Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond

Filmiosakonna ajalugu sai alguse 1992. aastal, kui loodi audiovisuaalsete distsipliinide kateeder. Kateedrit asus juhtima filmimaailmas tuntud ja mitmete rahvusvaheliste autasudega pärjatud operaator-lavastaja Arvo Iho.

Filmikultuurile tuginev meediaõpetuse kogemus Eestis puudus. Kõike tuli alustada tühjalt kohalt. Õppeplaanide koostamisel tutvuti eelnevalt naabermaade vastavate kõrgkoolide õppeplaanidega (Soome, Vene, Poola, Läti, Leedu jt).

1992/93. õppeaastal alustati mängufilmi režissööride ja operaatorite koolitamist.

1993. aastal nimetati kateedrid õppetoolideks ja audiovisuaalsete distsipliinide kateedrist sai filmi ja video õppetool.

1996. aastal asus filmi ja video õppetooli juhtima Eesti tuntuim loodusfilmide looja Rein Maran.

Kuna tehnoloogiline varustatus puudus, siis toetuti suurel määral filmistuudio Tallinnfilm ja Tallinna Kinomaja tehnilisele baasile. Sorose Avatud Fondi toetusel loodi Audiovisuaalkultuuri Keskus, mis aitas tudengitel sooritada praktilisi filmitöid.

Seoses Tallinnfilmi kui filmistuudio tegevuse lõpetamisega muutus õppevahendite nappus õppeprotsessi oluliselt takistavaks teguriks. Ülikoolipoolset kindlustamist õppevahenditega ei olnud. Selleks, et luua hädavajalik õppebaas, hakati abi taotlema kõikvõimalikelt kultuuri toetavatelt fondidelt. Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Televisioon jt. Õppebaasiks kasutati ka Eesti Joonisfilmi ja Eesti Nukufilmi stuudioid. Filmiajaloo õpetamiseks kasutati Tallinna Kinomaja saali, kus näidati Eesti Filmiarhiivist laenutatud filme. Järjest tõusvad hinnad vähendasid neid võimalusi ja Eesti Kultuurkapitali abiga asuti looma oma videoteeki.

90-ndatel aastatel oli õppetooli koosseis järgmine:

õppetooli juhataja professor Rein Maran; õppejõud Tiina Andreas – filmi helirežii kursuse juhendaja, õpetas filmiheli ajalugu ja helikujunduse aluseid; õppemeister-lektor Veste Paas – filmiajaloolane, eesti ja vene filmi ajaloo õppejõud; meister-tehnoloog Tõnu Talpsep – filmimis- ja montaažiseadmete tehnoloogiline käsitlemine.

Õppejõududeks olid peamiselt Eesti nimekad tegevloojad ja spetsialistid, aga ka õppejõud teistest ülikoolidest.

Vastuvõtt toimus vastavalt erialaspetsialistide vajadusele Eestis.

1992 – mängufilmi režissöörid ja operaatorid

1996 – dokumentaalfilmi režissöörid ja operaatorid

1998 – audiovisuaalteose helirežissöörid

2000 – audiovisuaalteose operaatorid

Järgnevatel aastatel toimus õppekava arendamine seoses 3+2 süsteemile üleminekuga. 2002. a asus õppejõuna tööle rahvusvaheliselt tunnustatud filmilooja – operaator, lavastaja, režissöör Jüri Sillart. 2004/2005 õppeaasta algul asus ta filmi- ja video õppetooli ka juhtima.

28. märtsil 2005 asutas Tallinna Ülikooli nõukogu Balti Filmi- ja Meediakooli (BFMK), mis oli Põhja-Euroopa ainus ülikoolikolledž, kus oli võimalik õppida inglise keeles filmi, televisiooni ja meediat. Kolledžiga liitus ka endine Concordia Audentese Ülikooli meediateaduskond.

1. jaanuaril 2006 läks Balti Filmi- ja Meediakooli üle TLÜ kultuuriteaduskonna audiovisuaalkunsti osakond koos õppejõudude, õppekavade ja üliõpilastega.
Esimene vastuvõtt BFMK-sse toimus 2006. aasta suvel, kool alustas täies mahus tööd sama aasta sügissemestrist.

Jüri Sillart lahkus manalateele 2011. aasta sügisel, tema töö võttis osakonnajuhatajana 5.12.2011 üle Tiina Lokk.