Avaleht » Filmitegijad » Produtsendid

Produtsendid

Eesti filmiprodutsentide andmebaas sisaldab üle 450 produtsendi nime ja nende filmograafiat.

Otsingusõna(d)

Tähestiku järgi

Otsingutulemused

Eemalda filtrid
  • Kristo Viiding
    Kristo Viiding

    1984

    Näitleja Kristo Viiding on sündinud 27. juunil 1984. aastal. Lõpetas 2003 Tallinna Inglise Kolledži ja 2008 EMTA Lavakunstikooli näitleja erialal (XXIII lend). 2001 lõpetas Balti Filmi- ja Meediakooli filmirežii erialal. Alates 2008 aastast Eesti Draamateatri näitleja. 

  • Kertu Viira
  • Anu Viita
  • Olev  Viitmaa
    Olev Viitmaa

    1945 - 2008

  • Mati Viiul
  • René Vilbre
    René Vilbre

    1970

    Tele- ja filmirežissöör René Vilbre on sündinud 17. mail 1970. aastal Rakveres. Ta õppis pärast Rakvere 1. Keskkooli Tallinna 2. Tehnikakoolis, kus sai 1989 kinomehaaniku kutse ning näitas seejärel paar aastat filme Tallinna kinodes Pioneer ja Lindakivi. 1997 lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli filmieriala mängufilmide režissöörina. Töötanud 1995–2001 Eesti Televisioonis filmisaadete režissöörina, aastast 2001 ETV pearežissöör (k.a ekraanigraafika). Vilbre oli üks filmisaadete „Ffriik!“ (1996–1998) ja „Ffriigiteataja” (1998–1999; mõlema saate juht Ilmar Raag, toimetaja Jaak Lõhmus) formaadi autoreid. Kultuurisaate „OP!“ (1999–2001) autor, „Kreisiraadio“ (1997–2003) ja „Valguse märgi“ (1998–1999) režissöör, 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse üldkontseptsiooni autor ja vaheklippide režissöör, stsenarist ja kunstiline juht. Lisaks on ta loonud ja teostanud EU Eesti referendumi audiovisuaalse kontseptsiooni (2002–2003), teinud lühifilme, tutvustusklippe, reklaame, telesaatepäid ja muusikavideosid. Tuntumaid reklaame: „Ühispank” (2003), „Fizz” (2003), „Postimees” (2003), „EMT“ (2004), „Viru Valge” (2005), „Isamaaliit” (2005). 1996–2005 oli René Vilbre Eesti Filmiajakirjanike Ühingu ning FIPRESCI liige.

  • Õie Vilderson
  • Johanna Maria Vilgats
  • Peep Viljamäe
    Peep Viljamäe

    1970

    Produtsent ja režissöör Peep Viljamäe on sündinud 14. veebruaril 1970. 1977 – 1988 õppis Saku keskkoolis. 1991 – 1993 töötas kaameratehnikuna firmas Filmservice, 1993 – 2000 Eesti Televisioonis režissööri assistendina.

    Täiendamisel

  • Bárbara Villadelprat
  • Anna Vilnite
  • Liva Vilnite
  • Hannu Vilpponen
  • Helen Vinogradov
  • Roberts Vinovskis
  • Eira Virekoski
  • Arthur Virve
    Arthur Virve

    1992

    Operaator Arthur Virve on sündinud 2. mail 1992. aastal Tallinnas. Õppinud Tallinna Rahumäe Põhikoolis ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Töötanud operaatori, fotograafi, avalike suhete juhi ja produtsendina stuudios Freyja Film. Ta on MTÜ Doc Estonia ja MTÜ Tõnu Virve Studio juhatuse liige ja sihtasutuse Rahvusliku Filmikunsti Uurimus- ja Arenduskeskus nõukogu liige.

     

  • Taivo Virve
    Taivo Virve

    1974

    Dokumentaalfilmide produtsent Taivo Virve on sündinud 15. augustil 1974. 1989 lõpetas Kohtla-Nõmme põhikooli, 1992 Kohtla-Järve Gümnaasiumi. Õppis 1992-1993 Virumaa Kõrgkoolis, 2001 lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika teaduskonna. 1999-2000 töötas AS Sumaris insener-tootmisjuhina, 2000-2006 töötas SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi juhatajana.

    (biograafia täiendamisel)

  • Tõnu Virve
    Tõnu Virve

    1946

    Režissöör, teatri- ja filmikunstnik ning produtsent Tõnu Virve on sündinud 18. juunil 1946. aastal Rõuges Võrumaal. Õppinud Tartu Kunstikoolis maali- ja teatridekoratsiooni erialal (juhendajad Alfred Kongo ja Lola Liivat-Makarova) ning lõpetanud 1974. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maalikateedri teatridekoratsiooni erialal (juhendajad Johannes Võerahansu ja Mari-Liis Küla). Tartus õppimise ajal osales Vanemuises Evald Hermaküla stuudios ning kunstirühmituses Visarid. Aastatel 1970–1975 töötas Virve Eesti Televisioonis mittekoosseisulise lavastuskunstnikuna, 1975–1980 ENSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnikuna ning 1981–1989 lavastaja ja lavastuskunstnikuna stuudios Tallinnfilm. 1990. aastal asutas Virve osaühingu Freyja Film, mis oli üks esimesi erafilmistuudioid Nõukogude Liidus. Praegu tegeleb Freyja Film mängu-, dokumentaal- ja õppefilmide tootmisega. 

  • Ants Vist
    Ants Vist

    1935 - 2015

    Dokumentaalfilimide stsenarist, režissöör ja produtsent Ants Vist sündis 8. detsembril 1935. aastal. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogia soome-ugri keelte eriharu. Töötas ajalehtedes Leek, Ühistöö, Noorte Hääl; Eesti Televisioonis, Eesti Reklaamfilmis ja Polarfilmis. Ants Vist suri 17. novembril 2015. aastal.

  • Hardi Volmer
    Hardi Volmer

    1957

    Filmirežissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik Hardi Volmer on sündinud 8. novembril 1957 Pärnus. Tema isa Omar Volmer oli kauaaegne Pärnu Koduloomuuseumi direktor. 1976 lõpetas ta Pärnu Lydia Koidula nimelise 2. Keskkooli, 1978 Tallinna Tehnikakooli nr 4 meeste ja laste ülerõivaste rätsepana ning 1985 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstnikuna. Hardi Volmer on töötanud 1984–1993 Tallinnfilmis ning 1994. aastast Nukufilmis nukufilmide režissööri ja kunstnikuna, teinud koostööd stuudioga Faama Film, televisioonis huumorisaateid („Kitsas king“) ja telesarju („Armastuse kahur“, 1998, Kanal 2; „Paralüüs“, 2000, TV3), alates 2001. aasta lõpust Eesti Televisioonis (hiljem Kanal 2-s) poliitilist pilasaadet nukkudega „Pehmed ja karvased“. Vabakutselise lavastuskunstnikuna on ta loonud üle 100 lavakujunduse; lisaks lavastanud ja kujundanud eri tehnikas reklaamklippe ja kümmekond muusikavideot ning kujundanud raamatuid ja teatriplakateid. Volmer on kirjutanud üle 60 lauluteksti, 1982. aastast on ta esinenud lauljana rokkansamblites Päratrust, Turist ja Singer Vinger. Tudengipõlves osales Hardi Volmer koos Rao Heidmetsa, Jaak Arro ja teistega underground-filmide rühmituses Päratrust Film. 2000–2007 töötas ta lavastuskunsti õppetooli dotsendina Eesti Kunstiakadeemias. Hardi Volmer on korraldanud animatsiooni ja filmi õpitubasid Eestis, Stuttgarti Filmikoolis (1989), Norras Volda Filmikoolis (1990), Luxemburgis (1998) ja Liverpoolis (2009). Tema filmid on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi ja kodumaiseid auhindu. Hardi Volmer on Eesti Kinoliidu (1986), Eesti Teatriliidu (1989) ja Eesti Kunstnike Liidu (1995) liige. 2001 tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

  • Lina Vonsaviciute
  • Margit Vremmert
    Margit Vremmert

    1968

    Produtsent ja raamatupidaja Margit Vremmert on sündinud 11. detsembril 1968. Ta õppis Torma põhikoolis ja lõpetas 1987 Mustvee I keskkooli. 1991 lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kaubandusökonoomika eriala.Töötas 1997 -2001 Ajakirjade Kirjastuses pearaamatupidaja ja finantsdirektorina. Aastatel 2001 – 2010 oli Eesti Filmi Sihtasutuse eelarvenõunik, 2001 Tallinfilmi arendusjuht ja 2002 – 2010 Tallinfilmi juhatuse liige ja tegevjuht. 

    Täiendamisel

  • Risto  Vuorinen
  • Heilika Võsu
    Heilika Võsu

    1982

    vaata ka Heilika Pikkov

  • Anu Välba
  • Ella Välimäki
  • Keiti Väliste
  • Riho Västrik
    Riho Västrik

    1965

    Dokumentaalfilmide režissöör, produtsent ja keskkonnaajakirjanik Riho Västrik on sündinud 4. augustil 1965 Abja-Paluojal. Lapsepõlv möödus Mõisakülas ja hiljem Türil, kust läks 1980. aastal Tallinna Polütehnikumi raadiosidet ja -levi õppima. 1988–2000 õppis Tartu Ülikoolis, kaitses Tartu koonduslaagrite teemalise lõputööga bakalaureusekraadi ajaloo ja ajakirjanduse alal, 2000–02 jätkas Tartu Ülikoolis magistriõppes. Alates 2006. aastast tudeeris Balti Filmi- ja Meediakooli magistriõppes produtseerimise eriala ja lõpetas kooli 2009 magistrikraadiga filmikunstis. 2006 läbis aastase Eurodocsi koolituse dokumentaalfilmide produtseerimise alal. 2011. aastast Tallinna Ülikooli EHI kultuuriuuringute doktorantuuris. Riho Västrik on töötanud 1987–91 VAT Teatri näitlejana, 1991–93 Eesti Raadio Noorteraadio toimetuse juhatajana, 1993–95 Reklaamitelevisiooni uudiste osakonna vastutava toimetajana, 1997–2001 Eesti Televisioonis uudiste programmi toimetaja ja peatoimetajana. 1996. aastast dokumentaalfilmide ja telesaadete tootmiseks asutatud produktsioonifirma OÜ Vesilind juhataja. 2009. aastast õpetab Balti Filmi- ja Meediakoolis dokumentalistikat.

  • Edgar  Väär
    Edgar Väär

    1929 - 2014

    Edgar Väär (23. august 1929 Kuressaare – 18. jaanuar 2014 Toronto) oli eesti rahvusest Kanada krimireporter ja dokumentaalfilmioperaator. Ta sündis, veetis lapsepõlve ja kooliaastad Kuressaares. Aastal 1944 lahkus tema perekond Austriasse ja sealt Saksamaale, kus Väär õppis Geislingeni Eesti Gümnaasiumis. Saksamaalt lahkus ta Kanadasse, kus ta töötas alguses maalrina, hiljem tegutses filmioperaatorina Canadian Broadcasting Corporation'is. Ta on filminud tuntud poliitikuid ning kultuuri- ja sporditegelasi üle maailma. Samuti on ta jäädvustanud sadu väliseesti ühiskonna olulisi üritusi. Tema suurim ja tuntuim töö oli dokumentaalfilm I Ülemaailmsetest Eesti Päevadest (ESTO) 1972. aastal. Hüüdnime Fast Eddy sai ta selle järgi, et jõudis sageli kuriteopaikadesse enne kriminaalreportereid ja isegi politseid. Marko Raat portreteerib Edgar Vääri oma 2015. aastal valminud dokumentaalfilmis “Fast Eddy vanad uudised” (Allfilm 2015).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm