Avaleht

Jaan Rääts

Avaleht

Jaan Rääts

Biograafia

  • 15.10.1932–25.12.2020

    Helilooja Jaan Rääts on sündinud 15. oktoobril 1932. aastal Tartus. Ta õppis Tartu Muusikakoolis klaverit ning lõpetas 1957. aastal Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsioonieriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Aastail 1955–1966 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina, 1966–1970 Eesti Televisioonis muusikasaadete peatoimetajana ja 1970–74 Eesti Televisiooni peatoimetajana–muusikalise juhina. Aastail 1974–1993 oli Rääts ENSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees, pikka aega kuulus ta ka kõrgetesse partei ning valitsusorganitesse. Aastail 1968–1970 ja 1974–2003 õpetas Rääts kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (1990 professor). Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Timo Steiner.

    Jaan Rääts on neoklassitsistliku stiilisuuna juhtiv esindaja, kes tõi 1960. aastatel eesti muusikasse rõhutatult antiromantilise – aktiivse, mängulise, tundekultusest vaba väljenduslaadi. Eesti uue muusika üheks tähtteoseks sai tema 1961. aastal loodud nooruslik ja rütmiergas Kontsert kammerorkestrile op 16.

    Täpsemalt: Eesti Muusika Infokeskus: http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=74&lang=est&action=view&method=biograafia

    Jaan Rääts on loonud muusika rohkem kui kümnele täispikale filmile, näiteks "Aeg elada, aeg armastada" (1976), "Pihlakaväravad" (1981), "Väike reekviem suupillile" (1972), "Gladiaator" (1969), "Tütarlaps mustas" (1966), "Supernoova" (1965) jt. Tuntuim neist on "Viini postmark" (1967). Jaan Räätsa vaimukas muusikaline kujundus loob suuresti filmi meelolu.

    Jaan Rääts ise on meenutanud: "Filmitööga on alati kohutavalt kiire. Ükskord andis Veljo Käsper mulle ühe reklaamfilmi jaoks aega ainult päeva. Jõudsin orkestripartiid ära teha, muuks aega ei jätkunud. Isegi süüa ei olnud aega – naine toitis mind kõrvalt. Üks mu tuntumaid filme on kahtlemata "Viini postmark" – see on üks väheseid kordi, kus ma kirjutasin põhiliselt kerget muusikat."

    Eesti film 100 – filmimuusika, http://www3.keskraamatukogu.ee/naitus/film/ (14.08.2016).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm