Avaleht

Peeter Simm

Avaleht

Peeter Simm

Bibliograafia

  • Raamatud, monograafiad

    Kivimaa, E. (2011). Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Tallinn: Menu Kirjastus.

    Artiklid

    2023

    Kulli, J. (2023). Peeter Simm: „Arabellas“ juhtunud kriitiline moment oleks minu jaoks võinud lõppeda vanglas. Õhtuleht, 19. aug, lk 20–21, ill.

    2022

    Kiisler, V. (2022). Peeter Simm: Koledamat elu annab välja mõelda! [intervjuu kultuurkapitali aastapreemia saanud filmi „Vee peal“ autori Peeter Simmiga]. Eesti Päevaleht: LP, 18. veebr, lk 16–22, ill.

    Liimets, A. (2022). Kolm meest tsoonis [Andrei Tarkovski 90. sünniaastapäeva puhul kogunesid „Stalkeri“ muuseumisse suurkuju pärandi üle arutlema operaator Arvo Iho ning lavastajad Peeter Urbla ja Peeter Simm]. Sirp, 3. juuni, lk 28–29, ill.

    2021

    Niitra, N. (2021). Tehisintellekt värvis kultusfilmi „Kevade“ ära: Arvo Kruusement ütleb, et tehku siis juba uus film! [Mida arvavad mustvalgete filmide koloreerimisest režissöörid Arvo Kruusement, Peeter Simm ja Mark Soosaaar, filmiarhiivi direktor Eva Näripea ja filmikriitik Tristan Priimägi; kommentaar meediadisainer Jaanus Eensalult]. Õhtuleht, 3. veebr, 10–11, ill.

    Alla, H. (2021). Siin majas saab kino! [26. jaanuaril möödus 40 aastat Kinomaja avamisest, lugusid Kinomajast meenutavad Edith Sepp, Olev Remsu, Peeter Simm, Oskar Lehemaa, Peep Puks, Arvo Valton Vallikivi]. Postimees: AK, 6. veebr, lk 10, ill.

    Jürgen, M. (2021). Peeter Simm: „Mulle ei meeldi sapine järelmaitse“ [Peeter Simm oma filmist „Vee peal“, lisatud stsenarist Olavi Ruitlase kommentaar]. Eesti Ekspress: Areen, 8. sept, lk 47–49, ill.

    Aasa, A. (2021). Lapsepõlv 1980-ndate hoovipealsel [filmist „Vee peal“]. Eesti Päevaleht, 9. sept, lk 13, ill.

    Laiapea, V. (2021). Kandiline ja õrn Simm [Vahur Laiapea portreteerib filmi „Vee peal“ autorit Peeter Simmi]. Postimees Nädal: AK, 11. sept, lk 22–23, ill.

    Sauter, R. (2021). Võru kalapüügi eripära [filmist „Vee peal“]. Postimees Nädal: AK, 11. sept, lk 20, ill.

    Liimets, A. (2021). Võidukas tagasitulek [filmist „Vee peal“]. Sirp, 17. sept, lk 20–21, ill.

    Seljamaa, L. (2021). "Vee peal" režissöör Peeter Simm: mina ei tee põhimõtteliselt asju, mis võivad näitlejatele päriselt ohtlikuks osutuda [intervjuu]. Maaleht, 30. sept.

    2020

    Arder, E. (2020). Kuidas õpetada õpetamatut ehk Ekskurss tudengi-Oscari võidufilmi taustsüsteemi [vestlusringis German Golub, Peeter Simm ja Ele Arder]. Sirp, 23. okt, lk 26–27, ill.

    Alla, H. (2020). "Vee peal" on uus Eesti meistriteos Peeter Simmilt. Postimees, 24. nov, lk 18, ill.

    Tamm, K. (2020). Peeter Simmi hea Eesti film [„Vee peal“]. Postimees: Tartu Postimees, 27. nov, lk 5, ill.

    2019

    Hanson, R. (2019). Rein Taagepera avaneb filmis kui ookean [filmist "Taagepera"]. Postimees: Tartu Postimees, 12. apr, lk 12, ill.

    Remsu, O. (2019). Armastus viib kõrgustesse [Peeter Simmi dokumentaalfilmist „Taagepera“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 110–114, ill.

    Virve, T. (2019). Kahe väljapaistva väliseestlase lugu [Rein Taageperast ja filmist „Taagepera“ ning Vahur Linnustest ja filmist „Armud jäänud, armud tulnud“]. Kesknädal, 10. aug.

    2018

    Ranne, R. (2018). Peeter Simm: ega ma ole sularaha, et peaksin kõigile meeldima [intervjuu]. Eesti Päevaleht: LP, 20. jaan, lk 12-15, ill.

    Remsu, O. (2018). Mis teed teistele, tuleb endale tagasi [dokumentaalfilmist „Koma“]. Postimees, 25. mai, lk 28, ill.

    Rebane, K. (2018). "Koma". Poolikuks jäänud portreelugu legendaaarsest teatrimehest. Eesti Päevaleht, 14. juuni, lk 12, ill.

    Raudsepp, P. (2018). Kas nüüd siis punkt? [Dokumentaalfilmist „Koma“.] Teater. Muusika. Kino, nr 7-8, lk 122-127, ill.

    2016

    Simm, P. (2016). Peeter Simm käis Venemaa kuurordis ja raporteerib [muljeid Anapas toimunud SRÜ ja Balti riikide filmifestivalilt Kinošokk, kus osales ka mängufilm "1944"]. Postimees, 23. sept, lk 18, ill.

    Tuumalu, T. (2016). Kinoliidus läks võim noorte kätte – eesotsas Martti Heldega [intervjuu Eesti Kinoliidu uue esimehe Martti Heldega, kes vahetab selles ametis välja Peeter Simmi]. Postimees, 10. mai, lk 21, ill.

    2015

    Tuumalu, T. (2015). Simm maadleb Englasega [filmist "Englas. Vana soldat"]. Postimees: AK, 19. sept, lk 10, ill.

    Davidjants, K. (2015). Kangelased annavad teed meelelahutajatele [filmist "Englas. Vana soldat"]. Sirp, 18. sept, lk 12, ill.

    Vana maadleja meenutused uues Simmi dokis ["Englas. Vana soldat"] (2015). Eesti Päevaleht, 18. sept, lk 19.

    2014

    Karjatse, T. (2014). Kinoliidu järgmised sammud [intervjuu Eesti Kinoliidu juhatuse esimehe Peeter Simmiga]. Sirp, 30. mai, lk 33, ill.

    2013

    Nurka, M. (2013). Elu nagu filmis. Viimne võttepäev [Jüri Ehlvesti, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raagi näidend "Viimne võttepäev" Peeter Simmi lavastuses Ugalas]. Eesti Päevaleht, 14. aug, lk 12, fotod.

    Peeter Simm lavastab "Viimse reliikvia" tegemisest teatritükki (2013). Eesti Päevaleht, 9. mai.

    Kross, K. (2013). Helged skeptikud Kadri ja Peeter Simm [isa ja tütar Simmid teineteisest]. Elukiri, nr 1, lk 30-31, ill.

    2012

    Toomela, E. (2012). Mõned küsimused Peeter Simmile. Müürileht, nr 21, suvi, lk 26.

    Kärk, L. (2012). "Aurukatla" teekond oli pikk ja käänuline. Eesti Päevaleht, 6. juuli.

    Davidjants, K. (2012). Inimene, keda polnud, ja hääl, mis oli. Eesti Päevaleht, 8. juuni.

    Palli, I. (2012). Uskumatu, et nii vähese raha eest kõik käima sai – aurumasinad ja rahvamassid [mängufilmi "Tants aurukatla ümber" võttepaikades]. Maaleht, 7. juuni.

    Kärk, L. (2012). Simm ehitas raske aja ideaalmaastikud. Eesti Päevaleht, 25. mai.

    Varts, G. (2012). Peeter Simmi "Üksik saar": suhkrut ja pipart. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 99-109. ill.

    Remsu, O. (2012). Rongid südames ja mujal [mängufilmist "Üksik saar"]. Sirp, 4. mai.

    Tomberg, D. (2012). Eraldatus ja seotus [mängufilmist "Üksik saar"]. Sirp, 5. apr.

    Palli, I. (2012). Film mitmekordseks vaatamiseks ["Üksik saar"]. Maaleht, 5. apr.

    Laasik, A. (2012). Üksik saar kolib Valgevenesse. Eesti Päevaleht, 31. märts.

    Laiapea, V. (2012). Teisel pool pidalitõbe. Film ja kättemaks. Sirp, 30. märts.

    Tuumalu, T. (2012). Simm üksikul saarel [mängufilmist "Üksik saar"]. Postimees, 30. märts.

    Tuumalu, T. (2012). Siin on teile auto, Peeter Lembitovitš [intervjuu; mängufilmist "Üksik saar" filmimisest Valgevenes]. Postimees, 28. märts.

    Palli, I. (2012). "Ideaalmaastik", mis võinuks režissöörile kalliks maksma minna. Maaleht, 19. jaan.

    2011

    Koppel, A. (2011). Jõud paneb südame janutama [filmiraamatust "Peeter Simm. Eesti filmi partisan"]. Sirp, 4. nov.

    Simm, P. (2011). Meeldibki... [Kristina Normani dokumentaalfilmist "Et meeldiks kõigile"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 152-155, ill.

    Tuumalu, T. (2011). Peeter Simm sihib Valgevene parimaks filmitegijaks. Postimees, 31. mai.

    Raudam, T. (2011). Matusekõne [artikli autor räägib oma sõbrast, Peeter Simmist (elulooraamatus avaldamata jäänud tekst)]. Eesti Ekspress, 24. märts.

    Palli, I. (2011). Peeter Simm: Kummaline, kui erinevalt inimesed filmi mõistavad [intervjuu]. Maaleht, 10. märts.

    Urbel, M. (2011). Raev ja ehedus sogases vereringes [lühimängufilmist "Vereringe"]. Sirp, 4. märts.

    Kulli, J. (2011). Peeter Simm: Esilinastusel on tunda, kuidas lõhnavad ihnus, ahnus, kadedus ja armukadedus [intervjuu]. Õhtuleht, 5. jaan.

    2010

    Tuumalu, T. (2010). Georg Otsa film jättis Soomes selja taha kogu Hollywoodi [mängufilmi "Georg" edust Soome televaatajate seas]. Postimees, 3. aug.

    2009

    Saareke, K. (2009). Loomingu vürtsitamine kõmuga peab lõppema [Georg Otsa elu ja loometeed käsitlevast filmist "Georg", olude ja faktide moonutamisest filmis]. Postimees, 20. nov.

    Kulli, J. (2009). Peeter Simm teeb oma uue filmi ilma rahata [lühimängufilmist "Kõige kallim lumi"]. Õhtuleht, 11. nov.

    Teinemaa, S. (2009). Unustatud vana hõbe: Esimene valik eesti lühimängufilme DVD-l. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 142-156, ill.

    Leivak, V. (2009). Balti kett elab edasi [intervjuu]. Postimees: Arter, 22. aug.

    Simm, P. (2009). Eedi ja Kristjan – valguse ja varju rüütlid [Manfred Vainokivi dokumentaalfilmist "Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan"]. Postimees, 27. jaan.

    2008

    Lõhmus, J. (2008). Punktiir "Ideaalmaastikust" "Stereoni". Sirp, 7. nov.

    Remsu, O. (2008). Karakter püsib igavesti [mängufilmi "Ideaalmaastik" taasesilinastusest]. Sirp, 31. okt.

    Davidjants, K. (2008). "Ideaalmaastik" 30 aastat hiljem "veel ideaalsem". Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 25. okt.

    Kulli, J. (2008). Ideaalmaastik. Saime selle filmi eest Moskvas nii lõuga, et lase aga olla, meenutab režissöör Peeter Simm. Õhtuleht, 23. okt.

    Sundja, K. (2008). Ideaalmaastik ideaalse(ma)l kujul. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 23. okt.

    Tuumalu, T. (2008). "Miks te seda hullumeelsust ei peatanud?" [intervjuu; digitaalselt taastati mängufilm "Ideaalmaastik"]. Postimees, 22. okt.

    Simm, P. (2008). Kuidas Kuku tätoveeritud sai. Postimees, 9. aug.

    Simm, P. (2008). Omad fritsud peksavad [Arbo Tammiksaare dokumentaalfilm "Fritsud ja blondiinid"]. Postimees, 12. mai.

    "Keisri hull" pürib taas filmiks (2008). Postimees, 6. mai.

    2007

    Holm, N. (2007). Georg Ots – rakkaani. Episodi, nr 11, lk 42, ill.

    Teinemaa, S. (2007). Vastab Peeter Simm. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 4-16, ill.

    Allik, J. (2007). Elavaid pilte Georg Otsa (?) elust. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 107-114, ill.

    Moss, R. T. (2007). Pimedusest [mängufilmist "Georg"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 115-121, ill.

    Schwede, K. (2007). Mälestused on muutunud legendiks [Arne Mikk ja Voldemar Kuslap Georg Otsast ja filmist "Georg"]. Elukiri, nr 10, lk 23-25, ill.

    Adorf, M. (2007). Poolik armastuslugu [mängufilmist "Georg"]. Sirp, 12. okt.

    Sauter, P. (2007). Renars Kaupersi karisma Marko Matvere karisma vastu [mängufilmist "Georg"]. Linnaleht, 12. okt.

    Märka, V. (2007). 10 põhjust, miks "Georg" untsu läks. Eesti Ekspress: Areen, 11. okt.

    Murutar, K. (2007). "Georg" – vana kooli kuningafilm. Pärnu Postimees, 10. okt.

    Kooli, R. (2007). Film "Georg": otsata lugu kuulsast lauljast. Eesti Päevaleht, 8. okt.

    Kulli, J. (2007). Georgi gambiit [mängufilmist "Georg"]. SL Õhtuleht, 8. okt.

    Laulik, J. (2007). Muusikarüütliga ekraanile [intervjuu mängufilmi "Georg" kaasstsenaristi Mati Põldrega]. Nädal, 8. okt, lk 67-70, ill.

    Simm, P., Raidma, M. (2007). Georg, suurem kui elu. Muusa, nr 7, okt, lk 58-61, ill.

    Laasik, A. (2007). Miks baritoni naine joob [mängufilmist "Georg"]. Eesti Päevaleht, 6. okt.

    Tuch, B. (2007). "Georg": müüdiks muudetud elu [tõlkinud Enn Ohu]. Sirp, 5. okt.

    Mihkelson, I. (2007). Lugu naisest, kes tegi Georg Otsa [Otsa teisest abikaasast Astast, kelle intervjuudele film tugineb]. Postimees, 4. okt.

    Põldre, M. (2007). Stsenaariumist [kuidas sündis Georg Otsa eluloofilmi idee]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, nr 28, 29. sept.

    Tuumalu, T. (2007). Georg Ots – laev või inimene? [intervjuu uuest Eesti mängufilmist]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 29. sept.

    Simm, P. (2007). Värvikas õppetund elust enesest [mälestuskild rubriigis "Kui mina olin veel väikene mees"]. Õpetajate Leht, 17. aug.

    Õun, A. (2007). "Arabella, mereröövli tütar". Muusa, nr 4, mai, lk 62-64, ill.

    Raidma, M. (2007). Saagu "Georg" – ja "Georg" sai... Muusa, nr 2, märts, lk 54-59, ill.

    2006

    Kuldbek, K.-K. (2006). Asta, rahvakunstniku mustlasnaine [ooperilaulja Georg Otsa ja baleriin Asta Saare abielust]. Kroonika, nr 44, 31. okt, lk 28-30, ill.

    Tomberg, D. (2006). Jukebox'i ja tšello kohtumine [filmist "Kõrini!"]. Teater. Muuska. Kino, nr 4, lk 97-100, ill.

    Remsu, O. (2006). Lõpp annab tähenduse [mängufilmist "Kõrini!"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 101-106, ill.

    Leppik, J. J. (2006). Gut. Besser. Simmig? [mängufilmist "Kõrini!"]. Sirp, nr 9, 10. märts.

    Nõmmik, E. (2006). Maarja Jakobson peab viimast filmi kõige armsamaks [näitlejanna endast ja oma rollist Eesti-Saksa koostööfilmis "Kõrini!"]. Linnaleht, nr 27, 17. veebr.

    Ruus, J. (2006). Tule tagasi, Peeter! [filmist „Kõrini!“]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 9. veebr.

    Laasik, A. (2006). "Kõrini!" sai alguse süngest loost [võrreldakse Valentin Kuigi stsenaariumi "Jäljed kuu valgustamata poolel" ja Peeter Simmi uut mängufilmi "Kõrini!", mis tõukus sellest stsenaariumist, kuid muutusid nii žanr kui tegelased]. Eesti Päevaleht, 6. veebr.

    Laulik, J. Filmitegija Peeter Simm [intervjuu; mängufilmist "Kõrini!"] (2006). Nädal, nr 5, 6. veebr, lk 14-15, ill.

    Mirme, O. (2006). Enesetapja, röövel ja muusik – kõik teed viivad Eestisse [mängufilmist "Kõrini!"]. Postimees, 6. veebr.

    Raudam, T. (2006). Nagu soe ahi [mängufilmist "Kõrini!"]. Postimees, 6. veebr.

    Tuumalu, T. (2006). Simm uitab "Kõrini!" filmis realismi ja groteski vahepeal [intervjuu]. Postimees, 6. veebr.

    Aarma, J. (2006). Peeter Simm: Muud ma ei oska! [intervjuu; mängufilmist "Kõrini!"]. Maaleht, 2. veebr.

    Kross, K. (2006). Filmikangelannad 20 aastat hiljem. Stiil, jaan, lk 38-41, ill.

