Avaleht
» Filmiliigid
» Muud liigitused
Muud liigitused
Võimalused filmiotsingute täpsustamiseks
lisatunnuste põhjal, mis viitavad kas
loomingulistele aspektidele (eksperimentaalfilm),
tootmise iseärasustega seotud täiendavatele tunnustele ja liigiomadustele (tellimusfim, filmilõik, võttematerjal, arhiivivõte, filmiproov, etendusfilm).
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1965
|
Muud liigitused, Võttematerjal, Filmikroonikad
Filmimaterjal Gustav Ernesaksast Eesti NSV 25. aastapäevale pühendatud XVI üldlaulupeol.
-
1974
|
Muud liigitused, Filmilõik
Eesti graafiku ja kunstipedagoogi Günther-Friedrich Reindorffi matus Tallinna Metsakalmistule märtsis 1974.
Günther-Friedrich Reindorff (26.01.1889 Peterburi – 14.03.1974 Tallinn) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.
-
1986
|
Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid, Muud liigitused
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Populaarteaduslik film haigete kodusest põetamisest.
Populaarteaduslik film haigete kodusest põetamisest.
-
1973
|
Tellimusfilm, Muud liigitused, Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Film jutustab Tapa I Keskkooli Punase Risti algorganisatsiooni huvitavatest ettevõtmistest ja algatustest.
Üleliidulise Lenini ordeniga Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltsi Keskkomitee tellimus Tapa I Keskkooli Punase Risti algorganisatsiooni tegevusest. Nooremate klasside õpilased on haaratud sanitaarringidesse, kus instruktoritena tegutsevad vanemate klasside õpilased, Noorte Meedikute Klubi liikmed. Paljud nende traditsioonid on väärinud järgimist Lätis, Leedus, Valgevenes, Leningradi ja Pihkva oblastis.
-
1968
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Toivo Kuzmin
Nõukogude Eesti kalatraaler heeringapüügil Põhjamerel.
Eesti kalatööstuse tootmisvalitsuse Tallinna traallaevastiku baasi traaler Ookean heeringapüügil Põhjamerel. Antakse ülevaade püügiprotsessist, alates kalaparve tuvastamisest kuni saagi lossimiseni külmutuslaevale.
-
2011
|
Muud liigitused
| Režissöör:
Martin Korjus
“Heeringas Veenuse õlal” on huumorishow, kus pooltunni jooksul astub mõneteist lühinaljaga üles Eesti armastatud näitlejad
-
1971
|
Muud liigitused, Tellimusfilm
| Režissöör:
Evald Vaher
Heina koristamine ja heinakoristusmasinad Eesti NSV-s.
NSVL põllumajandusministeeriumi venekeelne tellimusfilm heinakoristusest Eestis. Näidatakse erinevaid koristusvõtteid, tutvustatakse heinakoristustehnikat. Filmitud on Eesti NSV kolhoosides ja sovhoosides, kõige rohkem Tartu Näidissovhoosis.
-
1972
|
Võttematerjal, Muud liigitused
| Režissöör:
Astrid Lepa
-
2022
|
Eksperimentaalfilm, Muud liigitused
| Režissöör:
Tõnis Jürgens
See videoessee on põgus paranoiline sissevaade enesejälgimisse ja digihumanitaariasse, mida saadavad alatasa kõrvalekalded, kohanemine ning magamistubades heiklevad autotuled.
Unest on saanud ideoloogiline pingeväli. Digitaalse jälgimise ja optimeerimise näol on meie varemalt romantiseeritud unenägude vald nüüd tükeldatud, osadeks jaotatud ning andmete kogumina maha müüdud. Kummalisel kombel tundub, et just alistumine ja puudumine võimaldavad siin parimat vastupanu vormi. See videoessee on põgus paranoiline sissevaade enesejälgimisse ja digihumanitaariasse, mida saadavad alatasa kõrvalekalded, kohanemine ning magamistubades heiklevad autotuled.
-
1970
|
Muud liigitused, Võttematerjal, Filmikroonikad
Filmimaterjal helilooja ja muusikapedagoog Heino Elleri matusetseremooniast Tallinnas 1970. aasta suvel.
-
1985
|
Tellimusfilm, Muud liigitused, Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peep Puks
Peep Puksi dokumentaalfilm XX üldlaulu- ja tantsupeost aastal 1985.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu tellitud dokumentaalfilm Eesti NSV 45. ja Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevale pühendatud XX üldlaulu- ja tantsupeost. Emotsionaalsed hetked laulupeo ettevalmistustest üle kogu maa, värvikast rongkäigust ja peost endast, koori-ja tantsujuhtide austamistseremooniast jpm. Ekraanil mõtiskleb maestro Gustav Ernesaks meie laulupeo fenomenist.
-
1962
|
Harrastusfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm
-
2023
|
Muud liigitused
| Režissöör:
Eva Kübar
Kuidas õppida koera?
Kuidas õppida koera?
-
1976
|
Muud liigitused, Tellimusfilm
| Režissöör:
Semjon Školnikov
NSV Liidu Siseministeeriumi tellitud tehnilis-propagandistlik film meditsiinilise esmaabi osutamise võtetest ja meetoditest.
NSV Liidu Siseministeeriumi tellitud tehnilis-propagandistlik film meditsiinilise esmaabi osutamise võtetest ja meetoditest.
-
2022
|
Muud liigitused
| Režissöör:
Taavi Arus
Mees on alasti ja hulk naisi ümberringi. Mis toimub meesaktimodelli sisekosmoses, kui teda visandab rühm naisi?
Mees on alasti ja hulk naisi ümberringi. Mis toimub meesaktimodelli sisekosmoses, kui teda visandab rühm naisi?
-
1975
|
Tellimusfilm, Õppefilmid, Muud liigitused
| Režissöör:
Harri Martinson
NSV Liidu Sideministeeriumi poolt tellitud mängufilm sidekaablite vigastamisest kaevamistöödel ja nende kaitsmise nõuetest.
NSV Liidu Sideministeeriumi poolt tellitud mängufilm sidekaablite vigastamisest kaevamistöödel ja nende kaitsmise nõuetest.
-
1990
|
Tellimusfilm, Muud liigitused
| Režissöör:
Hans Roosipuu
Film Valgamaast
Poeetiline vaatefilm Valgamaast ja tema inimestest, Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva tähistamine.
-
|
Tellimusfilm, Muud liigitused
-
1948
|
Filmikroonika 1940 II pool-1991, Muud liigitused, Võttematerjal, Filmikroonikad
Filmimaterjal hülgeküttide elust Kihnu saarel.
-
2023
|
Muud liigitused
| Režissöör:
Magnus Kallas
Tänaval maja seinale ilmuvad aja möödudes üksteise peale erinevad tuntud märgid. Sein muutub segasemaks kuni ta lõpuks maha lammutatakse.
Tööstuslikus linnaosas paikneb sein. Varahommikuks tekib keskele seinale punase värviga võõbatud rahu märk. Päeval ringi tõttav rahvas sellest ei hooli ning märgi peale kleebitakse uued postrid ja vööbatakse peale vikerkaar, millele peale uued postrid. Ööpimeduses võõbatakse kogu eelneva peale anarhia märk, aknad purunevad. Järgneval hommikul üritatakse kogu eelnevat värvikihiga katta. Selle peale ilmuvad postrid sõjast, mille peale tekib Z. Märki täiendatakse tehes Z-svastika. Selle peale ilmuvad märklauad sihtiva vaenlase siluetiga ning sein lastakse sõelapõhjaks. Järgmisel päeval on maja üleni uue graafikaga kaetud. Kopp lammutab maja maha.
-
1994
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Mati Talvik
Ülevaade 50 aasta jooksul Nõukogude sõjaväe poolt saastatud aladest Eestimaa eri paigus.
Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid.
-
1994
|
Probleemfilm, Muud liigitused, Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Mati Talvik
Tutvustatakse ligi ühel kümnendikul Eestimaa territooriumil laiutanud Nõukogude sõjaväe poolt mahajäetud ehitisi.
Avakaadris on Eesti kaardil märgitud piirkonnad, kus paiknesid Nõukogude okupatsiooniaegsed militaarobjektid. Tavaliselt asusid need looduskaunites kohtades, järvede ja jõgede läheduses. 1991. a seisuga oli Eestis Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti kogupindalaga 871 km2, mis on ligi 2% Eesti Vabariigi territooriumist. Nüüdseks on ehitised juhuslike rüüstajate ja loodusjõudude poolt lõhutud.
-
1994
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Mati Talvik
Paldiskis ja Pakri saartel valitsenud olukord pärast Nõukogude sõjaväe lahkumist Eestist 1994. aastal.
1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras.
-
1994
|
Probleemfilm, Muud liigitused, Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid
Nõukogude impeeriumilt päranduseks saadud radioaktiivsed reostuskolded Eestis.
Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega.
-
1976
|
Võttematerjal, Muud liigitused
Inimesed Tallinna vanalinnas
Inimesed Tallinna vanalinnas
-
1991
|
Filmikroonika, Muud liigitused, Võttematerjal, Harrastusfilmid
Teleintervjuu Kanada lätlannast naisega, kelle tütar sattus Lätisse külla sõites otse Riia veriste jaanuarisündmuste keerisesse.
Telefonitsi oma Riias viibiva tütrega ühendust saanud lätlannast ema Kanadas kirjeldab telereporterile olukorda veriste jaanuarisündmuste ajal Riia kesklinnas, kus Nõukogude eriüksused (OMON) hakkasid 20. jaanuari õhtul 1991 tulistama barrikaadidele kogunenud relvastamata meeleavaldajaid, kelle seas oli ka tema tütar. Loomulikult oli ta mure tule alla sattunud tütre pärast suur, kuid õnneks pääses tütar eluga. Nagu enamik teisi Kanada lätlasi, elab ka ema tuliselt kaasa Läti Vabariigi iseseisvumisele. Fotod tütrest ja emas.
-
1959
|
Muud liigitused, Tellimusfilm
-
1948
|
Filmikroonika 1940 II pool-1991, Muud liigitused, Võttematerjal, Filmikroonikad
| Režissöör:
Vladimir Parvel
Ülevaade Tallinna kunstihoones toimunud kujutava ja tarbekunsti näitusest.
-
1998
|
Võttematerjal, Muud liigitused
| Režissöör:
Õie Orav
Vestlevad Jaanus Orgulas ja Õie Orav.
-
|
Filmilõik, Muud liigitused
Filmilõik vesternist.
Filmilõik vesternile tüüpilise tegevustikuga: üksikust ratsanikust peategelane jõuab mahajäetud postitõllani, salk "halbu" tegelasi alustab tulistamist ja tõlla tagaajamist. Peategelasel õnnestub lõpuks kõigist neist vabaneda.
