13.02.1940–26.04.2001

Telerežissöör, koorijuht ja muusikapedagoog Maie Kivita (1967. aastast Maasikas) sündis 13. veebruaril 1940 Tallinnas. 1958 lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli ja paralleelselt Tallinna Muusikakooli kandle erialal (Eik Toivi klass), 1962 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtmise erialal (Arvo Ratassepa klass) ning 1970 Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinoinstituudi (LGITMiK). Maie Kivita töötas 1963–66 Kadrina Keskkoolis muusikaõpetajana ja 1962–2001 Eesti Televisioonis muusikasaadete toimetuses (1967. aastast režissöörina). Ta tegi 10 muusikafilmi, laulupeosaateid, sarju "Leelo", "Rahvamuusikud", "Kootud ilo lõngaga" ja "Taidlusrõõm", kontsertülekandeid, ERSO stuudiotunde.

Maie Kivita oli 1966–91 segakoori Noorus teine dirigent (algul August Lüüsi ja 1976. aastast Ene Üleoja kõrval); koor võitis 1981–91 rahvusvahelistel konkurssidel viis kuldmedalit. Kivita on juhatanud segakoori Laulik ning olnud EKÜ konsultant ja EELKi kirikumuusikakooli õppejõud. 1977 sai ta Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koorimuusika edendamise stipendiumi. 

Oli 1967. aastast abielus teleajakirjanik Uno Maasikaga. Nende poeg Matti Maasikas (s 1967) on diplomaat, tütar Mari Peets (s 1968) töötab TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonnas.

Väljavõte meediast:

Maie Kivita valmistus konservatooriumis koorijuhiks saama, kui Astrid Lepa ta Eesti Televisiooni tööle kutsus. Artur Rinne käe all assistenditööd tehes sai ta väga hea kooli. Muusikarezhissöörina tuli teha kõike – kontserdiülekandeid, kontserdistuudio saateid, ERSO stuudiotunde. Kui 70. aastate alguses algas üleliiduline TV taidluskampaania, võttis Maie Kivita töö vabatahtlikult vastu, sest koorijuhina ja isetegevuses ise kaasa tehes oli ta sel alal kompetentseim. Koos toimetaja Õilme Krelliga tehti Eestimaale mitu ringi peale, et läbi kuulata, välja valida, aga kui vaja, ka delikaatselt ei öelda. Eetrisse jõudsid saatesarjad "Kootud ilo lõngaga", "Taidlusrõõm", "Tare tahab tantsimista", "Rahvamuusikud".

Oma elutööks peab Maie Kivita saatesarja "Leelo". 80. alguses oli tal esimene kokkupuude setu teemaga, stuudiosaates. Nüüd, aastaid hiljem tunnistab ta siiralt, et tol ajal ei jõudnud setu laulu sõnum üldse temani. Ta nägi palju vaeva, et lauluema Veera Pähnapuu esinemist pildis ilustada. Suur pööre tuli teistkordsel kokkupuutel lauluemaga tema kodukülas Põrstes. Siis polnud Värska-tagusesse külla sõiduks veel viisat vaja. Koos folkloristist saatejuhi Vaike Sarvega jõuti järk-järgult setu traditsioonilise kultuuri eri nähtusteni. Rahvalaulu ja setu murde mõistmine tõi uued teemad – uskumused, kalendritäht-päevad, kirikupühad, mitmed uhked portreesaated. Koostöös etnoloog Mare Pihoga valmisid Petserimaa-ainelised videofilmid, koos Udo Kolgiga sai lõpetatud ETV ja TÜ koostööfilm. Kultuurilooliselt kõige väärtuslikum osa juubilari elutööst on ETV videoarhiivis – üle kolmekümne setu-teemalise saate ja videofilmi.

Veerand sajandit oli Maie Kivita segakoori Noorus teine dirigent. Alustanud August Lüüsi kõrval, jõuti koos 1969 üllatuslikult üleliidulisel koorikonkursil II kohale. Kui Ene Üleoja 1976 dirigendiks sai, tõi ta endaga kaasa muusikaliselt ühe harituma koorilauljate seltskonna – 22. keskkooli noored lauljad. Töö, mida Nooruses siis tehti, oli ränk. Aga ainult nii suudeti omandadanõutavad ülirasked kooriteosed. Ja võidud tulid – aastatel 1981–91 sai Noorus rahvusvahelistel konkurssidel viis kuldmedalit. Kui Ene Üleoja koori Raul Talmarile üle andis, loobus ka Maie Kivita. Nüüd on tal märksa rahulikum dirigendikoht segakooris Laulik. Eesti Kooriühingu konsultanditöö seob Maie Kivitat nendega, kelle harrastustest ta lugu peab. Praegu käib ettevalmistus 3. Põhjamaade ja Baltikumi koorifestivaliks.

Potter, E. (2000). Koorijuhist telerezhissöör. Eesti Päevaleht, 12. veebr. Koorijuhist telerezhissöör - Eesti Päevaleht