Rekvisiitor Pille-Maris Arro on sündinud 1. aprillil 1936. aastal Tallinnas. Õppinud velskriks, ja tänu sellele ka filmitegemise juurde sattunud. (Arro: „Vanasti oli nii, et igal spordivõistlusel ja igal filmivõttel pidi olema kohapeal velsker. Mati Undi „Võlg” oli esimene, kus töötasin. See oli üks verine film, isegi minu jaoks. Aga kokkuvõttes tuli hästi välja.” ) Arro on nii velskri kui ka rekvisiitorina töötanud paljude oluliste Eesti ja Nõukogude filmide juures: „Inimesed sõdurisinelis”, „Viimne reliikvia”, „Don Juan Tallinnas”, „Aeg elada, aeg armastada”, „Hukkunud Alpinisti hotell”, „Ideaalmaastik”, „Karge meri” ja „Nipernaadi”.

Tema sajas film oli Eesti võõrkeelse Oscari kandidaat „Risttuules” (Martti Helde). Viimane tööots oli Mosfilmi linateose juures, mis räägib kirjanik Sergei Dovlatovist. Vene filmitegijatega teeb Pille siiani tihedat koostööd. „Nad tulevad Moskvast, neil on minu telefoninumber ja nimi ja aina kutsuvad. Järelikult ma lähen peale neile. Just hiljuti sain sõnumi, et tullakse sügisel ja tahetakse mind,” kinnitab Pille.

Allikas: Änilane, E. (2017). Arro pere lugu. Ime läbi jäi kallis Pelgulinna kodu alles [rubriik: EV 100 peret]. Eesti Päevaleht, 27. sept, lk 7.

Vaata ka: Intervjuu Pille-Maris Arroga