Avaleht
» Filmiliigid
» Dokumentaalfilmid
Dokumentaalfilmid
Andmebaasis on avatud kirjed ligi 2500le dokumentaalfilmile. Enamiku puhul neist on esialgu tegemist osakirjetega, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Toimetus kavandab dokumentaakalfilmide ulatuslikumat kirjeldamist aastatel 2016-2020. aastal.
Otsingute hõlbustamiseks on filmid jaotatud alaliikidesse, kasutada saab tähestikulist otsingut ja ajaslaiderit. Üliõpilaste tehtud dokumentaalfilme peab otsima Tudengifilmide kategooriast kas Filmiliikide alt või selle lehekülje parempoolsest otsingukastist.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1998
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Laine-Astrid Bils
Film keeruka elukäiguga vabadusvõitlejast Tiit Madissonist.
Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu.
Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.
-
2012
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Tõnis Lepik
Kunstnik Jaan Paavle viimase eluaasta igapäevatöö ja looming, tema elulised tõekspidamised ja vastuolud ühiskonnaga.
Poeetiline dokumentaalfilm lõunamaise temperamendiga kunstnikust Jaan Paavlest (1940 – 2010), kes on olnud skandaalne Eesti poeet ja peformance’i-kunstnik juba aastakümneid. Jaan valmistab ette oma 70. juubeli näitust “Alati on alati”, töötab viimase maali kallal ja unistab isiklikust ateljeest. Kuidas sünnib looming ja millele vastab kunstniku olemus? Peategelase ja tema sõbra Leo arutelude kaudu tõstatuvad elufilosoofilised küsimused. Sattudes mõneti koomilistesse ja ootamatutesse olukordadesse, interpreteerivad nad maailma täiesti teistmoodi, kui seda näeb tavainimene.
-
1963
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Virve Aruoja
Portreefilm näitlejast, botaanikust ja tõlkijast Albert Üksipist.
Portreefilm tunnustatud näitlejast ja maailmamainega teadlasest-botaanikust Albert Üksipist (1886–1966), mitmekülgselt andekast inimesest. Oma teatriteed alustas ta Narva amatöörtruppides, oli hiljem Estonia teatri näitleja ja õppejõud ENSV Riiklikus Teatriinstituudis. Ta asutas ka Estonia teatri arhiivimuuseumi, kirjutas kultuurist ja teatrist ning tõlkis Vene kirjanduse klassikuid. Ta oli suurepärane taimetundja, hunditubakate spetsialist. Tallinna Provintsiaalmuuseumis korrastas ta suure herbaariumikogu, mis sai hilisema Eesti Loodusmuuseumi aluseks. Oma 5000-lehelise herbaariumi annetas ta Tartu Ülikoolile. Tutvustatakse Üksipi kujunemislugu ja tegevust, abiks tema meenutused, arvukad vanad fotod ja ajaleheartiklite väljalõiked.
-
2017
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Laura Collado, Jim Loomis
Portreefilm tippkokast ja restoranide asutajast Albert Adriàst.
Barcelona režissööride Laura Collado ja Jim Loomise dokumentaalfilm portreteerib maailmakuulsa restorani elBulli omaniku ja gastronoomiamaailma jumalaks peetava tippkoka Ferran Adrià nooremat venda Albert Adriàt. Ta püüab murda välja oma kuulsa vanema venna Ferran Adrià varjust, et võtta sisse oma koht maailma mõjukaimate kokkade Olümposel. Praeguseks suletud elBulli ajal hoidis peidetud geenius ja “maailma alahinnatuim kokk” Albert vanema venna varju, kuid nüüd on temast endast saamas gastronoomiamaailma uus täht.
-
1971
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Loit Kruusvee
Aleksander Elleri juubelinäituse avamine Tartu Kunstimuuseumis.
Kunstnik Aleksander Elleri isikunäituse avamine. Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritud tööd. Õnnitlejad ja näitusekülastajad.
-
1971
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Anatoli Kutai
Portreefilm kunstnik Aleksander Vardist.
Kunstnik Aleksander Vardi elu ja tegevus, meenutuste ja mälestustega. Vardi jalutab Tartu tänavatel ja Emajõe ääres, maalib ateljees ja visandab joonistusi vabas õhus. Ta räägib oma õpingutest Pariisis, abikaasa Ellenist ja oma loomingust. Gustav Mark näitab oma maalikogu. Peet Vallaku lesk iseloomustab Aleksander Vardit.
-
1970
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ülo Tambek
Hüvastijätt Eesti NSV partei- ja riigitegelase Aleksei Müürisepaga, meenutused temast.
Kroonika-dokumentaalfilm Eesti NSV partei- ja riigitegelasest Aleksei Müürisepast (1902–1970). Hüvastijätt Aleksei Müürisepa põrmuga Estonia kontserdisaalis, matuserongkäik ja muldasängitamine Metsakalmistul Tallinnas. Arhiivikaadrid Aleksei Müürisepa kohtumistest Kremlis, Uljanovskis, Tehumardil, Kundas jm. Ekraanil Georg Ots, Enn Põldroos, Vladimir Beekmann, Juhan Smuul, Vladimir Alumäe, Lembit Kaik, Tiit Kuusik, Artur Vader, Valter Klauson, Johannes Käbin jpt.
-
1985
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Indrek Kangur
Eesti väikelinnade arenguprobleemid
Eesti väikelinna arenguprobleemid, peremehega ja peremeheta alevid. Eesti maa-arhitektuuri parimad näited. Režissöör Indrek Kangur.
-
1972
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Valeria Anderson
Tallinna 21. keskkooli III c klassi õpilased pioneeriorganisatsiooni astumise eel.
Soe ja südamlik, dokumentaalse ja lavastusliku piirimail filmilugu ühe klassi tegemistest 1970ndate alguses. Õpetaja Helle Raigna ja klassikaaslased õnnitlevad 21. keskkooli kolmanda klassi sünnipäevalapsi (sünkroon). Ees ootab pioneeriks astumine, seepärast kordavad lapsed pioneeriseadusi (sünkroon). Õpetaja vestleb eraldi mõne õpilasega nende käitumise üle. Kinni on püütud laste kõnekad ilmed ja olek ning oskarlutsulik koolimiljöö.
-
2008
|
Dokumentaalfilmid, Probleemfilm
| Režissöör:
Meelis Muhu
Meelis Muhu film dokumenteerib Tallinna südalinnas asunud nõukogude mälestusmärgi, pronkssõdur Aljoša saagat, mis tipnes pärast kuju teisaldamist 2007. aasta aprillis pronksiööga – massiliste tänavarahutuste ja rüüstamistega.
Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal kõrvaldati enamus nõukogude võimu poolt püstitatud mälestusmärke. Pealinna keskel asetsev pronkssõdur jäi aga oma kohale. Rahvasuus Aljošaks nimetatud punaarmee mundris sõdurikuju püstitati 1947. aastal teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõjameeste mälestuseks. Eesti rahvuslaste jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni. Paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele oli pronkssõdur aga üks vähestest säilinud sümbolitest, mis ühendas neid Venemaa ja vene identiteediga. Arhiivikaadrid jutustavad monumendi ajalugu, aastatel 2005-2007 filmitu kirjeldab emotsioone, seiskukohti ja sündmusi, mis viisid pronkssõduri teisaldamiseni aprilliööl 2007 ning sellele järgnenud pronksiööd, massirahutusi ja rüüstamisi Tallinnas.
-
2014
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Arko Okk
Portreefilm 33-aastasest pimedast noormehest.
Allani elu on kirev. Talle meeldib sport ja kino, ajalugu ja muusika. Allanil on naljasoont, aga teda paelub ka elu tõsisem külg. Tal on töö ja oma unistused. Allan on 33-aastane ja elab vanematekodus. Päris värvid on tema elust aga puudu, need puuduvad ka tema unenägudest, sest Allan on pime. Lugu säravast noormehest, tema enneolematust empaatiavõimest, terasest pilgust ilmaasjadele ja mõnusalt positiivsest ellusuhtumisest. Allani ema Aiki on pojale suurim sõber ja toetaja.
-
1979
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peeter Tooming
Peeter Toominga poeetiline film rahvauskumustest ning vete- ja keskkonnakaitsest.
Ohvriallikale omistatakse maagilist tervendatavat mõju ja sinna on ohverdatud raha, hõbedat, ehteid või muud taolist. Ohvriallika veega on ravitud silma- ja nahahaigusi, pestud maha roojust ja süütegusid. Lavastuslike sugemetega mänguline dokumentaalfilm väärtustab rahvausundit ja hoiatab allika ning kogu looduse rüvetamise eest.
-
1932
|
Dokumentaalfilmid
Film on pühendatud Tartu Ülikooli 300. aastapäevale. Ülevaade ülikooli asutuste tegevusest ja juubelipidustustest.
-
1986
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Vello Pohla
Joomarluse ja alkoholismi teemad
Film on joomarluse vastu võitlemise ja alkoholisimiga seotud probleemidest. Käsitletakse alternatiivseid eluväärtusi, eluterve suhtumise ja harjumuste kujunemist. Vestlusringis Jaak Allik, Anti Liiv, Ülo Tuulik ja Vello Pohla.
-
1983
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Peep Puks, Peeter Simm
Tallinna sõprussidemed Veneetsia ja Kieliga.
Film Tallinna sõprussidemetest Veneetsia ja Kieliga, linnade koostööst õitsengu ja rahu heaks.
-
2000
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Laine-Astrid Bils
Dokumentaalfilm Naissaare merekindluse ajaloost 20. sajandil.
Naissaare merekindluse suurtükipatarei IV ja V endised Eesti Vabariigi kaitseväelased ning mereväelaste lapsed meenutavad 1939-1940. a. nõukogude okupatsioonivägede saabumist ja rannapatarei ülevõtmist Naissaarel.
Filmis on rohkelt kasutatud dokumentaalseid filmikaadreid ja fotosid ning dokumente.
-
2015
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Krista Jutt
Tohisoo mõisa pargis asub anagama - suur puudega köetav keraamikapõletusahi, mis pakub kunstnikele nii võimalusi kui ka esitab väljakutse - keraamika küpseb ahjus vähemalt kaks ööpaeva.
Tohisoo mõisa pargis asub anagama - suur puudega köetav keraamikapõletusahi. See väikese dinosauruse suurune tellistest laotud ehitis, mille sees täiskasvanud mees saab kummargil ringi liikuda. Ahi pakub kunstnikele nii võimalusi kui ka esitab väljakutse - keraamika küpseb ahjus vähemalt kaks ööpaeva. Ahju tuleb järjepidevalt kütta.
-
1990
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Heikki Aasaru
Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt aastatel 1939 – 1940.
Rohkete arhiivkaadritega varustatud dokumentaalfilm Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt aastatel 1939 – 1940.
-
1990
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Raivo Suviste
Raivo Suviste portreefilm Nobeli rahupreemia laureaadist, akadeemik Andrei Sahharovist.
Andrei Sahharov (21.05.1921–14.12.1989) oli Vene tuumafüüsik ja ühiskonnategelane, dissident. Ta osales alates 1948. aastast vesinikupommi ja 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises. 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale. 1980. aastal arreteeriti ta Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi. Filmis annab Andrei Sahharov intervjuu üheksateist päeva enne oma surma. Teda meenutab Venemaa tuntuimaid inimõiguslasi, Sahharovi lesk Jelena Bonner.
-
2011
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Elen Lotman
New Yorgis sündinud väliseestlane, stand-up koomik Andrus Valvur tuleb oma esivanemate sünnimaale, et kohtuda sugulastega ja esineda esimest korda siinsele vaatajale eesti keeles.
Ameerikas sündinud eestlane, ameeriklane, koomik ja maailmakodanik Andrus Valvur tuleb oma vanemate kodumaale, et viia ellu salaunistus – esineda eestlastele eesti keeles. Andy valmistub esinemiseks põhjalikult, tutvub Eesti ja eestlastega, nende mõttemaailma ja huumoritajuga. Kakskümmend viis aastat koomikuna tegutsenud Andy on ärevuses: kas eestlastele tema esinemine üldse korda läheb ja lusti pakub.
-
1977
|
Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm
| Režissöör:
Ülo Tootsen
Hüdroelektrijaama ehitusel Siberis
Hüdroelektrijaama ehitusel Siberis Angara jõel. Reporterid Ülo Tootsen ja Rein Nurk.
-
2013
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Nora Särak
Oma mõtteid avaldavad kunstirühmituse ANK ’64 liikmed, taustaks 2013. aastal Tallinna kunstihoones aset leidnud retrospektiivnäitus “ANK ‘64. Pool sajandit kunstis”.
ANK ’64 oli aastatel 1964–1969 Tallinnas tegutsenud kunstirühmitus, mille moodustasid Eesti Riikliku Kunstiinstituudis (ERKI, tänane Eesti Kunstiakadeemia) õppinud noored kunstnikud Malle Leis, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Tõnis Laanemaa ja Aili Vint, vaimseks juhtfiguuriks Tõnis Vint. Rühmituse asutamise 50. juubeli eel toob Tallinna kunstihoone publikuni ulatusliku ja esindusliku retrospektiivnäituse, mis taaselustab 1960. aastate idealistliku ja otsingulise vaimu ning on mõeldud austusavaldusena ANK ’64 helgele ja mängulisele eksperimentaalsusele. Enamik ANK 64 liikmeid on tegusad tänini.
-
2020
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Aljona Suržikova
Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeeti võrrelda tänapäeva reaalsusega.
Dokumentaalfilm keskendub mitmel isiklikul lool, mis on omavahel seotud ühise minevikuga. Perestroika generatsiooni ühise mineviku ühendajaks on kool. Klassikaaslased, kes omal ajal elasid väga sarnastes tingimustes, mängisid samu mänge ja jagasid kõige isiklikumad mõtted on suutnud tänapäeval luua väga erinevad ja mitmekülgsed elud. Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeet võrrelda tänapäeva reaalsusega. Ankeet täidab sel juhul kirjaliku ajaloomälu funktsiooni, milles on säilitatud ilusad hetked ja suured unistused, mis said kooli ajal kirja pandud. Aljona leiab näiteks oma klassikaaslase Stasi Kambodžas pokkerit mängimas ja ...
-
1981
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Semjon Školnikov
Semjon Školnikovi dokumentaalfilm NLKP 26. kongressi delegaadist, Rakvere rajooni Energia kolhoosi eesrindlikust lüpsjast Anna Aaverist.
Valgevenest pärit Anna Aaver on 1955. aastal tulnud eestlasest mehega Eestisse elama ja töötab Rakvere rajoonis Energia kolhoosis lüpsjana. On 1980ndate algusaastad. Energiline, töökas naine on kolhoosiesimehe sõnul oma töötulemuste poolest alati parimate hulgas. Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongressi delegaat Anna Aaver on Lenini ja Tööpunalipu ordeni omanik, üles kasvatanud viis last ning õpetanud ka nemad tööd armastama. Hoolimata ajastunõuetele vajalikest kohustuslikest repliikidest ja kaadritest, avaneb Semjon Školnikovi filmis ühe lihtsa, südamliku ja tööd armastava naise ehe olemus.
-
2003
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Õnne Luha
Film Kose Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja huvijuhi Anne argipäevast.
Kes palju teeb, see palju jõuab. Kuigi: alati on liiga kiire. Anne on muusikaõpetaja ja huvijuht Kose Gümnaasiumis. Annele ei meeldi vara tõusta ja tundub, et see on ka ainus, mis teda koolitöös häirib. Ta on tõesti õpetaja. Film näitab Anne argipäeva. Hommik, juuksur, kool, tund ja vahetund, tund ja vahetund. Magamistuppa Anne kaamerat ei luba ja see ei sobiks ka tema iseloomuga.