    2005

    Ruus, J. (2005). Eesti-saksa pusle veebruaris kinodes ["Kõrini!"]. Eesti Ekspress: Areen, 15. dets.

    Kronberg, J. (2005). Visuaalseks vürtsitatud mälestused [filmist "Söerikastaja"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 102-104, ill.

    Laulik, J. (2005). Luuserite lustisõit [mängufilmi "Kõrini!" süžeest ja filmivõtetest]. Nädal, nr 20, 23. mai, lk 20-22, ill.

    Lumiere, L. [= Kaare, L.] (2005). Sopranod + Shrek! Eestikeelne! [Bibo Bergeroni, Rob Lettermani ja Vicky Jensoni animafilmist "Haikala lugu" (2004), mille dublaažirežissöör oli Peeter Simm]. Nädal, nr 5, 7. veebr.

    2004

    Leppik, J. J. (2004). Pomooride saaga Eesti moodi [dokumentaalfilmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Sirp, 15. okt.

    Korsten, T. (2004). Peeter Simm ei usu edetabeleid [intervjuu]. Põhjarannik: Laupäev, 25. sept, lk 5, ill.

    Langemets, A. (2004). Krossi mälestuste ekraniseering ["Söerikastaja"]. Sirp, 17. sept.

    Mutt, M. (2004). Jaan Krossi mälestusteraamat neile, kes lugeda ei oska ["Söerikastaja"]. Sirp, 17. sept.

    Soidro, M. (2004). Kodulooline film rahvakirjanikust ["Söerikastaja"]. Sirp, 17. sept.

    Tõnson, M. (2004). Krossi pikk tee kirjanduse juurde on saanud filmiks ["Söerikastaja"]. Eesti Päevaleht, 17. sept.

    Kesküla, K. (2004). Flegmaatiline film koleerilisest klassikust ["Söerikastaja"]. Eesti Ekspress: Areen, 16. sept.

    Ulfsak, M. (2004). Ühe põlvkonna erakordselt keeruline saatus [intervjuu; dokumentaalfilmist "Söerikastaja"]. Eesti Ekspress: Areen, 16. sept.

    Veidemann, R. (2004). Jalutuskäik minevikku koos Jaan Krossiga [dokumentaalfilmist "Söerikastaja"]. Postimees, 16. sept.

    2003

    Simm, P. (2003). Uitmõtteid Robert Planti kontserdi puhul. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 106.

    Simm, P. (2003). Noortest ja kuutõbistest [Sleepwalkers' tudengifilmifestivali filmidest; üles kirjutanud Anu Aun]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 118-122, ill.

    Ruus, J. (2003). Ajastu petuhääled [mängufilmist "Inimene, keda polnud"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 26, 26. juuni.

    Raudam, T. (2003) Minu mälestused "inimesest" [mängufilmi "Inimene, keda polnud" stsenaristi meenutusi]. Nädal, nr 25, 23. juuni.

    J. L. (2003). Simm teeb "Jaanituld". Nädal, nr 21, 26. mai.

    Ruus, J. (2003). Partei hüpiknukud [mängufilmist "Ideaalmaastik"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 18, 1. mai.

    Raudam, T. (2003). Minu mälestused "Ideaalmaastikust" [filmitoimetaja meenutusi mängufilmi tegemise ajast]. Nädal, nr 17, 28. apr.

    Ruus, J. (2003). Kolm Eesti igatsust [filmikassetist "Karikakramäng"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 10, 6. märts.

    Laasik, A. (2003). Roheline pataljon ideaalmaastikul [filmist "Sõda pärast sõda"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 105-107.

    2002

    Cockrell, E. (2002). Head käed [tõlkinud Kristiina Davidjants]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 69

    Petruševskaja, L. (2002). Olgu pealegi see kõik muinasjutt [mängufilmist "Head käed"; tõlkinud Kristiina Davidjants]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 70-72, ill.

    Vseviov, D. (2002). Elul pärast maailmalõppu pole midagi viga [filmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 85-88, ill.

    Raidpere, M. (2002). Ajastu kujund filmides "Me olime 18aastased" ja Ideaalmaastik". Sirp, 10. mai.

    Peterson, E. (2002). Videomuinasjutt algastme eesti keele tundi: miks ka mitte? Kogumik: Kümme aastat eesti keele kui teise keele õppematerjale 1991-2001: retsensioonid ja ülevaateartiklid, lk 139-147 [eesti keele õppeks mõeldud õppevideost "Printsess Mari ja konn Konrad" (režissöör Peeter Simm, tekstid Leelo Tungal) koos saatematerjalidega].

    Kand, K. (2002). Live ethnology on the silver screen [dokumentaalfilmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Folklore, vol. 20, lk 103-105, ill.

    Pajuste, M. (2002). Peeter Simm, kahekordne Läti parim režissöör. SL Õhtuleht, 16. märts.

    2001

    Tuumalu, T. (2001). Peeter Simmi vanausulised [dokumentaalfilmist "Elu pärast maailmalõppu"]. Postimees, 20. dets.

    Kapstas, M. (2001). Hea nagu vene multifilm [Toomas Raudami ja Peeter Simmi "Kino-Mati" Rakvere teatris]. Eesti Päevaleht, 27. nov.

    Pulver, A. (2001). Et lapsemeelsus meie sees kaotsi ei läheks [näidendist "Kino-Mati"]. Virumaa Teataja, 24. nov.

    Tuumalu, T. (2001). Kino-Mati näitab Rakveres kino. Postimees, 15. nov.

    Loel, R. (2001). Lihtsalt ilusad pildid spioonifilmi asemel [esimene osa kodumaisest märuliseriaalist "Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188": stsenarist Toomas Kall, režissöör Peeter Simm, peaosas näitleja ja seriaali produtsent Dan Põldroos]. Postimees, 1. okt.

    Sibrits, H. (2001). Dan Põldroos teab, kuidas oleks ilus surra. Nädal, nr 39, 1. okt., lk 16-17, ill.

    Saaremäe, R. (2001). Kinomehe närv Rakveres puhkab [intervjuu]. Virumaa Teataja, 29. sept.

    Koppel, A. (2001). Kuu pealt kukkunute Vineeri linnake [mängufilmist "Head käed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 86-89, ill.

    Ehasalu, T. (2001). Kaev keset küla [mängufilmist "Head käed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 89-91, ill.

    Sarnet, R. (2001). Jääkild südamesse [mängufilmist "Head käed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 92-94, ill.

    Teder, T. (2001). Nagu rahvuslikult rügav Sisyphos [filmist "Nagu Nool"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 76-78, ill.

    Viitol, L. (2001). Aluskujundi küsimus [Toomas Raudami stsenaariumist Peeter Simmi mängufilmile "Head käed"]. Sirp, 1. juuni.

    Arusoo, H. (2001). Kohalikud ämblikmehed eestimaises Bondi-filmis [filmigrupi kaskadöörid režissöör Peeter Simmi juhtimisel on Olümpia hotelli välisseinal ja katusel valmistumas järjekordseks võtteks esimese osa jaoks kodumaisest 14-jaolisest koomilisest märuliseriaalist "Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188"]. SL Õhtuleht, 23. mai.

    Saaber, L. (2001). Põhjala pojad ja lõunamaa neid [mängufilmist "Head käed"]. Virumaa Teataja, 19. mai.

    Heinla, E. (2001). Dan Põldroos mängib Eesti superkangelast [eestlaste filmigrupp filmis Tuneesias esimest osa kodumaisest koomilisest märuliseriaalist "Kodumaa parim poeg ehk eriagent 1188"]. SL Õhtuleht, 15. mai.

    Tootmaa, R. (2001). Kellele ei lööda hingekella! [mängufilmist "Head käed"]. Sirp, 4. mai.

    Luuk, E. (2001). Elu vineeritehase serval [mängufilmist "Head käed"]. Nädal, nr 16, 23. apr.

    Laanem, T. (2001). Rezija Kalnina vaimustus eesti meestest [intervjuu mängufilmi "Head käed" naispeaosatäitjaga]. Eesti Päevaleht, 21. apr.

    Tolk, R. (2001). Läti naised rabavad eesti mehi [mängufilmist "Head käed"]. Seltskond, nr 16, 20. apr, lk 34-35, ill.

    Maimik, A. (2001). Kohati nagu eesti film ["Head  käed"]. Eesti Ekspress: Areen, 19. apr.

    Funk, K. (2001). Simmi filmis peseb käsi kätt [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 17. apr.

    Mirme, O. (2001). Tere tulemast Vineerisse [mängufilmist "Head käed"]. Postimees, 16. apr.

    Laasik, A. (2001). Maavõistlus filmi alal [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Ekspress: 24: TV-Nädal+Vaba Aeg, 12. apr.

    Laasik, A. (2001). Läti tüdruk võidab igavad eesti mehed [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 9. apr.

    Tali, P. (2001). Ühisfilm lammutab Eesti-Läti piiri ["Head käed"]. Eesti Päevaleht, 9. apr.

