2023

Elmo Nüganen pälvis rahvusvahelisel filmifestivalil [Fantasporto] elutööpreemia (2023). Õhtuleht, 8. märts, lk 14–15, ill.

Sauter, R. (2023). „Melchiori“-meistri Elmo Nüganeni filmide edust teatakse isegi Portugalis [Nüganen triloogia ülesehituse põhimõtetest]. Postimees: AK, 8. apr, lk 18–19, ill.

Virro, K. (2023). Elmo Nüganen: mis viga praegu tänavale minna ja ükskõik mida hõigata [intervjuu rubriigis „Suur plaan“; lisatud Pille-Riin Purje kommentaar]. Eesti Päevaleht: LP, 14. juuli, lk 16–22, ill.

2022

Mikomägi, M. (2022). Elmo Nüganen vahetab ametit: mul on hoopis teistsugune põld harida [intervjuu]. Maaleht, 9. veebr.

Kruus, T. (2022). Elmo Nüganen: 60-selt uuele ringile minek hoiab vormis [intervjuu]. Eesti Päevaleht: LP, 11. veebr, lk 16–22, ill.

Ranne, R. (2022). Elmo Nüganen: huvitav, kes on need tänapäeva surnud hinged? [Intervjuu Elmo Nüganeniga filmi „Apteeker Melchior“ ja lavastuse „Surnud hinged“ teemadel]. Õhtuleht, 9. apr, lk 12–14, ill.

2021

Viira, A. (2021). Elmo Nüganen: "Sain 33 aastaga karastunud riigitööliseks. Nüüd on võimalus näha vabakutselise elu. Selle üle tuleb head meelt tunda." [intervjuu, kus mh ka filmi "Apteeker Melchior valmimisest]. Õhtuleht, 27. nov, lk 16-17, ill.

2020

Raud, N. (2020). Elmo Nüganeni 12 aastat Moskvas [intervjuu]. Postimees: Arter, 4. jaan, lk 2-6, ill.
Kruus, T. (2020). Elmo Nüganen: Kui Ülesoo vajab uut peremeest, peab vana taanduma [intervjuu seoses Nüganeni otsusega lahkuda Linnateatrist, veidi juttu ka valmivast filmist "Apteeker Melchior"]. Eesti Päevaleht: LP, 31. dets, lk 38-42, ill.

2016
Тарханова, К. (2016). Киношок-2016: пробуждение разума среди чудовищ [filmifestivali Kinošokk filmidest, sh kiitvalt filmist „1944“]. СК-НОВОСТИ, Москва, nr 10 (348), 14. okt.
Valgevene filmifestivali fookusmaa on Eesti (2016). [Minski FF Listapad avab Eesti filmi eriprogrammi filmiga "1944"]. Postimees, 2. nov, lk 18.
Hvostov,A. (2016). Kaks viimast. Eesti filmikunst rahvusliku hinge peegeldusena [filmidest "1944", "Mandariinid" ja "Somnambuul"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 80-92, ill.

2015
Sibrits, H. (2015). Mille nimel? [Intervjuu filmi „1944“ režissööri Elmo Nüganeniga]. Postimees: AK, 14. veebr, lk 2-3, esilehel fotod filmist.
Bahovski, E. (2015). Sõda kui inimeste ja sündmuste peegelpilt [filmist „1944“]. Postimees, 17. veebr, lk 16, ill.
Davidjants, K. (2015). Nüganeni "1944" voorus on suurepärane näitlejateansambel. Eesti Päevaleht, 17. veebr, lk 9, ill.
Berendson, R. (2015). Ellujäämisinstinkt võidab poliitika [mängufilmist „1944“]. Postimees: AK, 21. veebr, lk 10, ill.
Kulli, J. (2015). Elmo Nüganen: „1944“ ei räägi sellest, et eestlane on õige ja venelane on vale ning sakslane on fašist [intervjuu]. Õhtuleht, 21. veebr, lk 20-21, ill.
Gray, C. (2015). 1944. Sõda, mis ei lõpe iial [filmist „1944“]. Sirp, 27. veebr, lk 22, ill.
Ruus, J. (2015). Õige ajaloo tegemine [filmist „1944“]. Eesti Ekspress, 4. märts, lk 40-41, ill.
Tuumalu, T. (2015). "1944" ületas 100 000 piiri. Postimees, 26. märts, lk 17, ill.
Arjakas, K. (2015). Panoraamne „1944“ [filmist ajaloolase pilguga]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 89-99, ill.
Tuumalu, T. (2015). Ka „1944“ üritab Oscaritel silma paista. Postimees, 2. nov, lk 15, ill.

2013

Veidenberg, I. (2013). Elmo Nüganen: kui midagi on valesti, siis imesta [intervjuu Elmo Nüganeniga, kus räägib mh ka valmivatest filmidest „Mandariinid“ ja „1944“]. Eesti Päevaleht: LP, 29. juuni, lk 10-13, fotod.

2006
Saro, A. (2006). „Tõde ja õigus“: kultuurilise identiteedi küsitlemine. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 14-23, ill.
Merilai, A. (2006). Ajatud kujundid ja ajalik lavastaja: Elmo Nüganen. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 24-33, ill.
Sillar, I. (2006). Kaks korda kaks on kuus [lavastusest „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 34-44, ill.
Avestik, R. (2006). Mitmetahuline ja kahepaikne „Meeletu“ elu. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 103-109, ill.
Laasik, A. (2006). Õnnestunud film toob häbi majja [filmist „Meeletu“]. Sirp, 1. dets.

2003
Paling, A. (2003). Kõik müügiks [filmist „Nimed marmortahvlil“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 82-85, ill.
Keränen, M. (2003). Nimed Soome kinolinal [filmist „Nimed marmortahvlil“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 86-89, ill.

2002
Neimar, R. (2002). Alustajad ei ole algajad. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 24-37, ill.
Orro, K. (2002). Vastab Elmo Nüganen. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 3-15, nr 10, lk 33-43, ill.
Piller, M. (2002). Kloonide rünnak [filmi „Nimed marmortahvlil“ digitaalsest töötlemisest]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 31. okt.
Õun, M. (2002). „Nimed marmortahvlil“ hajutab eelarvamused. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 31. okt.
Aun, A. (2002). Marmortahvli metamorfoos. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 81-86, ill.
Priimägi, L. (2002). „Nimed marmortahvlil“. Propagandafilmi esteetikast. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 79-82, ill.
Laaniste, M. (2002). Rahvusliku kogupere-sõjafilmi võimalikkusest ehk „Nimed marmortahvlil“. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 83-86, ill.
Arujärv, E. (2002). Kuidas kaunistada altarit? [Filmi „Nimed mamortahvlil“ muusikast]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 87-90.

1992
Oja, T. (1992). Lihtne kui loodus, avar kui elu [lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 83-87, ill.
Mutt, M. (1992). Nüganen – „Huh!“. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 52-58, ill.

1991
Visnap, M. (1991). Persona grata: Elmo Nüganen. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 93, ill.