12.07.1942–10.03.2021

Ajakirjanik ning dokumentaalfilmide režissöör ja stsenarist Märt Müür sündis 12. juulil 1942 Viljandimaal Suislepa vallas Kivilõppe külas. Lapsepõlve veetis ta küüditatuna Siberis. 1957–61 õppis Müür Olustvere põllumajandustehnikumis, 1961–62 Eesti Põllumajanduse Akadeemias ja 1980–84 kaugõppe teel stsenaristikat Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis. 1962—1965 oli Nõukogude armees Kaliningradis. Töötas 1965–71 Tänassilma kolhoosis brigadiri ja peaagronoomina, 1972–74 põllumajandusministeeriumi informatsiooni valitsuses toimetajana, 1974–89 Eesti Televisioonis toimetaja ja kommentaatorina, 1989–95 Eesti Ajakirjanike Liidu ja 1990–95 ühtlasi Eesti Ajakirjandustöötajate Liidu esimehena. 1996. aastast oli ta vabakutseline ajakirjanik ja filmidokumentalist (Stuudio MD). Märt Müür koostas ja juhtis telesaatesarju "Põllumeeste pooltund", "Viljaveski", "Vaatevinkel", "Pressiklubi" ja "Läbi müüri" (autorisari). Neist populaarseimaks kujunes oktoobris 1982 alanud maarahva saatesari "Viljaveski", kus saatejuhid Mati Narusk, Märt Müür ja Rein Hanson uurisid ja näitasid tollast maainimese elu nõukogulikus põllumajandussüsteemis ning pakkusid ka väga head meelelahutust.

1970. aastail algatas Jüri Müür koos oma onupoja Märt Müüriga probleemse põllumajandusfilmi. Lisaks "Võõrale higile" (1973) oli M. Müür veel mitme ajakohase probleemiasetusega tõsielufilmi ("Põllul pole lage", 1974, "Läbi halli kivi", 1975, "Adra järel", 1976) kaasstsenarist ja/või kaasrežissöör. Märt Müüri autorifilmid on "Ajaarvamine ei alga meist" (1980), "Eesmärgipuu" (1985), "Miks kukuvad tähed" (1987), "Aidake meil elada" (1988), "Ka Siber on olnud mu kodumaa" (1990) ja "XXI sajandi presidendid" (1994).