Avaleht

Eino Tamberg

Avaleht

Eino Tamberg

Biograafia

  • 27.05.1930–24.12.2010

    Helilooja Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Lõpetanud 1953 kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi professor Eugen Kapi klassis, töötas ta 1953–1959 helirežissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust oli Tamberg seotud muusika õpetamisega – aastast 1968 oli ta Tallinna konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) kompositsiooniõppejõud, aastast 1978 osakonnajuhataja ja aastast 1983 professor. Aastakümnetega õpetas ta välja lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi, Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne. Tamberg oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1955. aastast, Eesti Kinoliidu liige alates 1968. aastast ja Eesti Teatriliidu liige alates 1982. aastast.

    Pälvis 1960 Eesti NSV teeneline kunstitegelase ja 1975 Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse. Saanud I preemia ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali kompositsioonikonkursil Moskvas (1957, „Concerto grosso“ eest), Nõukogude Eesti preemia (1967), Eesti NSV riikliku preemia (1987), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1979, 1984) ja kahel korral Eesti Vabariigi Kultuuripreemia: 1999 Neljanda sümfoonia eest ning 2006 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Kahel korral on talle antud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia: 1998. aastal Neljanda sümfoonia ja särava loominguaasta eest ning 2002. aastal lavateose „Peeglimängud” eest. Mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest Eesti helikunstis pälvis 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 2010. aastal Eesti Muusikanõukogu preemia inimliku ja õnnestava muusika eest.

    Eino Tamberg on teatraalse stiiliga looja, kelle loomingus on kesksel kohal orkestri- ja lavamuusika. Ta on nelja sümfoonia, üheksa instrumentaalkontserdi ja mitmete lavateoste autor. Tambergi neoklassitsistlike joontega „Concerto grosso“ (1956) oli üks modernismi taastulekut tähistava nn uue laine tähtteoseid stalinismijärgses eesti muusikas, mis 1959. aastal kanti ette ka festivalil “Praha kevad”. Eino Tambergi muusika on kõlanud paljudes Euroopa riikides, Kanadas ja USAs ning endise NSV Liidu esinduslikes kontserdisaalides. Tema orkestriteoseid on esitanud tuntuimad orkestrid üle maailma. Eino Tambergi loominguga on ilmunud autoriplaadid plaadifirmadelt Antes (1997, 2000) ja BIS (2010) ning 2009. aastal anti välja CD Tambergi trompetikontsertidega. Ülevaate Tambergi elust ja loomingust annab 2005. aasta kevadel Eesti Muusika Infokeskuse poolt välja antud raamat “Tundeline teekond. Eino Tamberg” ning samal aastal Virve Normeti poolt koostatud raamat “Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine” (Kirjastus Tänapäev).

    Eino Tamberg on loonud muusika enam kui kahekümnele eesti filmile. Tuntuimad neist on "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), "Külmale maale" (1965), "Mis juhtus Andres Lapeteusega" (1966), "Inimesed sõdurisinelis" (1968), "Pimedad aknad" (1968), "Kolme katku vahel" (1970), "Valge laev" (1970), "Metskapten" (1971) ja "Reigi õpetaja" (1977). Muusika loomise kõrval on Tamberg eesti filmides osalenud ka näitlejana ("Keskpäevane praam", "Mis juhtus Andres Lapeteusega", lisaks väike roll filmis "Surma hinda küsi surnutelt").

    Allikad: 
    https://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg (14.08.2016).
    http://www3.keskraamatukogu.ee/naitus/film/ (14.08.2016).
    https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/elu.htm (14.08.2016).
    Eesti Muusika Infokeskus, http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=92&lang=est&action=view&method=biograafia (14.08.2016).

     

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm