klenskaja

    1951

    Näitleja Maria Klenskaja on sündinud 29. jaanuaril 1951. aastal Tartus. Ta lõpetas 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 6. lennu. Aastatel 1968-1970 töötas Klenskaja Noorsooteatris rekvisiitori ja grimeerijana. Näitlejana asus ta Eesti Draamateatris tööle 1974. aastal (esimese rolli tegi seal juba tudengina 1972. aastal). Aastatel 1988-1989 töötas ta Vanalinnastuudios, alates 1989. aastast on ta taas Eesti Draamateatri näitleja. Maria Klenskaja on teatritöö kõrval osalenud ka paljudes filmides, telesarjades ja kuuldemängudes. Tema parimad rollid on tehtud filmides „Indrek“ 1976, „Surma hinda küsi surnutelt“ 1977, „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ 1984, „Naerata ometi“ 1985, „Keskea rõõmud“ 1986, „Saja aasta pärast mais“ 1986, „Doktor Stockmann“ 1988, „Äratus“ 1989, „Varastatud kohtumine“ 1989, „Ystävät, toverit“ 1991, „Noorelt õpitud“ 1991, „Armuke“ 1999, „Georg“ 2007.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFSA
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm