Dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist ja operaator Mark Soosaar (ametlikult Mark-Toomas Soosaar) on sündinud 12. jaanuaril 1946 Viljandis. Ema Lydia Nirk-Soosaar  oli maalikunstnik ja isa Johan Soosaar hobuste tõuaretaja. Suure osa kooliajast õppis Lydia Koidula nimelises Pärnu 2. Keskkoolis, kuid lõpetas 1964 C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli. 1965–1970 tudeeris Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ÜRKI), lõpetades operaatorina.

Elanud Audrus, Viljandis, Tallinnas, Saleveres, Kihnus, Pärnus, alates 2007. aastast Manija saarel. Tema esimene kaastöö Eesti Raadiole kõlas eetris 1962, esimene autorisaade Eesti Televisioonis 1965 aastal (teemaks elu Kihnu saarel). Töötas 1970–1978 Eesti Televisioonis ja Eesti Telefilmis. Televisioonis tegi autorisaateid operaatorikunsti väljendusvahenditest ("X Muusa", 1972) ja filmiajaloost ("Suure tumma elulugu", 1979–1982). Eesti Telefilmis valmis tema käe all tosin dokfilmi: "Kuldtõld" (1971, Pärnu Koduloomuuseumist ja selle direktorist Omar Volmerist), "Eesti talufilm" (1973), "Kihnu naine", "Vaarao sõjavägi" (mõlemad 1974), "Maised ihad" (1977), "Liblikapüüdja" (1978) jt.

1978–1991 töötas Tallinnfilmis režissööri ja operaatorina. Tallinnfilmi perioodil valmis tal 14 dokfilmi (“Miss Saaremaa”, Pühapäevamaalijad”, “Riigivanem” jt) ning  täispikk mängufilm "Jõulud Vigalas" (1980), samuti viis kinoringvaadet "Nõukogude Eesti". 1992. aastast on kõik Mark Soosaare filmiprojektid valminud ühe-mehe-stuudios Weiko Saawa Film. Tähtsamad ekraanitööd sellest perioodist on täispikad “Eesti esimene kodanik” (1992), “Emavene” (1993), “Isa, poeg ja püha Toorum” (1997), “Liblikate kodu” (2005), “Vabatahtlikud” (2007), “Meretagused” (2012).

1987 asutas koos Lennart Meriga Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali ning on olnud tänaseni selle peakorraldaja. Soosaar osales Pärnus Chaplini Kunstikeskuse rajamisel 1992 ning juhtis 1995–1998 selle ümberkujundamist sihtasutuseks Pärnu Uue Kunsti Muuseum. Sihtasutuse initsiatiivil on realiseeritud mitmeid rahvusvahelisi projekte: "Tsensuur postsovjeedi maades" (2000), "Miljööväärtuslikud väikelinnad" (2002), "Linnad vee ääres" (2005) jne.

Filmitegemist on Soosaar õpetanud nii USA ülikoolides (Berkeley, Montana), Mongoolia Rahvuslikus Kultuuri Ülikoolis kui ka Pärnu antropoloogiafestivali huvilistele. UNESCO konsultandina õpetas 2000–2002 antropoloogilise filmi tegemist mongolitele, jakuutidele ja tiibetlastele Ulaan-Baataris.

Tunnustus

Mark Soosaare filme tunnustatud rahvusvahelistel festivalidel, tema filmide retrospektiive on korraldatud Pariisis (1975), Berkeleys (1988) ja New Yorgis (1991); kaheksa ekraaniteost on New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi kollektsioonis.

1986 nimetati Soosaar Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks. Tema elutööd on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001) ja Prantsuse Rahvusliku Teeneteordeni rüütliristiga (2006). 2018. aastal pälvis ta nii PÖFFi elutööauhinna kui ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia, kui Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris.

Soosaar on 1974. aastast Eesti Kinoliidu liige (1987–1989 selle eesotsas) ja 1992. aastast mittetulundusühinguna toimiva Pärnu Rahvusvahelise Visuaalse Antropoloogia Ühingu esimees. 2003–2011 Riigikogu X ja XI koosseisu liige. 

Mark Soosaar on tihedalt seotud Kihnu ja Manijaga. Kihnu kultuurist on tal valminud kümmekond tõsielufilmi, neist täispikad on "Kihnu naine" (1974), "Kihnu mees" (1985) ja "Kihnu lapsed ning..." (2019). Elu Manijal kajastavad dokumentaalfilmid "Mängutoos Manilaiul" (1984), "Kosklad" (1986), “Meretagused” (2012). Soosaar algatas Kihnu naivistide uurimise ja asutas Kihnu muuseumi naivistide saali (1979). Ta on koostanud fotoalbumi "Saarele sündinud" (2001) ja raamatu “Seest suurem kui väljast” (2008), korraldanud näituse "Kihnukielsed ljõnnud" (2011) ning koostanud ja/või toimetanud mitmeid Kihnu-ainelisi raamatuid. 2002–2003 oli Kihnu vallavanem, 2004 sai temast SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees. Toimetab igal nädalal Vikerraadios kõlavaid kihnukeelseid uudiseid.

Raimo Jõerand on portreteerinud Soosaart telefilmis "Mees Manijast" (2021).