Toimetajad

Tõnu Karro

1958

Tõnu Karro on sündinud 10. märtsil 1958 Paides. Ta lõpetas 1976 Pärnu I Keskkooli, 1976–1981 õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja 1984–1986 Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinoinstituudis teatri- ja filmiteadust. 1986–1994 oli peatoimetaja filmistuudios Tallinnfilm, seejärel 1994–1995 AS Susi hotelli direktori asetäitja, Rohelise Ämbliku lokaali peamanager, 1995–1996 Eesti Teadeteagentuuri arendusdirektor, 1996–2001 filmistuudio Faama Film peatoimetaja, 1998–2003 filmistuudio Eesti Tõsielufilm produtsent ja toimetaja. Aastast 2003 OÜ Toomkapital tegevjuht.

Merle Karro-Kalberg

Asko Kase

1979

Tele- ja filmirežissöör Asko Kase on sündinud 26. veebruaril 1979. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 20. Keskkoolis, lõpetas 1997. aastal Tallinna Bakalaureuse Gümnaasiumi ja õppis seejärel aasta Akadeemia Nordi kolledžis õigusteadust ja majandust. Gümnaasiumi ajal tegi Kase ka oma esimesed filmikatsetused Olev Viitmaa juures Kullo Huvikeskuses. 1998–2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal, lõputööks valmis eksperimentaalne lühimängufilm „Kooma“ (2004). 2001–2002 tegi saatesarju Eesti Televisioonile („Animatsoon“, 2001; „Kulturg“, 2002), Kanal 2-le („Üle mõistuse“, 2001, ; „Mõtlejad“, „Promenaad“, mõlemad 2005) ning oli Allfilmi dokumentaalsarja „Rolling Estonians“ (2002–2004) montaažirežissöör. Sügisel 2006 alustas Kase magistriõpinguid Balti Filmi- ja Meediakoolis. Kool jäi pooleli, kuna tuli produtsent Artur Talviku pakkumine hakata 1. detsembril 1924 aset leidnud kommunistide mässukatset kajastava täispika seiklusfilmi „Detsembrikuumus“ (2008) režissööriks. Film pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja esitati Eesti poolt kandideerima Oscari nominendiks võõrkeelse filmi kategoorias. Järgnevatel aastatel töötas Kase mitmes produktsioonifirmas režissöörina, tegi arvukalt reklaamfilme ja telesaateid. Ta on telesarjade „Meie aasta Siberis“ (2012), „Meie aasta Hiinas“ (2015), „Meie aasta Austraalias“ (2016), „Meie aasta Iraanis“ (2018), „Meie suvi iraanlastega“ (2018) ja „Meie aasta Aafrikas“ (2019) režissöör.

Dagmar Kase

Natalja Kasjanova

Ulla Kattai

Laur Kaunissaare

Jan Kaus

1971

Jan Kaus on sündinud 22.jaanuaril 1971 Aegviidus. Ta on õppinud Tallinna 20 Keskkoolis (praegune Tallinna Ühisgümnaasium) 1977-1989, Tallinna Pedagoogikaülikoolis (1989-1995) ja Eesti Humanitaarinstituudis 1995-1998.

(täiendamisel)

Margit Keerdo

1978

Vaata ka Margit Keerdo-Dawson

Margit Keerdo-Dawson on töötanud filmi alal alates 1998. aastast, kui Tallinnas filmiti Ameerika-Vene-Eesti koostöös filmi “Virtuoos”. Ta on töötanud tootmisassistendina, režissööri assistendina, filminud operaatorina dokumentaalfilme ning kirjutanud ja lavastanud lühimängufilme. Stsenaariumitoimetamisega alustas 2003. aastal, alates 2007. aastast on ta olnud Eesti Filmi Sihtasutuse / EFI juures sõltumatu stsenaariumiekspert. Hetkel töötab stsenaristi ja toimetajana ning on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis (BFM) täiskohaga stsenaristika eriala õppejõud. Ta on 2018. aastal loodud Eesti Stsenaristide Gildi üks asutajaliikmetest ning juhatuse esimees.

Haridus: BA operaator-režissööri erialal (Tallinna Ülikool, 2005), MA stsenaristika erialal (Leeds Metropolitan Ülikool, 2008).

Margit Keerdo-Dawson

1978

Vaata ka Margit Keerdo

Margit Keerdo-Dawson on töötanud filmi alal alates 1998. aastast, kui Tallinnas filmiti Ameerika-Vene-Eesti koostöös filmi “Virtuoos”. Ta on töötanud tootmisassistendina, režissööri assistendina, filminud operaatorina dokumentaalfilme ning kirjutanud ja lavastanud lühimängufilme. Stsenaariumitoimetamisega alustas 2003. aastal, alates 2007. aastast on ta olnud Eesti Filmi Sihtasutuse / EFI juures sõltumatu stsenaariumiekspert. Hetkel töötab stsenaristi ja toimetajana ning on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis (BFM) täiskohaga stsenaristika eriala õppejõud. Ta on 2018. aastal loodud Eesti Stsenaristide Gildi üks asutajaliikmetest ning juhatuse esimees.

Haridus: BA operaator-režissööri erialal (Tallinna Ülikool, 2005), MA stsenaristika erialal (Leeds Metropolitan Ülikool, 2008).

Andres Keil

1974

Režissöör Andres Keil on sündinud 25. mail 1974. aastal Tartus. Õppinud 1980–1991 Tallinna 9. Keskkoolis, seejärel 1992–1993 Tartu 7. Keskkoolis ning 1994 Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Aastatel 1994–1996 ja 2003–2004 õppis Tartu Ülikoolis teatriteadust ning 1996–1998 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastamist. Töötanud 1994–1996 Liivimaa Kroonikas reporterina, 1997–2001 reklaamiagentuurides Age, Barthalome, Guvatrak ja Zavod copywriter’ina, 1999–2000 Sõnumilehes reporterina, 2002–2004 Tartu Lastekunstikoolis õpetaja ja galeristina, 2004–2007 Postimehes teatritoimetajana ning 2007–2009 Eesti Päevalehes reporterina. Aastast 2009 on ta filmitootmisfirma Pimik OÜ juhatuse liige ja režissöör. Lisaks režissööritööle mänginud episoodilisi osi filmides, kirjutanud teatritekste, avaldanud teatrikriitikat kõigis Eesti kultuuriväljaannetes ja teatrikriitika kogumikes, teinud aktiivselt performatiivset ja installatiivset kunsti.

Karl Kello

1950

Filmilavastaja, toimetaja, ajakirjanik ja kultuuriloolane Karl Kello on sündinud 26. aprillil 1950. aastal Rakveres. Ta lõpetas 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia ajakirjanduse eriharu. Töötas 1973–1979 Tallinnfilmis ja 1980–1992 Eesti Reklaamfilmis toimetaja ja režissöörina, hiljem reklaamifirmas AGE ja Eesti Päevalehes. Samuti olnud toimetaja Õpetajate Lehes ja ajakirjas Haridus. Avaldanud rohkesti populaarteaduslikke artikleid. 1992. aastal uuris Kello Kesk-Euroopa Ülikooli toetusel taani, rootsi, soome ja eesti kirikukunsti, 1996. aastal sai ta Tartu Ülikooli teadustööde võistlusel preemia uurimuse eest, mis käsitles alles lugema õppinud maarahva maailmapilti võrdlevalt uues testamendis kajastuvaga. Ajakirjas Haridus on ta muu hulgas avaldanud pikema kirjutistesarja sümbolitest ja üldhariva Kalevipoja-teemalise erinumbri. 1987. aastal asutatud Eesti Muinsuskaitse Seltsiga on Kello seotud selle tegevuse algusest peale. Aastal 2000 ilmus talt põhjala rahvaste ajaloo, mütoloogia ja sakraalkunsti alane  „Vana aja raamat". Eesti tuntuima sümboli- ja traditsioonide uurijana on ta avaldanud raamatud „Põhjamaine vaarao" (2004) ja „Draakoni märgi all" (2007), „Tuhat aastat nagu üks päev" (2012), „Templirüütlid Saaremaal" (2016) jm. 2002. aastal tunnustati Karl Kellot Valgetähe teenetemärgiga.

Jouna Keränen

Kadriann Kibus

1979

Režissöör ja produtsent Kadriann Kibus on sündinud 13. aprillil 1979. aastal. Ta lõpetas 1997 Tallinna Üldgümnaasiumi ning õppis 1997–1998 Tartu Ülikoolis avalikku haldust. 2003. aastal lõpetas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli elektroonilise meedia eriala (BA) ning 2019. aastal Tallinna Ülikooli antropoloogia magistrantuuri. Kadriann on produktsioonifirma Sabat Film OÜ osanik ja juhatuse liige, Eesti Kinoliidu liige ja Eesti Dokumentalistide Gildi liige. Ta on tegev olnud mitmete dokumentaalfilmide juures režissööri, produtsendi või monteerijana, tootnud ja lavastanud lühimängufilme ning kirjutanud stsenaariume. Tema dokumentaalfilm „Muhu: Ätsed ja roosid“ võitis 2014. aastal EstDocs filmifestivali žürii auhinna. 2017. aastal valmis koos Sergei Kibusega stop-motion animatsiooni ja dokumentaalmaterjali segav “Nukud ja tootemid”.

Silvia Kiik

1931 - 2018

09.07.1931–01.09.2018

Filmitoimetaja Silvia Kiik sündis 9. juulil 1931. aastal. Peale keskkooli kuldmedaliga lõpetamist 1951. aastal alustas ta tööd ajakirjanikuna Õhtulehe toimetuses. Aastatel 1954–1959 töötas ta ajalehe Noorte Hääl koosseisulise korrespondendina Lõuna-Eestis, õppides samal ajal ka Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1959. aastal, spetsialiseerudes eesti kirjandusele. 1959–1961 töötas Silvia Kiik vabakutselise ajakirjanikuna, 1961–1962 Eesti Televisiooni kirjandus- ja draamasaadete toimetajana ning 1962. aasta juunist kuni pensionile jäämiseni 1999. aastal oli ta Tallinfilmi toimetaja, toimetus-kolleegiumi liige ja animafilmide peatoimetaja. Tema toimetatud on viis mängufilmi („Jäljed“, 1963, režissöör K. Kiisk; „Me olime 18-aastased“, 1965, K. Kiisk; „Kevade“, 1969, A. Kruusement; „Don Juan Tallinnas“, 1971, A. Kruusement; „Ohtlikud mängud“, 1974, V. Käsper) ja 124 animafilmi, peale selle veel mõned kaasautorluses valminud filmid. 

Kustas Kikerpuu

1937 - 2008

19.10.1937−20.10.2008

Vaata helilooja Kustas Kikerpuu eluloolisi andmeid  Eesti Muusika Infokeskuse veebist ja Vikipeediast.

Jaak Kilmi

1973

Filmilavastaja ja -produtsent Jaak Kilmi on sündinud 23. okoobril 1973 Tallinnas. Üheksa klassi õppis ta Õismäe 9. Keskkoolis, seejärel läks J. Westholmi Gümnaasiumisse, kus 1989 alustas Helle Karise eestvedamisel tegevust filmiklass "Oriest Studio". Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1992 asus Jaak Kilmi õppima režiid Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimeses lennus. Kursuse juhendajaks oli Arvo Iho ning õpingukaaslaste seas Rainer Sarnet, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre ja Urmas E. Liiv. Filmi ja video eriala lõpetas ta 1998, diplomitööks lühimängufilm "Külla tuli".

Margit Kilumets

1964

Ajakirjanik, stsenarist ja režissöör Margit Kilumets on sündinud 15. mail 1964. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud 1987. aastal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala. Töötanud ajakirjanikuna Ajakirjade Kirjastuses ja Eesti Naises, teinud rohkelt kaastööd meediaväljaannetele Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Pere ja Kodu. Alates 1993. aastast teinud kaastööd Eesti Raadiole, olnud raadiosaadete „Vekker“, „Cafe Duo“ ja „Kahega Lõunal“ juhtija ja toimetaja. Alates 1997. aastast juhtinud ja toimetanud paljusid saateid Eesti Televisioonis („Hommikutelevisioon“, “Ajameelne”, „Tähelaev”, „HotDok“, „OP“). Koostöös operaator Ivar Heinmaaga on tal valminud publitsistlikud telesaated lastest ja nende võistlusreisist Kanadasse, samuti dokumentaalfilmid „Afganistani armid” (2004), „Veebel, vonn ja Leetse mõis“ (2006) ning „Viru. Vabaduse saaatkond“ (2013). Ajakirjandusliku töö eest on Margit Kilumets pälvinud mitmeid auhindu.

Anne Kirsipuu

Vaata intervjuud, kus Anne Kirsipuu räägib Eesti filmist ja televisioonist: Mõned Mõtted Anne Kirsipuult

Mart Kivastik

1963

Stsenarist ja režissöör Mart Kivastik on sündinud 4. märtsil 1963 Tartus. Ta õppis 1970–1981 Tartu 5. Keskkoolis, 1980–1984 Tartu Heino Elleri nimelises Muusikakoolis ja 1984–1989 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Töötas 1989–1991 Tallinnfilmis toimetajana, pärast seda vabakutseline kirjanik, näitekirjanik ja filmirežissöör.

Kirjutanud jutustusi, romaane, kriitikat, arvamuslugusid, filmistsenaariume ja näidendeid. Tema jutte on tõlgitud inglise, soome, vene ja ungari keelde. Valiti 2023. aasta Tartu linnakirjanikuks. Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna nominent 2020. aastal romaani “Taevatrepp” eest, mis sai 2020 ka Eduard Vilde kirjanduspreemia ning mille põhjal valmis 2023 tema lavastaja käe all samanimeline mängufilm.

Kadi Kivilo

Andrus Kivirähk

1970

Kirjanik Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Lõpetanud 1988 Tallinna 32. keskkooli ja 1993 Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal.

Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Weekend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana, hetkel Eesti Päevalehe kolumnist. Ilukirjanduse kõrval kirjutanud ka arvukalt näidendeid ja filmistsenaariume.

Kirjanike Liidu liige aastast 1996.

Kaidi Klein

Marili Kobin

Häidi Kolle

Annika Koppel

1964

Ajakirjanik ja filmikriitik Annika Koppel on sündinud 30. novembril 1964 Põlvas. Ta lõpetas 1983 Põlva Keskkooli ja 1988 Tallinna Ülikooli raamatukogunduse eriala. Töötas 1990–2005 toimetajana Päevalehes, Postimehes ja Ühinenud Ajakirjades; 2005–2010 juhtis projekti Eesti film 100; 2011–2014 Eesti Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, seejärel teabejuht Eesti Keele Instituudis ning ajakirja Estonian Literary Magazine’i toimetaja Eesti Instituudis.

Melissa Mariel Korjus

Mirjam Johanna Korsten

Tamara Korts

vt. ka Tamara Kožanova

Ivar Kosenkranius

1937 - 2019

10.06.1937−04.12.2019

Stsenarist Ivar Kosenkranius sündis 10. juunil 1937. Õppis 1955–62 Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafia Instituudis, mille lõpetas filmiteadlasena. Jätkas õpinguid 1962–65 ENSV TA Ajaloo instituudi kinoajaloo aspirantuuris. Töötas 1950-ndatel ENSV Kinomatografistide Liidu sekretärina ja hiljem filmikriitikuna. Kirjutas stsenaariume dokumentaal- ja mängufilmidele. Pärast Eesti taasiseseisvumist ei kirjutanud enam ühtegi mängufilmi käsikirja, temast sai Hansapanga aktsionärina miljonär. Ta on ka mitme kinoteemalise raamatu autor: „Eesti kino minevikuradadelt“ (1964), „Film ja aeg“ (1974) jt.