    Martinjonis, D. (2001). Läti vargaplika mängib eesti meestega [mängufilmist "Head käed"]. Nädal, nr 13, 2. apr, lk 6-8, ill.

    Laanem, T. (2001). Peeter Simm paneb eestlased lätlasi armastama [intervjuu; mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 3. märts.

    Laasik, A. (2001). Läti vargad ja eesti ohmud ekraanil [mängufilmist "Head käed"]. Eesti Päevaleht, 26. veebr.

    Koppel, A. (2001). Võitleb ja võidab [videofilmist "Nagu Nool"]. Postimees, 22. veebr.

    Tomberg, H. (2001). Nool näitab end teisest küljest [videofilmist "Nagu Nool"]. Eesti Päevaleht, 22. veebr.

    Simm, P. (2001). Koomiks, mille pealkiri on "Ränk ja Kilk" [Olle Mirme lühimängufilmist]. Postimees, 5. veebr.

    2000

    Kaugema, T. (2000). Tavalised toredad inimesed [intervjuu; mängufilmist "Head käed"]. Postimees, 28. okt.

    Maasikmets, K. (2000). Kasari sillal tehti filmi [Läänemaal filmiti stseene mängufilmile "Head käed"]. Lääne Elu, 26. okt.

    Valme, V. (2000). Peeter Simm ei taha näha siniste huultega näitlejaid [mängufilmist "Head käed"]. Nädal, nr 42, 23. okt, lk 6-8, ill.

    Teder, T. (2000). "Ühe päeva" võlu ja vaev [Kanal 2 dokumentaalsarjast]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 77-83.

    Urbla, P. (2000). Vastab Peeter Urbla [üles kirjutanud Peeter Simm]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 3-13, ill.

    Teinemaa, S. (2000). Väikese kino võlu [Kanal 2 dokumentaalsarjast "Üks päev"]. Sirp, 16. juuni.

    Ehasalu, T. (2000). Kes vastutab tuleohutuse eest? [Eesti-Läti filmikassetist "Sellised kolm lugu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 70-73.

    Teder, T. (2000). Anekdoot, okse ja pollaportree [Eesti-Läti filmikassett "Sellised kolm lugu"]. Sirp, 7. jaan.

    1999

    Simm, P. (1999). Dokumentideta võõral saarel [autor oma lühimängufilmi "Aida" idee tekkimisest ja stsenaariumist Eesti-Läti lühifilmikassetis "Sellised kolm lugu"]. Postimees, 15. dets.

    Teder, T. (1999). Eesti sumokamp ja esijudoka videolindil [Aare Tilga filmist "Legend päikesest" ja P. Simmi filmist "Tempo di valse"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 112-15, ill.

    Juske, A. (1999). Heatahtlik kiskja puurist väljas [dokumentaalfilmist "Tempo di valse"]. Eesti Päevaleht, 1. nov.

    Allas, A. (1999). Lõhutud lava: Teater meedia ajastul [uurimus video- ja filmilõikude kasutamisest Eesti teatrites viimase kolmekümne aasta jooksul]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 34-41.

    Kulli, J. (1999). Carmen ja Aida ajasid Eesti filmimehed tülli [õiguslikud probleemid Balti riikide ühisfilmi, esialgse pealkirjaga "Carmen", idee ja stsenaariumi ümber]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 18. märts, lk 6-8, ill.

    Laasik, A. (1999). Terve "Tõde ja õigus" poeb telesarja kuube: Roman Baskin lavastab Tammsaare teosest 30-osalise teledraama. Eesti Päevaleht, 10. veebr.

    1998

    Rohtmets, I. (1998). Kas metsa või hoopis linna poole? [filmist "Veidike metsa poole"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 74-75, ill.

    Kokk, A. (1998). Simm tegi Sõrve sääre tipus "Aidat". Õhtuleht, 30. sept.

    Teder, T. (1998). Igat pidi metsa poole filmilugu ["Veidike metsa poole"]. Eesti Päevaleht, 25. apr.

    1997

    Remsu, O. (1997). Nostalgia ja solidaarsus [lavastusest "Loojang"]. Õhtuleht, 21. okt.

    Visnap, M. (1997). Film ja teater kaalukausil? [lavastusest "Loojang"]. Postimees: Kultuur, 17. okt.

    Hellerma, K. (1997). Teatri juubel ja näitlemise mõte [filmist "Teatri juubel"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 76-80, ill.

    1996

    Kapstas, M. (1996). Peeter Simm. Eesti Päevaleht, 16. nov.