-
2018
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Ruti Murusalu
Risti kirikuõpetaja Annika Laats ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest.
Risti kirikuõpetaja Annika Laats ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest.
-
1966
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Skulptor Anton Starkopf oma ateljees viimasel eluaastal.
Skulptor Anton Starkopf (1889 – 1966) oma Tartu ateljees viimasel eluaastal. Filmitegijad on jälginud vanameistrit tema loomingu keskel mõtiskleva ja ikka loovana. Ott Kangilaski tekst on justkui Starkopfi sisemonoloog, kõnelus iseenda, oma loomingu ja selle vaimse ning materiaalse ainesega. Savi, kivi, puu on ained, millele kunstnik elu annab, kõneleb Starkopf Kangilaski suu läbi. Vanameister ise endast tehtud filmi näha ei jõudnud. Eesti skulptuurilegend suri 30. detsembril 1966 oma ateljees ja ta maeti koduõuele, mis oli tolleks ajaks kujundatud väikeseks skulptuuriaiaks.
-
1995
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Jüri Sillart
Jüri Sillarti portreefilm Eesti Televisiooni ühest alustalast, andekast filmioperaatorist Anton Mutist ja tema traagilisest saatusest.
Eesti filmikunsti silmapaistev meister, televisiooni filmiajaloo särav täht operaator Anton Mutt alustas tööd fotograafina ja jõudis filmimaailma 1950ndate teisel poolel koos Eesti Televisiooni lapsepõlvega. Anton Mutt oli õpetajaks ja eeskujuks tervele põlvkonnale, kes katsetas õnnestunult uue meediaala, telekunsti võimalusi. Eesti Telefilmi ajaloo operaatoritöö leheküljed on suuresti ühe mehe kirjutatud. Anton Mutt armastas oma tööd, oma elukutse altarile tõi ta kogu oma energia, oskused ja teadmised. Lugu andeka inimese haprusest ja haavatavusest, talendi ekspluateerimisest, meediamasina kõikvõimsusest ja ükskõiksusest.
-
1968
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Mikk Mikiver, Eino Aas
Näitleja Ants Eskola ja tema 60ndate säravad rollid.
Portreefilm legendaarsest näitlejast Ants Eskolast (1908 – 1989) tema kuulsate rollide kaudu – Maurus, Peer Gynt, Bernard Shaw, Hamlet, Cyrano. Katkendites partneriteks näitlejad Salme Reek, Milvi Jürgenson, Heino Mandri ja Karl Kalkun. Ants Eskola jagab mõtteid elust, teatrist ja loomingust.
-
2008
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Eluloofilm
| Režissöör:
Kristjan Paul Esperk-Virve
Kristjan Paul Esperk-Virve portreedokumentaal oma vanaisast, 20. sajandi legendaarsest eesti näitlejast Ants Eskolast ja tema loomingust.
Eluloofilm 20. sajandi suurkujust Ants Eskolast (kuni 1935 Gerhardt Esperk), ajaloolainetel räsitud ja olemisvalikutes vastu pidanud Eesti näitlejast. Ahiivifotode ja filmikaadrite, Eskola mälestuste ja kaasaegsete meenutuste toel rullub lahti värvikas elukaar: sünnist esimese eluõitsenguni, joonistuskoolist teatrisse ja estraadilauljaks, reetmiseni ja vangistuseni Siberis, lavalaudadele naasmimisest ja taas oma rahva kunstnikuks saamiseni, lastest lastelasteni, Venemaast ja Ameerikast. Eskola särava teatriloomingu varjust tõuseb esile ka andekas kunstnik ja harrastusoperaator. Eestlased valisid 20. sajandi saja suurkuju hulka näitleja, kelle eluteed kujundas hamletlik valik: olla või mitte olla.
