Vladimir Gaidarov (ka Wladimir Gaidarow / Gajdarov / Gaidaroff; 1893 Ukraina – 1978 Leningrad) sündis Poltaavas. Asus 1912. aastal Moskvasse filosoofiat õppima. Aastatel 1914–1920 oli ta Kunstiteatri näitleja ja mängis ka filmides. Põgenes 1920. aastal Eesti kaudu Saksamaale. Töötas Berliinis koos Carl Theodor Dreyeri ja F. W. Murnauga. 1930. aastal lavastas Saksa-Eesti filmi “Kire lained” (Wellen der Leidenschaft), asutades selleks Berliinis tootmisfirma Wladimir Gaidarow G.m.b.H. (Germany). See jäi tema ainsaks režissööritööks. 1933. aastal pöördus tagasi Nõukogude Liitu, töötas 1938–1968 Puškini-nimelises teatris, mängis nõukogude filmides. Tema kuulsamaid filme on „Stalingradi lahing“ (Karlovy Vary filmifestivali Kristallgloobus 1949), kus ta esines feldmarssal Pauluse rollis ja sai selle eest Stalini preemia. Mängis kokku 24 filmis.