    Remsu, O. (1996). Karge ja fikseeriv headus [Jüri Sillarti "Griša" ja P. Simmi "Eesti Draamateater 75 ehk teatrijuubel"]. Kultuurimaa, 13. nov.

    1994

    Raudam, T. (1994). Eesti filmikunst kardab inimest (à propos "Tulivesi" ja "Ameerika mäed"). Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 43-48, ill.

    Ruus, J. (1994). "Ameerika mägedel" pööritab. Kellel? Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 73-75, ill.

    Kudu, R. (1994). Neil õndsalt kumiseb pea... [mängufilmist "Ameerika mäed"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 76-78, ill.

    Teinemaa, S. (1994). Unistus "Ameerika mägede" järele. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 45-48, ill.

    Simm, P. (1994). Kõik on tinglik ja küsitav, ainult tegelaste omavahelised suhted on reaalsus [üles kirjutanud Sulev Teinemaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 49-51, ill.

    1993

    Balbat, M. (1993). See Simm ja teine [filmist "Ankur"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 66-70, ill.

    1992

    Schutting, R., Schutting, G. (1992). Sarnase samastamatusest [Sulev Keeduse filmist "Vaarao lapsed" ja P. Simmi filmist "Meie venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 58-61, ill.

    Naan, G. (1992). Õeluse anatoomia: mõistlikust filmist ja selle kriitikast [filmist "Meie venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 46-48, ill.

    Kalabugin, V. (1992). Soovitav ja tegelikkus [filmist "Meie venelased"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 48-49.

    Balbat, M. (1992). Viimane riiulifilm ["Stereo"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 64-67, ill.

    1991

    Nõu, E. (1991). Kaks imelikku filmi küüditajatest ja küüditamise ümber [Jüri Sillarti "Äratus" ja P. Simmi "Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 16-19, ill.

    Torop, P. (1991). Ajaloo aegruumis [Jüri Sillarti filmist "Äratus", Pekka Parikka filmist "Talvesõda" ja P. Simmi filmist "Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 20-32, ill.

    1990

    Simm, P. (1990). Vastab Peeter Simm [üles kirjutanud Peeter Urbla]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 3-13, ill.

    Karro, T. (1990). Tänasesse suunatud küsimused [Jüri Sillarti filmist "Äratus" ja P. Simmi filmist Inimene, keda polnud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 84-89, ill.

    Kaldmaa, H. (1990). Tants raadio ümber ehk inimene, kes võinuks olla [filmist "Inimene, keda polnud"]. Reede, 1. juuni.

    1989

    Balbat, M. (1989). Film Eestimaa allakäigust ["Tants aurukatla ümber"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 38-41, ill.

    1988

    Simm, P. (1988). Meie ei ole kadunud põlvkond [üles kirjutanud Kärt Hellerma]. Noorus, nr 12, lk 18-19.

    Kärk, L. (1988). Nagu härrad ja maa vangid [mängufilmist "Tants aurukatla ümber"]. Sirp ja Vasar, 17. juuni.

    Jeletski, I. (1988). Tahtmine elukaevu vaadata [mängufilmist "Tants aurukatla ümber"]. Rahva Hääl, 14. juuni.

    Karro, T. (1988). Fellini ninasarvik Otepää kõrgustikul: "Tants aurukatla ümber" "Eesti Telefilmilt". Õhtuleht, 28. mai.

    1987

    Iho, A., Simm, P. (1987). Kummardus Andrei Tarkovskile. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 62-70, ill.

    1986

    Elmanovitš, T. (1986). Peeter Simmi Mats Traat [mängufilmist "Puud olid..."]. Õhtuleht, 15. märts.

    1984

    Heinsalu, R. (1984). Enne ja pärast loosimist [filmist "Järgmine loosimine"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 55-56.

    Teder, T. (1984). Mis on see tabamatu ja tähtis, millest sõltub su saatus ja õnn? [filmist "Järgmine loosimine"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 54-55, ill.

    1983

    Plahhov, A. (1983). Elutark noorus [mängufilmist "Ideaalmaastik"; tõlkinud Ene Paaver]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 26-29, ill.

    Lõhmus, A. (1983). O, Arabella bella? [mängufilmist "Arabella, mereröövli tütar"]. Edasi, 1. okt.

    Ruus, V. (1983). "Arabellast", pedagoogi seisukohalt. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 52-57, ill.

    Tuch, B. (1983). Romantikata mereröövlid [mängufilmist "Arabella, mereröövli tütar"]. Õhtuleht, 30. aug.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm